3-2-1-25-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-25-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 5. märts 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja J. Luik

Kohtuasi

Valeri Kalinski hagi AS Eesti Merelaevandus vastu 273 940

krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. oktoobri 2001.a

otsus tsiviilasjas nr II-2/1253/01

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valeri Kalinski kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

18. veebruar 2002. a

Istungil osalenud isikud

Hageja V. Kalinski, tõlk L. Lomp

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29.

oktoobri 2001. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata Valeri

Kalinski hagi konteineri väärtuse väljamõistmiseks ja kahju

hüvitamiseks ning Valeri Kalinskilt mõisteti välja

kohtukulud.

2. Muus osas jätta apellatsioonikohtu otsus muutmata.

3. Saata asi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Tagastada Valeri Kalinskile 26. novembril 2001. a tasutud

kautsjon 2 750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt sai liiklusõnnetuses 11. septembril 1996. a vigastada AS Eesti

Merelaevandus konteiner, mida veeti V. Kalinskile kuuluva veoautoga. AS Eesti Merelaevandus

nõudis V. Kalinskilt taastamisele mittekuuluva konteineri asendamist või selle maksumuse 25 000

krooni hüvitamist, ähvardades nõuda hagejalt konteineri tühiseisu eest 20 USA dollarit päevas ning

võtta ära isiklik sõiduauto või korter. 10. oktoobri 1996. a üleandmise-vastuvõtmise aktiga andis

V. Kalinski oma isikliku konteineri vigastatud konteineri asendamiseks kostjale. Tallinna Linnakohtu

12. detsembri 1997. a seadusjõus otsusega V. Kalinski hagis Eesti Varakindlustuse AS vastu

liikluskahju hüvitamiseks tuvastati, et 11. septembri 1996. a liiklusõnnetuses V. Kalinskile kuulunud

veoauto juht süüdi ei olnud. V. Kalinski pretensiooni hüvitada alusetult omandatud konteineri

maksumus jättis AS Eesti Merelaevandus rahuldamata. Hagiavalduses palus V. Kalinski AS-lt Eesti

Merelaevandus välja mõista konteineri või selle maksumuse 25 000 krooni ja konteineri

mittekasutamise tõttu saamata jäänud tulu 248 940 krooni.

2. Tallinna Linnakohtu 17. juuni 1999. a otsusega hagi rahuldati ning kostjalt mõisteti TsK § 448

alusel välja konteineri maksumus 25 000 krooni ja saamatajäänud tulu 248 940 krooni. Otsuse

põhjendustel käsutas AS Eesti Merelaevandus konteinerit AS Corallon, kelle seaduslik esindaja oli

hageja. Hageja seletuse, tunnistajate ütluste ja kostja 10. oktoobri 1996. a kirjaga on tõendatud, et

hageja oli sunnitud kostja ähvarduste tõttu vigastatud konteineri asendama oma isikliku konteineriga,

kuigi ta ei pidanud oma varaga vastutama äriühingu kohustuste eest.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. veebruaril 2000. a linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega jättis hagi rahuldamata.

4. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 25. septembri 2000. a otsusega ringkonnakohtu otsuse

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29. detsembril 2000. a linnakohtu otsuse ja jättis hagi 273 940

krooni saamiseks rahuldamata ning lõpetas menetluse konteineri väljanõudmises AÕS § 80 alusel.

6. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 21. juuni 2001. a otsusega ringkonnakohtu otsuse

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium leidis, et ekslik on ringkonnakohtu

järeldus, et hageja andis konteineri üle pooltevahelise tehingu alusel. Hageja on kogu menetluse

kestel väitnud, et ta andis oma konteineri üle kostja nõudmisel vigastatud konteineri asendamiseks,

kuid hiljem selgus, et tema ei vastuta kostjale tekitatud kahju eest. Ringkonnakohus pidi nende

asjaolude alusel andma pooltevahelisele suhtele õigusliku kvalifikatsiooni ja vastavalt sellele vaidluse

lahendama.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. oktoobri 2001. a otsusega linnakohtu otsus

tühistati ja uue otsusega jäeti rahuldamata V. Kalinski hagi konteineri väärtuse väljamõistmiseks ja

kahju hüvitamiseks; V. Kalinski konteineri väljanõudmise nõudes menetlus lõpetati; V. Kalinskilt

mõisteti kostja kasuks välja kohtukulu 14 168 krooni 20 senti.

8. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel tugines hageja kahju hüvitamise nõudes TsK §-le 448 ja tõi

hagi alusena esile järgmised asjaolud: kahju tekkis talle kuuluva konteineri üleandmisega kostjale;

kuna hagejal puudus kohustus kostjale tekitatud kahju hüvitada, seisneb tema kahju konteinerist

ilmajäämises; kostja õigusvastane käitumine seisneb hageja konteineri üleandmisele sundimises.

Vaidlust pole selles, et hageja andis ise teise konteineri üle kostjale, et hüvitada vedamisel purunenud

konteineri väärtus. Kostja esitas pretensiooni kahju hüvitamiseks AS-le Corallon kui konteineri

otsesele vedajale. Hageja enda ütluste kohaselt oli ta AS Corallon ainuaktsionär ja juhataja. Tõendeid

selle kohta, et kahju hüvitamist oleks nõutud hagejalt kui füüsiliselt isikult, mitte kui AS Corallon

juhatajalt pole kohtule esitatud. Kuigi hageja eitab AS Corallon seotust purunenud konteineri

vedamisega, on need väited ümber lükatud kirjalike tõenditega. Vedajale pretensiooni esitamist ei saa

käsitleda kostja õigusvastase käitumisena. Hageja nõustus kahju hüvitamisega ja pakkus purunenud

konteineri hüvitamiseks vastu teist samaväärset konteinerit. Ringkonnakohtu istungil võttis hageja

õigeks, et tema ise pakkus konteinerit raha asemel. Tuvastatud asjaoludest järeldub, et hageja AS

Corallon esindajana ja kostja sõlmisid kahju hüvitamise kokkuleppe, mille kohaselt hageja kohustus

andma kostjale purunenud konteineri asemel samaväärse konteineri ja kostja luges sellega talle

tekitatud kahju hüvitatuks AS Corallon poolt. Kui hageja täitis AS Corallon kohustust oma isikliku

varaga, on see tema ja AS Corallon vaheline asi.

9. Hageja väitel sõlmis ta kahju hüvitamise kokkuleppe ähvarduse mõjul. Hageja ei ole taotlenud

sunni mõjul tehingu kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 73 lg 5 kohaselt võib isik, keda sunniti tehingut

tegema, nõuda kahju hüvitamist isikult, kes teda sundis, ka siis, kui ta ei nõua sunni mõjul tehtud

tehingu kehtetuks tunnistamist. Ka sellel alusel ei saa hageja nõuet rahuldada. Hageja ei ole

tõendanud, et sõlmis kokkuleppe sunni mõjul või et kostja oleks teda ähvardanud.

10. Ringkonnakohtu istungil loobus hageja konteineri väljanõudmisest AÕS § 80 alusel. AÕS § 80 ei

anna omanikule võõras valduses oleva asja väärtuse hüvitamise nõuet, mistõttu tuleb ka hageja nõue

konteineri väärtuse hüvitamiseks jätta rahuldamata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Kassatsioonkaebuses palus V. Kalinski ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi AS Eesti Merelaevandus vastu 273 940 krooni saamiseks rahuldada. Ringkonnakohus

leidis ebaõigesti, et kahju hüvitamise nõue ei ole tõendatud. Ebaõige on kohtu väide, et hageja andis

konteineri purunenud konteineri hüvitamiseks kostjale vabatahtlikult. Hageja on kogu menetluse

vältel väitnud, et andis konteineri üle kostja nõudmisel, kuna arvas ekslikult, et on kahju tekitamise

eest vastutav. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud järeldusele, et konteiner anti üle poolte

kokkuleppel. Sunni kasutamine kostja poolt on tõendatud hageja seletuste ja tunnistajate ütlustega,

mida kohus on samuti ebaõigesti hinnanud.

12. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja kaebust põhjendamatuks ning ringkonnakohtu otsust

seaduslikuks ja põhjendatuks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

14. Apellatsioonikohus tuvastas, et hageja andis ise konteineri üle kostjale, et hüvitada vedamisel

purunenud konteineri väärtus. Ka tuvastas ringkonnakohus, et vastuseks AS-le Corallon esitatud

kostja pretensioonile pakkus hageja kostjale purunenud konteineri hüvitamiseks raha asemel teist

samaväärset konteinerit. Apellatsioonikohus on otsuses viidanud tõenditele, mille alusel kohus need

asjaolud tuvastas. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohus pole nende asjaolude tuvastamisel

protsessiõiguse norme rikkunud. Tuvastatud asjaolude pinnalt on apellatsioonikohus teinud õige

järelduse, et kostja pole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud, mistõttu hagi 273 940 krooni

saamiseks TsK § 448 kohaselt ei saa rahuldada.

15. Samas pole ringkonnakohus võtnud seisukohta kõigi hagi aluseks olevate asjaolude kohta. Hageja

põhjendas oma nõuet ka sellega, et kostja konteineri purunemises polnud hagejale kuulunud sõiduki

juht süüdi ning seetõttu on kostja konteineri alusetult omandanud. Otsuses pole antud hinnangut

tõenditele, mida hageja selle asjaolu tõendamiseks esitas. Ringkonnakohtu otsus ei vasta selles osas

TsMS § 330 lg 4 nõuetele.

16. Vaidlust pole selles, et konteiner, mis kostjale anti, kuulus hagejale. Ringkonnakohus leidis, et

hageja andis kokkuleppel kostjaga konteineri üle AS Corallon kohustuse täitmiseks. Kohtuotsuse

kohaselt luges kostja konteineri saamisel kahju hüvitatuks AS Corallon poolt. Seega oli

ringkonnakohtu otsusest tulenevalt konteineri üleandmise aluseks AS Corallon võlg, mis tulenes tema

kui vedaja vastutusest kostja ees. AS Corallon võlga kostjale pole aga asjas tuvastatud. Kolleegium

on seisukohal, et kui hageja andis oma konteineri kostjale vaid AS Corallon võla tasumise eesmärgil

ja kui asja arutamisel selgub, et AS Corallon kostjale midagi ei võlgnenud, on kostja omandanud

hageja konteineri alusetult.

17. Jättes osa hagiavalduse väidetest õigusliku hinnanguta, on apellatsioonikohus jätnud vaidluse

lahendamata. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et tulenevalt TsMS § 330 lg-st 4 ei ole

apellatsioonikohus seotud hageja poolt õigussuhtele antud kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust

ise. Asja lahendamisel peab kohus võtma kõigepealt seisukoha hagiavalduses esitatud asjaolude

tõendatuse suhtes ja seejärel vastavalt tuvastatud asjaoludele otsustama, millised hageja nõuded

millises ulatuses seaduse kohaselt rahuldamisele kuuluvad. Kohus pole vaidluse lahendamisel

piiratud hageja nimetatud seadusesätete kohaldatavuse kaalumisega. Apellatsioonikohus on ekslikult

haginõudeid hinnanud vaid hageja nimetatud sätetest lähtudes.

18. Asjaõigusliku nõude osas on ringkonnakohus õigesti menetluse lõpetanud.

J. Odar, A. Kull, J. Luik