3-3-1-16-02 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-16-02

Otsuse kuupäev

4. märts 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Sirje Rikko taotlus Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a

korralduse nr 3022-k tühistamiseks kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise asjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. novembri 2001. a määrus haldusasjas

nr II-3/508/2001

Menetluse alus Riigikohtus

Vastustaja Tallinna Linnavalitsuse erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tallinna Linnavalitsuse erikaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. novembri 2001. a määrus

haldusasjas nr II-3/508/2001 ja Tallinna Halduskohtu 17. septembri 2001. a määrus haldusasjas

nr 3-1212/2001 ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 22. jaanuari 1996. a otsusega jäeti rahuldamata Fred Gunnar

Langebergi taotlus M. Riesenkampffi pärandustombule Tallinnas Kullassepa tn 2/Dunkri tn 1 endisel

kinnistul nr 336 kuulunud ehitiste ja krundi tagastamise kohta põhjendusega, et taotleja ei kuulu

ORAS §-s 8 märgitud omandireformi õigustatud subjektide hulka. Tallinna Linnavalitsuse 15. märtsi

1996. a korraldusega jäeti F. G. Langebergi kaebus ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 22. jaanuari

1996. a otsuse peale rahuldamata.

ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 25. juuni 1996. a otsusega nr 7699 loeti Tallinnas, Kullassepa

tn 2/Dunkri tn 1 endisel kinnistul nr 336 kuulunud ehitised ja krunt omandireformi objektiks ning

vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks tunnistati F. G. Langeberg. Tallinna Linnavalitsuse

6. detsembri 1996. a korraldusega nr 3022-k tagastati Kullassepa tn 2/Dunkri tn 1 hoone F. G.

Langebergile. 20. detsembri 1996. a vara üleandmise aktiga anti see vara F. G. Langebergile üle.

25. märtsi 1997. a ostu-müügilepinguga müüs F. G. Langeberg elamu P. M. Pullinenile.

ÕVVTK Keskkomisjoni 22. mai 1997. a otsusega ennistati Kullassepa tn 2/Dunkri tn 1 üürnikele

kaebuse esitamise tähtaeg ja tühistati ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 25. juuni 1996. a otsus

nr 7699, kuna krundi ja hoonete omanikuks nende õigusvastase võõrandamise ajal ei saanud olla

1933. aastal surnud M. Riesenkampff. Tallinna Linnavalitsuse 13. novembri 1998. a korraldusega

nr 6849-k tunnistati linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a korraldus nr 3022-k kehtetuks.

Tallinna Halduskohtu 15. mai 2000. a otsusega haldusasjas nr 3-75/2000 tühistati Tallinna

Linnavalitsuse 13. novembri 1998. a korraldus nr 6849-k ja ÕVVTK Keskkomisjoni 22. mai 1997. a

otsus. Justiitsministeerium loobus kohtuotsusele esitatud apellatsioonkaebusest ja kohtuotsus jõustus

Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2000. a määrusega haldusasjas nr II-3/292/2000.

2. S. Rikko esitas 18. juunil 2001 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna

Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a korraldus nr 3022-k. Tähtaja ennistamist palus S. Rikko põhjusel,

et ta vaidlustas kohtuväliselt ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 25. juuni 1996. a otsuse nr 7699 ja

Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri korralduse nr 3022-k ning tema õigusi rikkunud haldusaktid

tühistati. Ta pöördus 6. aprillil 2001 linnavalitsuse poole kirjaga seoses tema kasutuses oleva korteri

Kullassepa tn 2-3a erastamisega viivitamisega ja saatis ärakirja sellest kirjast Kesklinna Valitsusele.

17. mail 2001 sai ta Kesklinna Valitsuselt kirja, milles teatati, et Tallinna Linnavalitsuse 13. novembri

1998. a korraldus tunnistati kehtetuks 15. mail 2000 halduskohtu poolt. 11. juunil 2001 sai ta

halduskohtust 15. mai 2000. a kohtuotsuse ja ringkonnakohtu 13. oktoobri 2000. a määruse ärakirjad.

Seega sai ta linnavalitsuse 13. novembri 1998. a korralduse tühistamisest teada 17. mail 2001 ja

ÕVVTK Keskkomisjoni 22. mai 1997. a otsuse tühistamisest 11. juunil 2001. Kuna kaebuse esitajat

ei informeeritud 13. novembri 1998. a korralduse tühistamisest, siis ei saanud ta tähtaegselt pöörduda

kaebusega halduskohtusse. Kohtuväliselt kaebaja õigusi rikkuva haldusakti tühistamisel langeb ära

isiku vajadus haldusaktide tühiseks tunnistamiseks kohtu korras.

3. Tallinna Halduskohtu 17. septembri 2001. a määrusega haldusasjas nr 3-1212/2001 jäeti

kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetati asja menetlus. Kohus ei pidanud

piisavaks põhjenduseks asjaolu, et kaebaja sai Tallinna Linnavalitsuse 13. novembri 1998. a

korralduse nr 6849-k tühistamisest teada 17. mail 2001 ja Keskkomisjoni 22. mai 1997. a otsuse

tühistamisest 11. juunil 2001. Nende haldusaktide tühistamisest teada saamine ei ole samastatav

vaidlustatud korraldusest teadasaamisega. Kohtuväline vaidlustamine ei ole objektiivseks takistuseks

halduskohtusse pöördumisel.

4. S. Rikko esitas erikaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu määruse ja ennistada

S. Rikkole kaebuse esitamise tähtaeg.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 2. novembri 2001. a määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu

määrus ja tehti uus määrus, millega ennistati S. Rikkole halduskohtusse pöördumise tähtaeg. Kohus

leidis, et kuna ÕVVTK Keskkomisjon tühistas oma 22. mai 1997. a otsusega ÕVVTK Tallinna

Linnakomisjoni 25. juuni 1996. a otsuse nr 7699, millel saab tugineda vara tagastamise korraldus, siis

oli S. Rikkol alus eeldada, et linnavalitsus tühistab ka subjektiotsusele tugineva vara tagastamise

korralduse. S. Rikkol oli õiguspärane ootus, et ÕVVTK Keskkomisjoni otsus jääb kehtima ja

subjektiotsuse tühistamise tõttu vabaneb ta ka tema õigusi rikkuvast vara tagastamise korraldusest

ning tal ei ole vara tagastamise korraldust vaja kohtu kaudu vaidlustada. Tallinna Linnavalitsus

tunnistaski 13. novembri 1998. a korraldusega nr 6849-k vara tagastamise korralduse kehtetuks.

Seega taastas linnavalitsus 13. novembri 1998. a korraldusega kaebuse esitaja õiguse erastada tema

kasutuses olev eluruum. S. Rikko ei olnud teadlik asjaolust, et F. G. Langeberg esitas kaebuse vara

tagastamise korralduse tühistamise korralduse ja ÕVVTK Keskkomisjoni otsuse peale ning et

halduskohus vaidlustatud haldusaktid tühistas. Peale vara tagastamise korralduse tühistamise

korralduse ja ÕVVTK Keskkomisjoni otsuse tühistamisest teada saamist pöördus S. Rikko kohtusse

liigse viivituseta.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Tallinna Linnavalitsus esitas erikaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määruse

ja Tallinna Halduskohtu määruse ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Erikaebuse kohaselt on F. G. Langeberg, P. M. Pullinen, AS Ressaks ja J. Tool olnud või on

Kullassepa tn 2/Dunkri tn 1 hoone omanikeks. Erikaebuses leitakse, et käesolevas kohtuasjas

võidakse otsustada F. G. Langebergi, P. M. Pullineni, AS Ressaks ja J. Tooli seadusega kaitstud

õiguste üle olla Kullassepa tn 2/Dunkri tn 1 hoone seaduslikeks omanikeks ning nimetatud hoonet

vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Seetõttu oleks pidanud neid kaasama protsessi kolmandate

isikutena. Samuti märgitakse erikaebuses, et ÕVVTK Keskkomisjon ei olnud pädev menetlema

S. Rikko ja teiste üürnike kaebust ega ka ennistama ÕVVTK Keskkomisjonile kaebuse esitamise

tähtaega. Erikaebuse esitaja leiab, et puuduvad mõjuvad põhjused S. Rikkole kohtusse pöördumise

tähtaja ennistamiseks. S. Rikko sai Kullassepa tn 2/Dunkri tn 1 hoone tagastamisest teada juba

27. detsembril 1996. Selle tõendamiseks on Tallinna Linnavalitsus esitanud koos erikaebusega vara

üleandmise akti, millega anti Kullassepa tn 2/Dunkri tn 1 hoone F. G. Langebergile üle.

7. Vastuses erikaebusele palub S. Rikko jätta erikaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu

määrus muutmata. Vastuse kohaselt on isikul, kelle õiguste üle kohus otsustab teda asjasse

kaasamata, protsessuaalne õigus nõuda kohtuvea parandamist HKMS § 81 lg 1 p 2 alusel. Tallinna

Linnavalitsusel puudub õigus nõuda kolmandate isikute nimel kohtulahendi tühistamist sel alusel.

Erikaebuse lisana esitatud vara üleandmise akti oleks Tallinna Linnavalitsusel olnud võimalik esitada

nii esimese kui ka teise astme kohtus, linnavalitsus ei ole ka põhjendanud selle tõendi esitamata

jätmise põhjust.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. HKMS § 12 lg 2 p 4 kohaselt peab halduskohus eelmenetluses otsustama HKMS § 14 lg 3

nimetatud isikute kaasamise. HKMS § 14 lg 3 sätestab, kes on halduskohtumenetluses kaasatud

isikuteks. Sealhulgas on HKMS § 14 lg 3 p 1 tulenevalt kaasatud isikuks kolmas isik, kui asja

arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.

HKMS § 12 lg 3 esimese lause kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotluse. Eelnevalt peab halduskohus HKMS § 12 lg 2 punktist 6 tulenevalt nõudma

teistelt protsessiosalistelt kirjaliku seisukoha kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohta.

Protsessiosalisteks on HKMS § 14 lg 1 kohaselt pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud, s.t ka

kolmandad isikud.

Eelnevast tulenevalt peab halduskohus eelmenetluses protsessi kaasama ka kolmandad isikud ning

juhul, kui on esitatud tähtaja ennistamise taotlus, selgitama välja ka kolmandate isikute seisukoha

tähtaja ennistamise kohta. Sellisele seisukohale on Riigikohtu halduskolleegium asunud ka oma

20. veebruari 2001. a määruses nr 3-3-1-68-00.

9. HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks selline kolmas isik, kelle seadusega kaitstud

õiguste ja vabaduste üle võidakse asja arutamisel otsustada. Kui kaebaja ei ole halduskohtusse

pöördunud tähtaegselt, võimaldab kohtusse pöördumise tähtaja ennistamine alustada kohtul asja

sisulist läbivaatamist. Sisulise läbivaatamise tulemuseks võib olla kaebuse rahuldamine, mis näiteks

tühistamiskaebuse puhul võib viia vaidlustatud haldusakti tühistamiseni. Kui tegemist on soodustava

haldusaktiga, omab sellise haldusakti tühistamine akti adressaadi jaoks negatiivseid tagajärgi, kuna

haldusakti tühistamine võib ta ilma jätta aktiga antud hüvest. Seetõttu on soodustava haldusakti

adressaat sellisel juhul halduskohtumenetluses kolmandaks isikuks, kelle õiguste ja vabaduste üle

võidakse asja arutamisel otsustada.

Käesolevas kohtuasjas on kaebaja palunud Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a korralduse

nr 3022-k tühistamist. Nimetatud haldusaktiga tagastas Tallinna Linnavalitsus Kullassepa tn 2/Dunkri

tn 1 hoone F. G. Langebergile, kes on seega soodustava haldusakti adressaadiks. Järelikult on

kolmandaks isikuks antud haldusasjas F. G. Langeberg, kelle suhtes võidakse juhul, kui asjakohane

haldusakt tühistatakse, esitada nõudeid. Välistatud ei ole ka nõuete esitamine teiste Kullassepa

tn 2/Dunkri tn 1 hoone omanikeks olnud või olevate isikute suhtes, mistõttu ka nemad on antud

haldusasjas kolmandad isikud, keda tuleb protsessi kaasata.

10. Riigikohtu halduskolleegium nõustub S. Rikko kirjalikus vastuses erikaebusele esitatud

seisukohaga, et halduskohtumenetluses vastustajaks olev haldusorgan ei saa kõrgemalt kohtult nõuda

kohtulahendi tühistamist ainuüksi sel alusel, et kohus ei ole protsessi kaasanud kolmandaid isikuid.

Kui kolmas isik leiab, et kohus otsustas tema õiguste ja kohustuste üle ilma teda asja kaasamata, saab

ta ise esitada kohtuvea parandamise avalduse HKMS § 81 lg 1 p 2 alusel. Vastupidine seisukoht

annaks poolele näiliselt kolmanda isiku kaitsmise eesmärgil võimaluse kohtuprotsessi venitamiseks.

Antud haldusasja puhul on aga tegemist erandiga, sest tegemist ei ole veel asja lõpliku otsustamisega,

vaid alles kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisega. Käesoleval juhul on

ringkonnakohus kaebajale kohtusse pöördumise tähtaja ennistanud. Kui peale seda asja sisulise

arutamise käigus kohtud otsustaksid kaebuse rahuldada ja vaidlustatud haldusakti tühistada, saaksid

kolmandad isikud nõuda kohtuvea parandamist kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise asjas nende

kaasamata jätmise tõttu HKMS § 81 lg 1 p 2 alusel. Tekiks olukord, kus asja sisulist otsustamist

võimaldanud kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise määrus võidakse tühistada ja isikule

kaebetähtaeg ennistamata jätta, kuid samal ajal oleks asjas olemas juba ka sisuline lahend. Seetõttu

leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kuna käesoleva kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtud

protsessi kolmandaid isikuid kaasanud ja neile ei ole antud võimalust seisukoha võtmiseks kaebuse

esitamise tähtaja ennistamise osas, tuleb erikaebus rahuldata.

11. Tulenevalt ülaltoodust ja juhindudes HKMS §-st 72 lg 1 p 5 tuleb Tallinna Ringkonnakohtu ja

Tallinna Halduskohtu käesolevas haldusasjas tehtud määrused tühistada ja saata tähtaja ennistamise

taotlus uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Tähtaja ennistamise taotluse läbivaatamisel

peab kohus kaasama kohased kolmandad isikud.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann