3-3-1-7-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-7-02

Otsuse kuupäev

26. veebruar 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Ero Liiviku kaebus Saue Linnavolikogu 20. aprilli 2000. a otsuse

nr 54 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. oktoobri 2001. a

otsus haldusasjas nr II-3/253/01

Menetluse alus Riigikohtus

Ero Liiviku kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Ero Liiviku kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. oktoobri 2001. a otsus haldusasjas

nr II-3/253/01 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 16. märtsi 2001. a otsus haldusasjas nr 3-

48/2001.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E. Liivik registreeriti Saue linna valimiskomisjoni 21. oktoobri 1999. a otsusega Saue

Linnavolikogu liikmeks. 1. veebruaril 2000 asus ta tööle Tallinna Kesklinna Valitsuse juriidilise

osakonna juhatajana. Saue Linnavolikogu 20. aprilli 2000. a otsuse nr 54 punktiga 1 peatati

E. Liiviku volitused volikogu liikmena alates 20. aprillist 2000 ning sama otsuse punktiga 2 kinnitati

asendusliikmeks A. Kasemaa. Otsus anti KOKS §-de 19 lg 2 p 4 ja 20 lg 1 alusel.

2. 4. oktoobril 2000 esitas E. Liivik Harju Maakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles palus

tühistada Saue Linnavolikogu 20. aprilli otsus nr 54 ja mõista välja kohtukulud. Kaebuse esitaja

leidis, et volikogu on kohaldanud seadust ebaõigesti, kuna KOKS § 19 lg 2 p 4 eesmärgiks on selliste

olukordade välistamine, kus üks ja sama isik saab kohalikku omavalitsusüksust puudutavaid otsuseid

vastu võtta korraga nii volikogu kui ka valitsuse liikmena. Kuna kaebuse esitaja on ametnikuks

nimetatud mitte Saue linnas, vaid teises omavalitsusüksuses - Tallinna linnas, puudub tal Tallinna

linna ametnikuna igasugune võimalus mõjutada Saue Linnavolikogu otsuste tegemist. Linnavolikogu

vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas Põhiseaduse §-ga 11 ning eirab põhiseaduslikku

proportsionaalsuse põhimõtet.

3. Tallinna Halduskohtu 16. märtsi 2001. a otsusega haldusasjas nr 3-48/2001 rahuldati kaebus

põhjusel, et E. Liivikul oli volikogu liikmena põhiseaduslik õigus võtta osa kohaliku elu juhtimisest

ja korraldamisest, järelikult õigus olla volikogu liige. Põhiseaduse § 11 kohaselt võib põhiseaduslikke

õigusi piirata ainult kooskõlas Põhiseadusega, kusjuures piirang peab olema proportsionaalne. Kuna

tegemist on erinevate omavalitsusüksustega ning huvide konflikti seejuures tekkida ei saa, pole

piirangu seadmine põhjendatud. Sõna "antud" väljajätmine KOKS § 19 hilisemas redaktsioonis ei

muuda KOKS § 19 lg 2 p 4 sisu. Nimetatud sättest tulenevalt peatuvad volikogu liikme volitused

tema nimetamisega sama valla või linna ametnikuks.

4. Saue Linnavolikogu esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

halduskohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule.

5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega jättis E. Liiviku kaebuse rahuldamata ning mõistis välja kohtukulud apellandi kasuks.

Ringkonnakohus leidis, et KOKS §-st 19 lg 2 p 4 võib üheselt järeldada, et volikogu liikme volitused

peatuvad tema nimetamisel ükskõik millise kohaliku omavalitsusüksuse ametnikuks. Nimetatud sätte

eesmärk on vältida huvide konflikti, mis võib tekkida ka siis, kui isik on ühe kohaliku omavalitsuse

volikogu liige ja samaaegselt teise kohaliku omavalitsuse ametnik. Volikogu liige peab olema teadlik

volituste peatamise alustest ning tal on võimalus valida, kas jätkata tegutsemist volikogu liikmena või

asuda teenistusse kohaliku omavalitsusüksuse ametnikuna. Nimetatud säte ei riiva isiku

põhiseadusest tulenevaid õigusi ega takista nende realiseerimist.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Kassatsioonkaebuses palub E. Liivik tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu

otsus. Ringkonnakohtu seisukoht, et KOKS § 19 lg 2 p 4 (alates 15. oktoobrist 1999 kehtiva

redaktsiooni) eesmärk on huvide konflikti vältimine, ei ole põhjendatud. Huvide konfliktiga saab olla

tegemist vaid ühe kohaliku omavalitsus üksuse piires. 27. septembril 2001 muudeti KOKS § 19 lg 2

ja sätestati, et volikogu liikme volitused peatuvad, kui volikogu liige on samas vallas või linnas

valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetatud

ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks. Seega piiratakse ainult ühe isiku kuulumist ühe ja sama

kohaliku omavalitsuse volikokku ja valitsusse, et tagada võimude lahusus kui demokraatliku riigi

printsiip. Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu liikme töötamise välistamine ametnikuna mõnes

teises omavalitsusüksuses ei ole õiguste vajalik ega proportsionaalne piiramine Põhiseaduse § 11

mõttes.

7. Saue Linnavolikogu kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et sõna "antud"

väljajätmine KOKS § 19 tekstist viitas üldisele tendentsile karmistada regulatsiooni huvide konflikti

vältimiseks. Huvide konflikt võib olla ka mitme kohaliku omavalitsuse vahel. Tegemist ei ole

põhiseadusliku õiguse rikkumisega.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. E. Liiviku linnavolikogu liikme volituste peatamise ajal 20. aprillil 2000 kehtinud redaktsiooni

kohaselt sätestas KOKS § 19 lg 2 p 4, et volikogu liikme volitused peatuvad nimetamisega valla- või

linnaametnikuks. See Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse säte jõustus 15. oktoobril 1999 ja

kehtib muudatusteta käesoleva ajani. Nimetatud sättest ei tulene otsesõnu, kas peetakse silmas sama

valla või linna ametnikuks nimetamist, mille volikogu liige isik juba on, või linna- või vallavalitsuse

ametnikuks nimetamist üldse.

9. KOKS § 19 reguleerib volikogu liikme volituste peatumist. KOKS § 19 lg 2 p 4 eesmärgiks on

välistada huvide konflikt. KOKS § 19 lg 2 p 4 tuleb tõlgendada koostoimes KOKS §-ga 3 p 1, mille

kohaselt kohalik omavalitsus rajaneb kohaliku elu küsimuste iseseisval ja lõplikul otsustamisel ja

korraldamisel. Sätetes, millega reguleeritakse omavalitsusüksuse sisemist korraldust, peetakse

mõistete "linn" ja "vald" all silmas just üht konkreetset omavalitsusüksust, mitte kõiki

omavalitsusüksusi koos.

Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et KOKS § 19 lg 2 p 4 tekstist

võib üheselt järeldada, et volikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisega ükskõik millise

kohaliku omavalitsuse ametnikuks. Samuti ei nõustu Riigikohtu halduskolleegium ringkonnakohtu

seisukohaga, et nimetatud sätte eesmärk on vältida huvide konflikti, mis võib tekkida ka siis, kui isik

on samaaegselt ühe kohaliku omavalitsuse volikogu liige ja teise kohaliku omavalitsuse ametnik.

10. KOKS § 19 kehtis kuni 15. oktoobrini 1999 ühelõikelisena. KOKS § 19 p 1 kuni 25. aprillini

1997 kehtinud redaktsioon sätestas, et volikogu liikme volitused peatuvad seoses nimetamisega

Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks või valimisega

vallavanemaks või linnapeaks või kinnitamisega antud valla- või linnavalitsuse liikmeks. Kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadusega, mis jõustus 25. aprillil 1997, muudeti KOKS

§ 19 p 1 ja jäeti sellest välja sõna "antud". Selle seaduse eelnõu algataja rõhutas Riigikogu 25. märtsi

1997. a istungil muudatuste eesmärki selgitades järgmist seisukohta: "See tähendab seda, et need, kes

on mingi valla- või linnavalitsuse liikmed, (mitte ametnikud), ei saa olla mõne teise omavalitsuse

volikogu liikmed."

11. 27. septembril 2001 võeti vastu Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus,

mille § 2 kohaselt muudetakse alates 21. oktoobrist 2002 KOKS § 19 ja sõnastatakse selle teise lõike

esimene punkt järgmiselt: "Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) kui volikogu liige on samas vallas

või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või

nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks".

Nii KOKS § 19 varasemas (kuni 15. oktoobrini 1999 kehtinud) kui ka alles kehtima hakkavas

redaktsioonis ei ole peetud vajalikuks üldse sätestada volikogu liikme volituste peatumise alusena

isiku nimetamist valla- või linnaametnikuks. Samuti on neis redaktsioonides rõhutatud, et volikogu

liige ei saa ajutiselt jätkata volikogu liikme ülesannete täitmist siis, kui ta asub täitma sama

omavalitsusüksuse vallavanema, linnapea, valla- või linnavalitsuse liikme või valitsuse palgalise

liikme ülesandeid. Seega on seadusandja järjekindlalt pidanud silmas juhtumeid, kus peetakse

ühitamatuks ühe isiku samaaegset tegevust ühe ja sama omavalitsusüksuse volikogu liikmena ning

vallavanema, linnapea või valitsuse liikmena.

Seega on seadusandjal puudunud tahe kitsendada volikogu liikme võimalust töötada teise kohaliku

omavalitsusüksuse ametnikuna või kohaliku omavalitsuse ametniku õigust osaleda teise

omavalitsusüksuse volikogu töös. Kassaator väidab õigesti, et sellise piirangu puhul ei oleks tegemist

isiku õiguste vajaliku ning proportsionaalse piiramisega.

12. Ülaltoodu tõttu oli põhjendamatu E. Liiviku kui Saue Linnavolikogu liikme volituste peatamine

seoses tema ametissenimetamisega teise omavalitsusüksuse - Tallinna linna - ametnikuks. Vastavalt

HKMS §-le 72 lg 1 p 6 tuleb ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus tühistada ja jätta jõusse

halduskohtu otsus.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann