3-3-4-1-02 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-1-02

Määruse kuupäev

4. märts 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Tõnu Anton, Lea Laarmaa, Jaak

Luik ja Hele-Kai Remmel

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Linnakohtu 13. juuni 2001. a määrus, Tallinna

Ringkonnakohtu 6. septembri 2001. a määrus tsiviilasjas nr II-

2/1459/01 ja Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2001. a määrus

haldusasjas nr 3-1574/2001

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Tühistada Tallinna Linnakohtu 13. juuni 2001. a määrus, millega keelduti A. Soometsa

hagiavalduse vastuvõtmisest põhjusel, et asi kuulub halduskohtu pädevusse, ja Tallinna

Ringkonnakohtu 6. septembri 2001. a määrus tsiviilasjas nr II-2/1459/01, millega jäeti Tallinna

Linnakohtu 13. juuni 2001. a määrus muutmata.

Saata asi menetlemiseks Tallinna Linnakohtule.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Politseiprefektuuri politseiinspektor koostas 7. mail 2000 haldusõiguserikkumise protokolli,

mille kohaselt Allan Soomets juhtis 7. mail 2000 mootorsõidukit, sõitis ebaõige kiiruse valiku tõttu

teelt välja vastu puud ning põhjustas varalise kahju. Leiti, et eeltooduga rikkus A. Soomets LE punkti

100 ja pani toime HÕS § 99 lg 1 järgi kvalifitseeritava haldusõiguserikkumise. Harju

Politseiprefektuuri avariitalituse politseijuhtivinspektor karistas 12. mail 2000 A. Soometsa

protokollis kirjeldatud rikkumise eest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks.

2. A. Soomets vaidlustas karistuse halduskohtus. Kaebuse kohaselt ei ole ta varalist kahju tekitanud

ning puudub ka haldusõiguserikkumise koosseis. Tallinna Halduskohtu 7. septembri 2000. a otsusega

jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on tõendatud LE punkti 100 rikkumine, sest vahetult

enne õnnetuse toimumist mõõtis liikluspolitsei patrull A. Soometsa juhitud sõiduki liikumiskiirust

ning tuvastas algajale juhile lubatud kiiruse ületamise 40 km/h võrra. Nimetatud

haldusõiguserikkumise eest koostati eraldi protokoll ning A. Soometsa karistati selle alusel HÕS § 94

lg 3 alusel rahatrahviga 2300 krooni. Liikluseeskirja punkt 100 rikkumise tagajärjel tekkiski

liiklusõnnetus, mis põhjustas varalise kahju. Varaline kahju on sõiduki, veose, tee

liikluskorraldusvahendi või muu materiaalse väärtuse kahjustamisest või hävimisest tekkinud kahju.

Asjaolu, et kahjustada saanud sõiduk kuulus A. Soometsale, ei oma tähtsust.

3. Esitatud apellatsioonkaebuses palus A. Soomets karistusotsus tühistada, sest tema käitumise

tagajärjel pole varalist kahju tekkinud. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. novembri

2000. a otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu 7. septembri 2000. a otsus ja tehti uus otsus, millega

tühistati politseijuhtivinspektori 12. mai 2000. a otsus A. Soometsale halduskaristuse määramise

kohta HÕS § 99 lg 1 järgi ning lõpetati menetlus haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu

HÕS § 218 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus leidis, et HÕS § 99 lg 1 näeb ette vastutuse

mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas varalise kahju või

kehavigastuse. Järelikult on haldusõiguserikkumise koosseisuliseks tunnuseks lisaks liikluseeskirja

nõuete rikkumisele ka varalise kahju tekkimine. Tsiviilõiguslikus mõttes pole kahju tekkinud, sest

teelt väljasõidu tulemusel purunes A. Soometsa enda auto. Iseenda vara kahjustamine, kui see ei

toimu teisi isikuid riivaval viisil, ei too kaasa tsiviilõiguslikku vastutust ning pole seega ka

halduskaristuse määramise aluseks. Asjas ei ole tuvastatud, et teelt väljasõidu tagajärjel oleks kellegi

teise varale kahju tekitatud. Kiiruse ületamise eest enne teelt väljasõitu on A. Soometsa juba

karistatud teise otsusega.

4. 8. märtsil 2001 esitas A. Soomets hagi Eesti Vabariigi vastu, milles palus hüvitada õigusvastasest

karistusotsusest tekkinud kahju 60 500 krooni. Tallinna Linnakohtu 13. juuni 2001. a määrusega

keelduti hagiavalduse vastuvõtmisest ja selgitati A. Soometsale, et tal tuleb pöörduda Tallinna

Halduskohtusse. Kohus leidis, et HKMS § 6 lg 3 p 2 kohaselt kuulub õigusvastase haldusaktiga

tekitatud kahju hüvitamise nõude läbivaatamine halduskohtu pädevusse. Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 6. septembri 2001. a määrusega jäeti A. Soometsa erikaebus rahuldamata ja

Tallinna Linnakohtu määrus muutmata.

5. 28. septembril 2001 esitas A. Soomets Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles õigusvastase

karistusotsusega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse esitaja põhjendas taotlust töölepingu

lõppemisega põhjusel, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ei võimaldanud tal täita

lepingujärgseid kohustusi. Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2001. a määrusega jäeti kaebus

käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks aega 23. novembrini 2001. A. Soomets kõrvaldas puudused.

6. Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2001. a määrusega saadeti asi HKMS § 11 lg 5 alusel pädeva

kohtu määramiseks Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule. Kohtumääruses leiti,

et tulenevalt HKMS §-st 26 lg 1 p 4 saab halduskohus välja mõista hüvitise õigusvastase haldusakti

või toiminguga tekitatud kahju eest, kusjuures peetakse silmas HKMS §-s 4 lg 1 p 2 defineeritud

haldusakte ja toiminguid, mida saab vaidlustada halduskohtus. Need aktid ja toimingud ei hõlma

Haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel tehtud karistusotsuseid. Seega ei ole halduskohus pädev

asja läbi vaatama.

Riigikohtu erikogu seisukoht

7. A. Soomets väidab, et talle tekitati kahju politseiametniku õigusvastase karistusotsusega, seega

avalik-õiguslikus suhtes. Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 p 1 alusel kuulub avalik-

õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Halduskohtusse pöördumisel võib HKMS

§ 6 lg 3 p 2 järgi kaebusega taotleda õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju

hüvitamist. Tulenevalt HKMS §-st 26 lg 1 p 4 saab halduskohus välja mõista hüvitise õigusvastase

haldusakti või toiminguga tekitatud kahju eest. Haldusaktiks või toiminguks ei saa aga lugeda

Haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel tehtud halduskaristuse määramise otsuseid.

HÕS § 307 sätestab: "Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse tühistamisel ja asja menetluse

lõpetamisel hüvitatakse sama otsusega isikule kõik tekitatud kahjud. Kahjude hüvitamise kord

sätestatakse seadusega." Haldusõiguserikkumise asjad on maa- ja linnakohtu pädevuses.

Seega kuulusid õigusvastase karistusotsusega tekitatud kahju nõuded Halduskohtumenetluse

seadustiku ja Haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel maa- ja linnakohtu pädevusse.

8. 1. jaanuaril 2002 jõustunud Riigivastutuse seaduse §-st 17 lg 1 ja §-st 1 lg 1 tuleneb, et avaliku

võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamiseks

võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotlus kohtu poolt

tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Riigivastutuse seaduse §-st 15 lg 1

tuleneb, et isik võib nõuda kohtumenetluse või haldusõiguserikkumise kohtuvälise arutamise käigus,

sealhulgas kohtulahendiga või haldusõiguserikkumise asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju

hüvitamist. Seega on Riigivastutuse seaduse ja HKMS § 3 lg 1 p 3 alusel alates 1. jaanuarist 2002 ka

halduskohtu pädevuses nõue hüvitada politseiametniku õigusvastase karistusotsusega tekitatud kahju.

9. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 järgi tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates

päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama,

sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest

arvates. Seega esitatakse pärast Riigivastutuse seaduse jõustumist 1. jaanuaril 2002 ka selliseid

taotlusi ja kaebusi, milles nõutakse enne 1. jaanuari 2002 tekitatud kahju hüvitamist. Ka neil juhtudel

kuulub kahju hüvitamise nõude läbivaatamine halduskohtu pädevusse. Riigivastutuse seaduse §-st 31

lg 1 ja õiguse üldpõhimõtetest tuleneb, et siis kohaldatakse enne Riigivastutuse seaduse jõustumist

kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid.

Kui karistusotsus on tehtud enne 1. jaanuari 2002 ja nõue kahju hüvitamiseks on samuti esitatud enne

1. jaanuari 2002, siis kuulub see nõue maa- või linnakohtu pädevusse. Pärast nimetatud tähtpäeva

esitatud nõue hüvitada haldusõiguserikkumise asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju kuulub aga

halduskohtu pädevusse, kui menetlus haldusõiguserikkumise asjas on lõppenud ja kahju on jäänud

HÕS § 307 korras hüvitamata.

10. A. Soometsa hagiavalduse lahendamine kuulus Tallinna Linnakohtu pädevusse, sest ta esitas

kahju hüvitamise nõude enne 1. jaanuari 2002. Erikogu ei pea põhjendatuks Tallinna Linnakohtu

13. juuni 2001. a määrust, millega keelduti A. Soometsa hagiavalduse vastuvõtmisest põhjusel, et asi

kuulub halduskohtu pädevusse, ja Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. septembri 2001. a

määrust, millega jäeti Tallinna Linnakohtu määrus muutmata.

11. Tallinna Linnakohtu 13. juuni 2001. a määruse alusel on A. Soometsa 8. märtsi 2001. a

hagiavaldus talle tagastatud. Kohtutoimikus on vaid A. Soometsa 28. septembri 2001. a kaebus, mis

esitati Tallinna Halduskohtule. Seepärast tuleb A. Soometsa Tallinna Halduskohtule esitatud kaebus,

milles taotletakse õigusvastase karistusotsusega tekitatud kahju hüvitamist, saata Tallinna

Linnakohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks. A. Soometsal tuleb kõrvaldada

Tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevatele nõuetele mittevastava kaebuse puudused kohtu

määratud tähtpäevaks.

Tõnu Anton, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Uno Lõhmus, Hele-Kai Remmel