3-2-1-9-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-9-02

Otsuse kuupäev

Tartus, 28. veebruar 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik

Kohtuasi

AS Kärdla Linnasoojus hagi Ahti Rooli vastu 6750 krooni ja

80 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. oktoobri 2001. a

otsus tsiviilasjas nr II-2/1149/01

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Kärdla Linnasoojus kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

28. jaanuar 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. oktoobri

2001. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Kärdla Linnasoojus nõudis A. Roolilt soojusenergia eest 6750 krooni 80 senti. Kostja ei ole

tasunud soojusenergia eest alates 1998. a oktoobrist. 1999. a tasus ta soojusenergia eest kolmel korral,

kokku 2305 krooni väärtuses. AS Kärdla Linnasoojus varustab soojaga Ahti Rooli korterit Kärdlas

Põllu 28-5. Hageja leidis, et tarbitud soojusenergia eest tasumata jätmisega säästis kostja tema arvel

alusetult oma vara. Hagi kuulub rahuldamisele TsK § 477 alusel.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hageja on sõlminud lepingu soojusenergia ostuks

korteriühistuga, mitte temaga. Ka pole hageja esitanud nõuetekohaseid arveid.

3. Hiiu Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid AS Kärdla

Linnasoojus ja korteriühistu Põllulind 29. septembril 1997. a soojusenergia ostu-müügilepingu. Selle

lepingu järgi peab hagejale soojusenergia eest tasuma korteriühistu. Ühistu liikmete kohustused

tulenevad korteriühistu seadusest, ühistu põhikirjast ja liikmete üldkoosolekute otsustest. Lepingulise

kohustuse täitmist ei saa lepinguväliselt panna kolmandatele isikutele. AS Kärdla Linnasoojus ja

korteriühistu Põllulind on 1. oktoobril 1997. a sõlminud küll kokkuleppe, mille kohaselt hageja

arvestab välja korterivaldajate poolt tasumisele kuuluvad summad, kuid see ei muuda korteriühistu

vastutust hageja ees.

Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. oktoobri 2001. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

29. septembri 1997. a lepingu järgi jäi hageja ees vastutavaks ikkagi korteriühistu, kes lepingu p 14

kohaselt kohustus tasuma kogu korteriühistu kasutatud soojusenergia eest müüjale. Kokkulepe, mille

kohaselt hageja arvestab igale korterivaldajale tasumisele kuuluvad summad ja väljastab teatised, ei

muuda ühistu lepingujärgset vastutust hageja ees. Hagejal on õigus nõuda teiselt lepingupoolelt

lepingulise kohustuse täitmist. See, et 1999. a tasus kostja kolmel korral hagejale soojusenergia eest,

pole vaidluse lahendamise seisukohalt oluline, sest hageja oli kohustatud vastu võtma täitmise ka

kolmandalt isikult.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale kohtule

uueks läbivaatamiseks.

6. Teise isiku arvel on vara säästnud kostja, mitte korteriühistu. Hageja ja korteriühistu sõlmisid

1. oktoobri 1997. a lisakokkuleppe, mille kohaselt arvestab korteriavaldajatele tasumisele kuuluvad

summad, väljastab teatised ja võtab vastu maksed hageja. See kokkulepe, millele apellatsioonikohus

piisavalt tähelepanu ei pööranud, välistab korteriühistu kohustuse tasuda üksikute korteriomanike-

soojatarbijate kasutatud soojusenergia eest. Korteriühistuseaduse §-st 151 tuleneb, et eluruumi

omanik peab tasuma muuhulgas ka soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest.

7. Kostja peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse muutmiseks.

9. Kohtud on tuvastanud, et AS Kärdla Linnasoojus ja korteriühistu Põllulind sõlmisid 29. septembril

1997. a soojusenergia müügilepingu, milles muuhulgas oli kokku lepitud müüdava soojusenergia

koguse määramine, soojusenergia hinna arvestamise alus, ostja kohustus tasuda soojusenergia eest

ning arvelduste kord lepingupoolte vahel. Leping sõlmiti määramata ajaks. Selle lepingu järgi pidi

hagejale soojusenergia eest tasuma korteriühistu. Samuti on tuvastatud samade poolte 1. oktoobri

1997. a kokkulepe, mille kohaselt korterelamu Põllu 28 soojatarbijatele - korteri valdajatele - arvestab

tasumisele kuuluvad summad, väljastab igakuuliselt teatised ja võtab vastu makseid AS Kärdla

Linnasoojus. Viimatinimetatud kokkulepe kehtib kuni täiendava kokkuleppe sõlmimiseni.

10. TsK § 238 lg 1 alusel võib kohustis lõppeda kreeditori loobumisega nõudest või esialgse

kohustise asendamisel teisega. Kohustise lõpetamise kokkulepe peab vastama seaduses tehingutele

sätestatud vorminõuetele ning poolte tahe peab olema selgelt väljendatud. Hageja ei tugine aga

sellele, et tema ja korteriühistu Põllulind vaheline 29. septembri 1997. a ostu-müügilepingust

tekkinud kohustis oleks lõppenud 1. oktoobri 1997. a kokkuleppe alusel ja korteriühistul ei ole enam

osundatud lepingu alusel kohustust tasuda soojusenergia eest. Samuti ei tugine hageja sellele, et

1. oktoobri 1997. a kokkuleppega oleks korteriühistu loovutanud temale oma nõude soojusenergia

eest tasu saamiseks korteriomanikelt. Seega puudus kohtul alus kaaluda hagi põhjendatust nimetatud

alustel.

11. Kohustise tekkimine TsK § 477 lg 6 järgi eeldab vara alusetu säästmise nõude võlgniku A. Rooli

rikastumist selle nõude kreeditori, AS Kärdla Linnasoojuse arvel, kusjuures selleks puudub õiguslik

alus. Neid tingimusi täidetud pole. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tarbinud soojusenergiat ja pole

selle eest tasunud. Hageja on Põllu tn 28 elamu soojusenergiaga varustamisel täitnud aga oma

lepingulist kohustust ning lepingu järgi peab talle soojusenergia eest tasuma korteriühistu. Seega

lepingu järgi võlgneb hagejale soojusenergia eest korteriühistu ning kostja pole hageja arvel õigusliku

aluseta oma vara säästnud.

J. Odar, H. Jõks, J. Luik