3-2-1-15-02 · Riigikohus

3-2-1-15-02

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. veebruaril 2002. a

Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) vastualuse kohtunikuabi 31. mai 2001. a

määrusele.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas

kirjalikus menetluses 11. veebruaril 2002. a Eesti Vabariigi kassatsioonkaebuse alusel läbi Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. oktoobri 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1448/01.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Keskkonnaministeerium esitas Tallinna Linnakohtu kinnistusametile avalduse Tallinnas Kolde pst 75

asuva riigi omandisse jäetud maaüksuse kinnistusraamatusse kandmiseks.

31. mai 2001. a määrusega andis Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi Keskkonna-ministeeriumile

tähtaja tasuda 100 krooni riigilõivu teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määrusega kohustati Keskkonnaministeeriumi esitama lõivu tasumist tõendav dokument 30. juuniks

2001. a.

Keskkonnaministeerium esitas kohtunikuabi määruse peale vastulause.

4. juuli 2001. a kinnistamisotsusega jättis Tallinna Linnakohus vastulause rahuldamata. Otsuse

põhjendustel avaldab kinnistusamet KRS § 81 lg 1 kohaselt enne registriosa avamist

kinnistusraamatusse kandmata kinnisasja kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt

RLvS §-le 1942 (1. jaanuari 2001. a redaktsioonis) tuleb teadaande esitajal tasuda riigilõivu 100

krooni. Kinnistamisteadaande avaldamine toimub avaldaja huvides. Seadusest ei tulene, et need

kulud jäävad kinnistusameti kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus jättis Tallinna Linnakohtu kinnistamisotsuse muutmata. Riigilõivuseaduse

kui terviku mõttega ei ole kooskõlas kohustada riigilõivu maksma asutust, kes teeb toimingu või

korraldab selle tegemist. RLvS § 3 ei käsitle teate avaldamist kinnistusraamatu toiminguna, millelt

apellant on vabastatud riigilõivu tasumisest, vaid riigilõivuseaduses sätestatud muu toiminguna, mida

maksustatakse riigilõivuga. Muude toimingute all on sama seaduse §-s 1942 reguleeritud ka riigilõivu

võtmine teate avaldamise eest. Apellant pole vabastatud riigilõivu tasumisest teate avaldamise eest.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Eesti Vabariik palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse asja

alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata. Kaebuse põhjendustel tõlgendas

ringkonnakohus vääralt RLvS § 1942 ja KRS § 81 lg 1 nende koosmõjus. KMS § 81 lg 1 kohaselt

avaldab kinnistusamet enne registriosa avamist kinnistusraamtusse kandmata kinnisasja kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt RLvS §-le 1942 tasub teadaande esitaja teadaande

avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded riigilõivu 100 krooni. Riigilõivu maksja on isik,

kes on kohustatud toimingult tasuma riigilõivu. Riigilõivuseaduse grammatilisel tõlgendamisel

järeldub, et riigilõivu on kohustatud tasuma teadaande esitaja. Tulenevalt KMS § 81 lg-st 1 on

teadaande esitajaks kinnistusamet. Riigi Teataja seaduse § 241 lg 1 sätestab teadaande esitaja

kohustuse esitada koos teiste dokumentidega riigilõivu tasumist tõendav kviitung. Teadaande esitaja

on kinnistusamet, kellel lasub kohustus tasuda riigilõiv kinnistamisteate avaldamise eest.

III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse

normi väära tõlgendamise tõttu.

Asja materjalidest nähtuvalt on Keskkonnaministeerium kinnistamisavalduse Tallinna Linnakohtule

esitanud 15. jaanuaril 2001. a. Vastavalt KRS § 81 lg-le 1 peab enne registriosa avamist

kinnistusraamatusse kandmata kinnisasja kohta kinnistusamet avaldama selle kohta teate ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vajadusel muul puudutatud isikutele kättesaadaval viisil.

Kinnistamisavalduse esitamise ajal kehtinud RLvS § 1922 redaktsiooni kohaselt pidi teadaande

avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande esitaja tasuma riigilõivu 100

krooni.

Kolleegium soostub kassatsioonkaebuse seisukohaga, et kinnistamisavalduse esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse redaktsiooni kohaselt ei pidanud kinnistamisavalduse esitaja KRS § 81 lg 1 kohaselt

teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadanded riigilõivu tasuma. Apellatsioonikohus

põhjendas kinnistamisavalduse esitaja kohustust tasuda teadaande avaldamise eest riigilõivu sellega,

et riigilõivuseaduse kui terviku mõttega pole kooskõlas kohustada maksma riigilõivu asutust, kes

toimingu teeb või selle tegemist korraldab. Selline põhjendus ei vasta riigilõivuseadusele, sest

seadusandja on pidanud vajalikuks riigilõivuseaduses eraldi ära nimetada juhud, millal kohus on

riigilõivu tasumisest vabastatud. Kui kinnistamisavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse

redaktsioon ei näinud ette üldse riigilõivu tasumisest vabastamist ametlike teadaannete avaldamisel,

siis 14. detsembril 2001. a jõustunud RLvS § 281 p 2 sätestab, et teadaannete avaldamisel ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded on riigilõivu tasumisest vabastatud kohtute, sealhulgas kohtute

registriosakondade ja kinnistusametite poolt ametiülesande korras teadannete avaldamine.

Kolleegium on seisukohal, et alates 14. detsembrist 2001. a on KRS § 81 lg 1 järgi nõutava teate

avaldamise eest riigilõivu tasumise kohustus kinnistamisavalduse esitajal, kui seadusega pole teda

sellest vabastatud. Sel kuupäeval jõustus RLvS § 1942 uus redaktsioon, mille kohaselt teadaande

avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni, ja RLvS

§ 281, milles on loetletud, kes ja kuna ei pea ametliku teadaande avaldamise eest riigilõivu tasuma.

RLvS § 281 p 1 järgi on ametlike teadaannete avaldamisel riigilõivu tasumisest vabastatud

maareformi käigus tagastatud maa kohta kinnistusregistriosa avamisel kinnistusraamatuseaduse § 81

kohaselt nõutava teadaande avaldamine. Seega pole enne kinnistusregistriosa avamist ametliku

teadaande avaldamist seadusandja käsitlenud kohtu poolt ametiülesande korras teadaande

avaldamisena, mida vastavalt RLvS § 281 p-le 2 ei lõivustata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohta peab kolleegium vajalikuks veel märkida, et pole õige ühe

isiku või asutuse riigilõivu maksmise kohustust põhjendada sellega, et riigilõivu maksmise kohustus

teisel isikul või asutusel puudub.

Kuna tulenevalt KRS §-st 321 ja § 47 lg-st 1 ei saa kinnistamisotsuse peale esitatud kaebuse

läbivaatamisel ringkonnakohus teha ise uut kinnistamisotsust, tuleb asi saata kinnistamisavalduse

menetlemiseks Tallinna Linnakohtule.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. oktoobri 2001. a otsus ja Tallinna

Linnakohtu 4. juuli 2001. a kinnistamisotsus ning saata asi Tallinna Linnakohtule

kinnistamisavalduse menetlemiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

J. Luik, H. Jõks, A. Kull