3-2-1-18-02 · Riigikohus

3-2-1-18-02

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. veebruaril 2002. a

Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) vastulause kohtunikuabi 8. juuni 2001. a

kinnistamisotsusele.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas

kirjalikus menetluses 4. veebruaril 2002. a Eesti Vabariigi kassatsioonkaebuse alusel läbi Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1636/01.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Keskkonnaministeerium esitas Tallinna Linnakohtu kinnistusametile avalduse Tallinnas Küti 15A

asuva riigi omandisse jäetud maaüksuse kinnistusraamatusse kandmiseks.

28. aprilli 2001. a määrusega andis Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi Keskkonna-ministeeriumile

tähtaja tasuda 100 krooni riigilõivu teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määrusega kohustati Keskkonnaministeeriumi esitama 28. maiks 2001. a kinnistusametile tõendi

riigilõivu tasumise kohta

8. juuni 2001. a kinnistamisotsusega jättis kohtunikuabi kinnistamisavalduse rahuldamata, sest kande

tegemise takistust tähtajaks ei kõrvaldatud.

Keskkonnaministeerium esitas kohtunikuabi otsuse peale vastulause.

19. juuli 2001. a kinnistamisotsusega jättis Tallinna Linnakohus vastulause rahuldamata.

Riigilõivuseaduse (RLvS) § 3 lg 2 p 28 järgi on riigilõivuga maksustatavaks toiminguks ka muu

riigilõivuseadusega ettenähtud toiming. RLvS § 1942 järgi on riigilõivuga maksustatavaks muuks

toiminguks teadaande avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded. Riigilõivuga maksustatava

toimingu teostaja on seejuures väljaande Ametlikud Teadaanded väljaandja, mitte kinnistusamet.

Õige ei ole vastulause esitaja seisukoht, et riigilõivu peab tasuma kinnistusamet. Kohus peab enne

toimingu tegemist kontrollima, kas avaldajal on riigilõiv tasutud. Menetlustoimingute tegemisel

lähtutakse toimingu tegemise ajal kehtivast seadusest. Riigilõivuga maksustatav toiming on tehtud

peale 1. jaanuari 2001. a ja seega kuulub selle eest tasumisele ka riigilõiv.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu kinnistamisotsuse muutmata. Riigilõivuseaduse kui

terviku mõttega ei ole kooskõlas kohustada riigilõivu maksma asutust, kes toimingu teeb või selle

tegemist korraldab. Teate avaldamine pole riigilõivuseaduse kohaselt vaadeldav kinnistusraamatu

toiminguna, millelt apellant poleks pidanud riigilõivu maksma, vaid riigilõivuseaduses sätestatud

muu toiminguna, mida maksustatakse riigilõivuga. Riigilõivu võtmist teate avaldamise eest

reguleerib RLvS § 1942. Avaldaja ei ole vabastatud riigilõivu tasumisest teate avaldamise eest.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Eesti Vabariik palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse asja

alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata. Kaebuse põhjendustel tõlgendas

ringkonnakohus vääralt RLvS § 1942 ja KRS § 81 lg 1 nende koosmõjus. KRS § 81 lg 1 kohaselt

avaldab kinnistusamet enne registriosa avamist kinnistusraamtusse kandmata kinnisasja kohta teate

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt RlvS §-le 1942 tasub teadaande esitaja

teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded riigilõivu 100 krooni.

Riigilõivu maksja on isik, kes on kohustatud toimingult tasuma riigilõivu. Riigilõivuseaduse

grammatilisel tõlgendamisel järeldub, et riigilõivu on kohustatud tasuma teadaande esitaja.

Tulenevalt KRS § 81 lg-st 1 on teadaande esitajaks kinnistusamet. Riigi Teataja seaduse § 241 lg 1

sätestab teadaande esitaja kohustuse esitada koos teiste dokumentidega riigilõivu tasumist tõendav

kviitung. Seega lasub kinnistamisteate avaldamise eest riigilõivu tasumise kohustus kinnistusametil.

III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse

normi väära tõlgendamise tõttu.

Asja materjalidest nähtuvalt on Keskkonnaministeerium kinnistamisavalduse Tallinna Linnakohtule

esitanud 3. jaanuaril 2001. a. Vastavalt KRS § 81 lg-le 1 peab enne registriosa avamist

kinnistusraamatusse kandmata kinnisasja kohta kinnistusamet avaldama selle kohta teate ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vajadusel muul puudutatud isikutele kättesaadaval viisil.

Kinnistamisavalduse esitamise ajal kehtinud RLvS § 1922 redaktsiooni kohaselt pidi teadaande

avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande esitaja tasuma riigilõivu 100

krooni.

Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse seisukohaga, et kinnistamisavalduse esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse redaktsiooni kohaselt ei pidanud kinnistamisavalduse esitaja KRS § 81 lg 1 kohaselt

nõutava teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadanded riigilõivu tasuma. Apellatsioonikohus

põhjendas kinnistamisavalduse esitaja kohustust tasuda teadaande avaldamise eest riigilõivu sellega,

et riigilõivuseaduse kui terviku mõttega pole kooskõlas kohustada maksma riigilõivu asutust, kes

toimingu teeb või selle tegemist korraldab. Selline põhjendus ei vasta riigilõivuseadusele, sest

seadusandja on pidanud vajalikuks riigilõivuseaduses eraldi ära nimetada juhud, millal kohus on

riigilõivu tasumisest vabastatud. Kui kinnistamisavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse

redaktsioon ei näinud ette üldse riigilõivu tasumisest vabastamist ametlike teadaannete avaldamisel,

siis 14. detsembril 2001. a jõustunud RLvS § 281 p 2 sätestab, et teadaannete avaldamisel ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded on riigilõivu tasumisest vabastatud kohtute, sealhulgas kohtute

registriosakondade ja kinnistusametite poolt ametiülesande korras teadannete avaldamine.

Kolleegium on seisukohal, et alates 14. detsembrist 2001. a on KRS § 81 lg 1 järgi nõutava teate

avaldamise eest riigilõivu tasumise kohustus kinnistamisavalduse esitajal, kui seadusega pole teda

sellest vabastatud. Sel kuupäeval jõustus RLvS § 1942 uus redaktsioon, mille kohaselt teadaande

avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni, ja RLvS

§ 281, milles on loetletud, kes ja kuna ei pea ametliku teadaande avaldamise eest riigilõivu tasuma.

RLvS § 281 p 1 järgi on ametlike teadaannete avaldamisel riigilõivu tasumisest vabastatud

maareformi käigus tagastatud maa kohta kinnistusregistriosa avamisel kinnistusraamatuseaduse § 81

kohaselt nõutava teadaande avaldamine. Seega pole enne kinnistusregistriosa avamist ametliku

teadaande avaldamist seadusandja käsitlenud kohtu poolt ametiülesande korras teadaande

avaldamisena, mida vastavalt RLvS § 281 p-le 2 ei lõivustata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohta peab kolleegium vajalikuks veel märkida, et pole õige ühe

isiku või asutuse riigilõivu maksmise kohustust põhjendada sellega, et riigilõivu maksmise kohustus

teisel isikul või asutusel puudub.

Kuna tulenevalt KRS §-st 321 ja § 47 lg-st 1 ei saa kinnistamisotsuse peale esitatud kaebuse

läbivaatamisel ringkonnakohus teha ise uut kinnistamisotsust, tuleb asi saata kinnistamisavalduse

menetlemiseks Tallinna Linnakohtule.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2001. a otsus ja Tallinna

Linnakohtu 19. juuli 2001. a kinnistamisotsus ning saata asi Tallinna Linnakohtule

kinnistamisavalduse menetlemiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

J. Luik, H. Jõks, A. Kull