Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-37-02 ECLI:EE:RK:2002:3.1.1.37.02.73 AI generated

3-1-1-37-02 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-37-02
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Linnakohtu 1. detsembri 1998. a otsusega tunnistati G. Ž. süüdi KrK § 176 lg 2 järgi. Pärnu Prokuratuuri prokuröri S. Hundi apellatsioonprotesti ja kohtualuse G. Ž. apellatsioonkaebuse alusel vaatas Tallinna

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-37-02 · Riigikohus: detsembri 1998. a otsusega tunnistati G. Ž. süüdi KrK § 176 lg 2 järgi. Pärnu Prokuratuuri prokuröri S. Hundi apellatsioonprotesti ja kohtualuse G. Ž. apellatsioonkaebuse alusel vaatas Tallinna

Keywords

AI generated
insufficiently substantiated grievance undisclosed pre-existing condition health-related grounds failure to state reasons untimely notification of defects failure to prove deterioration
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-37-02

Otsuse kuupäev

11. märts 2002. a.

Kohtukoosseis

L. Kivi, J. Ilvest ja E. Kergandberg

Kohtuasi

G. Ž. erikaebus Tallinna Ringkonnakohtuniku määrusele kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamisest keeldumise kohta

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 15. 01.2002. a määrus

kassatsioonkaebuse tähtaja ennistamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G. Ž. erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

19. veebruar 2002. a

Istungil osalenud isikud

Vandeadvokaat L. Olovjani"nikov, riigiprokurör M. Püss

Resolutsioon

Juhindudes AKKS § 38 lg-st 2 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 15. jaanuari 2002. a määrus, millega jäeti rahuldamata G.

Ž. taotlus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning ennistada kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.

Määrus jõustub 11. märtsil 2002. a ega ole edasikaevatav.

1. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Linnakohtu 1. detsembri 1998. a otsusega tunnistati G. Ž. süüdi KrK § 176 lg 2 järgi.

2. Pärnu Prokuratuuri prokuröri S. Hundi apellatsioonprotesti ja kohtualuse G. Ž. apellatsioonkaebuse alusel vaatas Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma 8. veebruari 1999. a otsusega kriminaalasja läbi ning jättis esitatud apellatsioonkaebuse

rahuldamata. Apellatsioonprotest rahuldati osaliselt.

3. Süüdimõistetu G. Ž. koostas 27. detsembril 2001. a taotluse, milles palus ennistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

8. veebruari 1999. a otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja motiivil, et vangla juhtkond ei avaldanud talle kassatsioonitähtaja

jooksul ringkonnakohtu otsuse tervikteksti.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 15. jaanuari 2002. a määrusega jäeti G. Ž. taotlus rahuldamata ja

kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.

Kohtunik põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et kriminaaltoimiku andmetel sai G. Ž. ringkonnakohtu otsuse 16. veebruaril

1999. a. Seega on kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg mööda lastud mõjuva põhjuseta ja selle ennistamiseks alust ei ole.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5. Esitatud erikaebuses ei nõustu G. Ž. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku J. Paapi 15. jaanuari 2002. a

määrusega, sest see on tehtud eesti keeles, mida ta ei valda. Seetõttu on määruse sisu talle arusaamatu. Kaebuse esitaja viitab KrMK

§ 280 lg-s 2 sätestatud kohtu kohustusele tõlkida kohtuotsuse ärakiri kohtualusele arusaadavasse keelde.

Kokkuvõtteks palub G. Ž. ringkonnakohtu 15. jaanuari 2002. a määruse tühistada ja ennistada kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. AKKS § 37 lg 1 alusel on kohtualusel õigus ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni korras edasi kaevata. Riigikohtu

kriminaalkolleegium rõhutab siinkohal, et kaebeõiguse realiseerimine eeldab kaebaja täielikku informeeritust kohtulahendist, mille peale

ta soovib kaebust esitada. Seetõttu sätestabki KrMK § 280 kohtuotsuse ärakirja kätteandmise või selle saatmise täpse korra. Vastavalt

sellele tuleb vahi all viibivale kohtualusele kohtuotsuse ärakiri saata või kätte anda kolme ööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse

kuulutamist. Kui selgub, et isik ei valda keelt, milles kohtuotsus on kirjutatud, tuleb see tõlkida tema emakeelde või teise temale

arusaadavasse keelde.

7. Erikaebuse materjalidest selgub, et käesoleval ajal Pärnu Maakohtu arhiivis asuvas kriminaaltoimikus, Tallinna Ringkonnakohtus

registreeritud G. Ž.-ga peetud kirjavahetuses ega ka Murru Vanglas asuvas G. Ž. isiklikus toimikus ei ole andmeid selle kohta, millal ta

sai kätte Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 1999. a kohtuotsuse venekeelse tõlke.

Samal ajal on G. Ž. väidetavalt mitmel korral taotlenud ülalnimetatud kohtuotsuse tõlget, kuna ta ei valda eesti keelt. Kaebuse esitaja

selgituste kohaselt sai ta nimetatud tõlke kätte 2001. aasta novembris. Tallinna Ringkonnakohtuniku 15. jaanuari 2002. a määrusest

selgub, et G. Ž. esitas avalduse kassatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks 27.12.2001. a.

8. Kuna asja materjalides pole andmeid, mis seaksid kahtluse alla G. Ž. väite selle kohta, et Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 8.02.1999. a kohtuotsuse tõlke vene keeles sai ta kätte alles 2001. a novembris, tuleb kassatsioontähtaja

möödalaskmise põhjused tunnistada mõjuvateks.

Eeltoodud alustel tuleb tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 15. jaanuari 2002. a määrus, millega G. Ž. taotlus

kassatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks jäeti rahuldamata ning kassatsioonkaebuse tähtaeg tuleb ennistada.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg