3-2-1-11-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-11-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 4. märts 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Zinaida Gerassimova hagi Vladimir Gerassimovi ja Allan

Uustali vastu ostu-müügilepingu ja kokkuleppe kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. septembri 2001. a

otsus tsiviilasjas nr II-2-140/01

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Zinaida Gerassimova kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

4. veebruar 2002. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat K. Kooga,

kostja V. Gerassimov, kostja A. Uustali ja kolmanda isiku AS

Eesti Maapank (pankrotis) esindaja vandeadvokaat P. Varul,

tõlk L. Lomp

Resolutsioon

Jätta Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. septembri

2001. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Zinaida Gerassimova omandas 2. septembril 1994. a elamu Jõhvi linnas Salme tn 6. Ta volitas

24. novembril 1994. a vormistatud notariaalses volikirjas oma poega Vladimir Gerassimovi seda

elamut kasutama ja käsutama.

2. V. Gerassimov sai Virumaa Kommertspangast laenu 28. novembril 1994. a ja 23. veebruaril

1995. a. Laenulepingute järgi andis ta laenu tagatiseks pandi. Z. Gerassimova, keda esindas

V. Gerassimov, müüs elamu 6. detsembril 1994. a Allan Uustalile. Samal kuupäeval sõlmisid

V. Gerassimov Z. Gerassimova esindajana ja A. Uustal Virumaa Kommertspanga esindajana

lihtkirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt elamu ostu-müügileping on sõlmitud V. Gerassimovile

Virumaa Kommertspangast antud 250 000-kroonise laenu garantiiks. A. Uustal kohustus müüma

elamu Z. Gerassimovale tagasi laenu tagastamisel pangale.

3. 20. septembril 1999. a pantis A. Uustal elamu V. Gerassimovile antud laenude tagamiseks AS-le

Eesti Maapank (pankrotis).

4. Hagis palus Z. Gerassimova tunnistada 6. detsembri 1994. a elamu ostu-müügileping ja sama

kuupäeva kokkulepe TsÜS § 66 ja § 69 lg-te 1 ja 2 alusel kehtetuks. Hageja leidis, et tehing on näilik,

sest ta ei ole andnud V. Gerassimovile elamu müümiseks ega pantimiseks nõusolekut. V. Gerassimov

soovis elamu käsutamiseks volitust kui oma maksevõime kinnitust laenu saamisel. A. Uustal ei ole

hagejale ega tema esindajale üle andnud 250 000 krooni, ei ole elamus kunagi käinud ega seda

kasutanud. Tehing on tehtud ilma kavatsuseta luua juriidilisi tagajärgi ja on tühine. Tehing on tühine,

sest on vastuolus asjaõigusseaduse panti reguleerivate sätetega. Hageja sai 2000. aasta veebruaris

teada, et tema maja on müügil.

5. Kostja V. Gerassimov leidis, et teda peteti. Ta ei soovinud elamut müüa. Talle selgitati pangast, et

elamu on laenu saamisel pandiks. Volitus elamu käsutamiseks oli vajalik selleks, et pangast laenu

saamisel pidi ta omama vara käsutamise õigust kui kinnitust oma maksevõime kohta. Ta oli sunnitud

sõlmima 6. detsembril 1994. a maja ostu-müügilepingu, kuna vastasel korral ei oleks ta laenu saanud.

6. Kostja A. Uustal leidis, et hageja ei ole tõendanud, et pooltel puudus kavatsus luua lepinguga

õiguslikke tagajärgi.

7. Ida-Viru Maakohus tunnistas 6. detsembri 1994. a ostu-müügilepingu kehtetuks, leides, et see on

näilik tehing. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt on tehing näilik, kui pooled tegid selle kavatsuseta luua

õiguslikke tagajärgi. Hagejal puudus kavatsus müüa majavaldus A. Uustalile või pantida see pangale

laenu tagatiseks. Üldvolikirja andmist 24. novembril 1994. a ei saa vaieldamatult selliseks

tahteavalduseks lugeda. TsÜS § 69 lg 2 järgi on näilik tehing tühine ja TsÜS § 66 lg 3 järgi on tühine

tehing kehtetu algusest peale. Hageja loobus nõudest tunnistada kehtetuks 6. detsembri 1994. a

kokkulepe.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Viru Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja jättis Z. Gerassimova hagi rahuldamata.

Maakohtu järeldus, et ostu-müügileping on näilik tehing ja seetõttu tühine, pole kooskõlas asjas

esitatud tõenditega.

9. Hageja väide, et ta ei ole saanud ostu-müügilepingus märgitud rahasummat, ei anna alust

tunnistada ostu-müügilepingut näilikuks tehinguks. Asja eest kindlaksmääratud hinna tasumisest

keeldumise tagajärjed on sätestatud TsK §-s 249.

10. Ka hageja väide, et ostu-müügileping on tühine vastuolus tõttu AÕS §-dega 297 ja 299, ei anna

alust tunnistada seda näilikuks tehinguks. Osutatud sätted reguleerivad registerpandi mõistet ja

registreerimist.

11. TsMS § 229 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida

ei ole esitatud. Peale näilikkuse muid tehingu kehtetuks tunnistamise aluseid (pettus, eksimus,

teeseldud tehing jne) hageja ei ole esile toonud.

12. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et kohus rikkus oluliselt protsessiõiguse normi sellega, et

käsitles V. Gerassimovi kostjana. Hageja ise leidis, et kooskõlas TsMS § 72 lg-ga 3 on V. Gerassimov

nõuetekohane kostja.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

13. Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning uue otsusega hagi rahuldada. Ringkonnakohus on

jätnud hinnangu andmata hageja väitele, et 6. detsembri 1994. a ostu-müügileping sõlmiti laenu

saamiseks ja tagatiseks ning pole hinnanud kokkulepet kui tõendit, mistõttu on jätnud kohaldamata

TsÜS § 69. Kui leping sõlmiti ainult selle eesmärgiga, siis on see näilik, kuna puudus kavatsus luua

ostu-müügilepingule omaseid tagajärgi. Samuti viitavad ülejäänud hageja esitatud asjaolud (raha

maksmata jätmine, A. Uustali poolt elamu mittekasutamine), et pooltel polnud soovi luua ostu-

müügilepingule omaseid tagajärgi. Seega on ringkonnakohus vääralt tõlgendanud TsÜS § 69.

14. Ringkonnakohus on jätnud hinnanguta 6. detsembril 1994. a. A. Uustali ja V. Gerassimovi vahel

sõlmitud kokkuleppe, mis tõendab, et ostu-müügileping on V. Gerassimovi võla garantiiks.

15. Ebaõige on ringkonnakohtu viide TsMS §-le 229 ja sellele, et hageja ei ole muid tehingu

kehtetuks tunnistamise aluseid esitanud. Hageja nõue oli tunnistada ostu-müügileping kehtetuks. Kui

kohus leidis, et esineb mingi muu tehingu kehtetuks tunnistamise alus, siis ei oleks sellise aluse

kohaldamine olnud kohtu poolt haginõude piiride ületamine.

16. Kostja A. Uustal ja AS Eesti Maapank vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus

tuvastas õigesti hagi aluseks olevad asjaolud ning nende ümberhindamiseks puudub protsessiõigusest

tulenev võimalus.

17. Samuti puudus kohtul alus hagi rahuldada mõnel muul alusel, kuna vaidlusalune ostu-

müügileping ei ole seadusega vastuolus.

18. Ostu-müügilepingu näilikkuse hindamisele ei ole oluline selle sõlmimise motiiv, vaid õigusliku

tagajärje tahtlik vältimine. Ükski seadus ei keela omandiõiguse ülekandmist selliselt, et teatud

tingimuse saabudes kantakse omand esialgsele omanikule tagasi. 6. detsembri 1994. a ostu-

müügileping on seaduspärane ning selle tühisuse tunnustamiseks puudub alus. Kui lähtuda

V. Gerassimovi väidetud tehingu sõlmimise eesmärgist, on tegemist tagasiostuõigusega müügiga

laenu tagamiseks.

19. Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuse väidete ning kostja A. Uustali ja

kolmanda isiku AS Eesti Maapank (pankrotis) esindaja vastuses esitatud väidete juurde. Kostja

V. Gerassimov palus kassatsioonkaebuse rahuldada.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

20. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks.

21. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on jätnud hinnangu andmata hageja

väitele, mille kohaselt ostu-müügileping sõlmiti laenu saamiseks ja tagamiseks. Sellist väidet ega

tehingu näilikkusele viitavat asjaolu ei ole hageja esitanud. Vastavalt TsMS § 147 lg 1 p-le 5 esitab

hageja hagi aluseks olevad asjaolud. Hageja palus ostu-müügilepingu tunnistada kehtetuks selle

näilikkuse tõttu. Ostu-müügilepingu näilikkusele tuginedes tõi hageja esile järgmised asjaolud: 1) ta

ei ole andnud V. Gerassimovile nõusolekut elamu müümiseks ega pantimiseks ja volikiri oli antud

ainult V. Gerassimovi maksevõime kinnituseks; 2) A. Uustal ei ole hagejale ega tema esindajale üle

andnud 250 000 krooni; 3) A. Uustal ei ole elamus käinud ega seda kasutanud. 6. detsembril 1994. a

A. Uustaliga sõlmitud ostu-müügilepinguga ei soovinud ta elamut müüa. Nendest asjaoludest

lähtuvalt leidis hageja, et ostu-müügileping sõlmiti kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi ja on

seetõttu tühine.

22. Nõustuda ei saa kassatsioonkaebuse väitega, et TsÜS § 69 järgi on ostu-müügileping näilikkuse

tõttu tühine. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt on näilik tehing tehing, mille pooled on teinud kavatsuseta luua

õiguslikke tagajärgi. Kui tahteavaldus, mis tuleb teha teisele isikule, tehakse tema nõusolekul ainult

näiliselt, siis on see tahteavaldus tühine. Tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormis lasub hagejal.

Kui tehing sõlmitakse esindaja kaudu, siis tuleb tema tahteavaldus lugeda esindatava tahteavalduseks.

Seega pidi hageja tõendama, et V. Gerassimov ei soovinud elamut müüa ja A. Uustal ei soovinud

seda osta. Tehing on näilik, kui mõlema poole tahe on suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele.

Hageja esitatud asjaolud tehingu näilikkust ei kinnita. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu

seisukohaga, et see, kui A. Uustal ei ole elamus kunagi käinud, seal elanud ega seda kasutanud, ei

anna alust pidada tehingut näilikuks.

23. TsMS § 231 lg 4 mõtte kohaselt ei ole kohus seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku

kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.

Seega on kohus asja lahendamisel seotud hageja esitatud asjaoludega. Nõustuda ei saa

kassatsioonkaebuse väitega, et kuna hageja taotles tehingu kehtetust, siis pidi kohus ise kaaluma

tehingu kehtivust kõigil võimalikel alustel. Hageja ei ole väitnud, et ostu-müügilepinguga varjati teist

tehingut, mis oleks kohtule andnud võimaluse hinnata tehingut sellel alusel. Samuti ei ole hageja esile

toonud asjaolusid, mis võimaldavad pidada tehingut kehtetuks eksimuse või pettuse tõttu.

24. Kassatsioonkaebuses väidetud isikute vahel sõlmitud kokkulepet ei ole kohtule esitatud ja seetõttu

ei saanud ringkonnakohus ka sellele hinnangut anda. Maakohtule esitatud 6. detsembri 1994. a

kokkulepe on sõlmitud hageja ja Virumaa Kommertspanga, mitte V. Gerassimovi ja A. Uustali vahel.

H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa