3-2-1-16-02 · Riigikohus

3-2-1-16-02

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 19. veebruaril 2002. a

Natalja "atenevskaja hagi Ivan "atenevski ja Tallinna linna vastu korteri erastamise

ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja rikkumiseelse olukorra taastamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi

kirjalikus menetluses 4. veebruaril 2002. a N. "atenevskaja kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. oktoobri 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/981/01.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Hagiavalduse kohaselt elab N. "atenevskaja koos alaealise pojaga Tallinnas Mustamäe tee 114-40.

I. "atenevski oli sama eluruumi üürnik ja erastas selle 16. juunil 1999. a. Hageja oli kuni 23. märtsini

1994. a abielus kostja pojaga. Hageja leidis, et eluruumi erastamine oli ebaseaduslik, kuna

eluruumide erastamise seaduse järgi on eluruumi erastamise subjektiks üürilepingu alusel kasutatava

eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige, vastavalt üürniku ja

tema perekonnaliikmete ning endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt

kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. Hageja kui üürniku endise perekonnaliikme nõusolekut eluruumi

erastamiseks ei olnud.

Tallinna Linnakohtu 5. aprilli 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus leidis, et korteri

erastamiseks ei olnud hageja nõusolek vajalik, kuna ta ei olnud üürniku perekonnaliige. Eluruumi

erastamisel ei rikutud seadust. Kostja esitas 26. oktoobril 1998. ja 25. märtsil 1999. a Mustamäe

Linnaosa Valitsusele avalduse vaadata läbi tema 1995. a avaldus korteri erastamiseks ning erastada

see ilma hageja nõusolekuta. Kuna hageja ei olnud vastavalt ES §-le 10 lg 1 üürniku perekonnaliige

ning teda ei olnud ES § 10 lg 2 kohaselt perekonnaliikmeks tunnistatud, ei olnud Tallinna linnal

korteri erastamiseks vaja üürniku ja hageja vahelist kokkulepet.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2001. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt määratakse vastavalt ES §-le 35 lg 1 üürniku

perekonnaliikmete ring kindlaks ES §-s 10. Kuna hageja ei ole taotlenud enda perekonnaliikmeks

tunnistamist, siis ei olnud korteri erastamiseks hageja ja kostja kokkulepet vaja. Asjaolu, et hageja

poeg on kostja pojapoeg ei kinnita iseenesest perekonnaliikmelisust kostja suhtes. Seda ei kinnita ka

asjaolu, et hageja oli korterisse sisse kirjutatud.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.

Ringkonnakohus märkis otsuses, et hageja ei ole taotlenud enda kostja perekonnaliikmeks

tunnistamist. 1995. a korteri erastamise avalduses nimetas kostja hagejat oma perekonnaliikmeks.

Hageja ei pidanud tõendama, et ta on kostja perekonnaliige. 1999. a avalduses väitis kostja, et hageja

ei ole tema perekonnaliige. Seda väidet Mustamäe Linnaosa Valitsus ei kontrollinud ning sealt alguse

saanud viga ei võtnud arvesse ka kohtud. Ringkonnakohus ei hinnanud kõiki tõendeid vastavalt TsMS

§-le 95 lg 1 igakülgselt täielikult ja objektiivselt.

III. Vastused kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele pidas I. "atenevski kaebust põhjendamatuks. Hageja ei ole kostja

perekonnaliige. Vastupidise tõendamise kohustus lasub vastavalt TsMS §-le 91 lg 1 hagejal.

Tallinna linn leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Hageja ei ole I. "atenevski

perekonnaliige ega ole taotlenud enda perekonnaliikmeks tunnistamist. Eluruumi erastamiseks ei

olnud vaja üürniku ja hageja kokkulepet.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Hageja palus hagiavalduses tunnistada korteri erastamise ebaseaduslikuks, kuna korteri erastamiseks

puudus hageja nõusolek. Seega palus hageja tuvastada, et korteri erastamisel rikuti seadust. Hagi

alusena tõi hageja esile asjaolu, et ta oli üürniku endine perekonnaliige. Kostjad vaidlesid sellele

vastu, väites, et hageja ei ole kunagi üürniku perekonnaliige olnud ega ole ka taotlenud enda

perekonnaliikmeks tunnistamist ES § 10 lg 2 alusel. TsMS § 228 kohaselt hindab kohus tõendeid ja

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud. Tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud, peab kohus andma

neile õigusliku hinnangu. Kuigi hageja ei esitanud hagi enda perekonnaliikmeks tunnistamiseks,

oleks kohus pidanud seisukoha võtma ka hageja perekonnaliikmeks oleku suhtes, sest see on üks hagi

alusesse kuuluv asjaolu, millele hageja viitas hagiavalduses.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. oktoobri 2001. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Natalja "atenevskajale 19. oktoobril 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull