3-2-1-7-02 · Riigikohus

3-2-1-7-02

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 13. veebruaril 2002. a

Balti Laevaremonditehase AS hagi Nikolai Obornevi vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks

tunnistamiseks ja Nikolai Obornevi vastuhagi Balti Laevaremonditehase AS vastu töölepingu

lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise

aja eest keskmise palga saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa ja

J. Luik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 21. jaanuaril 2002. a N. Obornevi kassatsioonkaebuse

alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. juuni 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/988/01.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

V. Obornev töötas Balti Laevaremonditehase AS-s alates 1. juunist 1996. a tehnilise kontrolli

osakonna inspektorina. 20. juulil 1998. a lõpetati temaga tööleping TLS § 86 p 10 alusel vanuse tõttu.

Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 22. septembri 1998. a otsusega

tunnistati töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja N. Obornev ennistati tööle.

Hageja palus tunnistada kostjaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 10 alusel seaduslikuks.

Töölepingu lõpetamise tingis töötaja pensioniikka jõudmine ja suure füüsilise koormusega töö.

N. Obornevil puudus töötajate usaldusisiku staatus, mis oleks nõudnud töölepingu lõpetamiseks

tööinspektori nõusolekut. Protokolli kohaselt toimus 23. aprillil 1998. a Balti Laevaremonditehase

haldusosakonna töötajate ametiühingu Integraal asutamiskoosolek, kus otsustati kuni põhikirja

väljatöötamiseni kasutada Eesti Metallitöötajate Ametiühingute Liidu (EMTAL) põhikirja;

ametiühingu esimeheks ja usaldusisikuks valida N. Obornev; saata avaldus EMTAL-le ametiühingu

Integraal astumise kohta EMTAL liikmeks ja ette valmistada ametiühingu Integraal põhikirja projekt

1998. a detsembriks.

Vastavalt töötajate usaldusisiku seaduse (TUS) §-le 2 on usaldusisik ettevõtte, asutuse või muu

organisatsiooni töötaja, kes on valitud töötajate ühingu liikmete või töötajate ühingusse

mittekuuluvate töötajate üldkoosoleku poolt töötajate esindajaks töösuhetes tööandjaga. TUS § 3 lg-

te 3 ja 4 kohaselt määratakse usaldusisiku valimise kord ja volituste kestus kindlaks töötajate ühingu

põhikirja alusel või töötajate üldkoosoleku poolt; valitud usaldusisikust informeeritakse kirjalikult

tööandjat. Balti Laevaremonditehase AS-s on üle 880 töötaja ja 6 töötaja koosolek ei olnud töötajate

üldkoosolek. Ka ei olnud see töötajate ühingu koosolek, sest koosoleku protokoll ei ole ühingu

asutamisleping. Koosoleku protokollis on märgitud, et põhikirja alles hakatakse ette valmistama.

Seega ei olnud N. Obornevil töötajate usaldusisiku volitusi.

Vastuhagis palus N. Obornev tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle ja

välja mõista keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest. Kostja valiti 23. aprilli 1998. a

ametiühingu Integraal koosolekul töötajate usaldusisikuks ja 1. juulil 1998. a Balti

Laevaremonditehase AS ametiühingu peausaldusisikuks. Töölepingu lõpetamiseks puudus

tööinspektori nõusolek.

Tallinna Linnakohtu 26. mai 2000. a otsusega jäeti Balti Laevaremonditehase AS hagi rahuldamata.

Kohus rahuldas vastuhagi osaliselt, tunnistas N. Oborneviga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks

ja ennistas ta tööle. Keskmise palga nõude töölt sunnitud puudumise aja eest jättis kohus

rahuldamata.

Kohus luges tõendatuks, et 23. aprillil 1998. a toimunud ametiühingu asutamiskoosolekul otsustati

asutada tehase haldustöötajate ametiühing Integraal, mille tegevuse aluseks võeti kuni põhikirja

väljatöötamiseni EMTAL põhikiri. Tehase ametiühingu komiteesse ja usaldusisikuteks valiti

I. Konovalov ja N. Obornev. 1. juulil 1998. a valiti N. Obornev Balti Laevaremonditehase AS

ametiühingu peausaldusisikuks, millest ta teatas juhtkonnale kirjalikult 9. juulil 1998. a. Teade võeti

vastu ja registreeriti 10. juulil 1998. a. Balti Laevaremonditehase AS töötajad võeti nende avalduste

alusel EMTAL liikmeks kuni ametiühingu algorganisatsioonide iseseisvateks juriidilisteks isikuteks

vormistamiseni. EMTAL on kantud 27. oktoobril 1997. a mittetulundusühingute registrisse ning

EMTAL põhikirjast ei tulene, et EMTAL kuuluvad ametiühinguorganisatsioonid peavad olema

juriidilised isikud. EMTAL liikmeskonna piiramine ainult juriidiliste isikutega oleks vastuolus MTÜS

§-ga 12. Seega valiti N. Obornev usaldusisikuks kooskõlas TUS § 3 lg 1 p-ga 1. Tulenevalt TLS §-st

94 pidi tööandjal töölepingu lõpetamiseks olema tööinspektori nõusolek. Nõusolekut N. Oborneviga

töölepingu lõpetamiseks taotles tööandja alles pärast töölepingu lõpetamist. Tööinspektor keeldus

N. Oborneviga töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmisest.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. oktoobril 2000. a linnakohtu otsuse muutmata. Otsuse

põhjendustel tekkis N. Obornevil usaldusisiku staatus 23. aprillil 1998. a tehase haldustöötajate

ametiühingu Integraal asutamiskoosolekul. Tööandja aktsepteeris kostja usaldusisikuks valimist, kui

ta pöördus 6. oktoobril 1998. a Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni poole nõusoleku saamiseks

töölepingu lõpetamiseks. 5. aprillil 1999. a tegi tööinspektor otsuse, millega keeldus töölepingu

lõpetamiseks nõusolekut andmast. Seega lõpetati tööleping kostjaga tööinspektori nõusolekuta.

TUS § 2 lg 2 kohaselt on töötajate ühing töötajate usaldusisiku seaduse mõistes töösuhtealaste huvide

esindamiseks ja kaitseks moodustatud töötajate ühendus ning see ei pea tingimata olema juriidiline

isik. Usaldusisikul on seadusest tulenevad õigused ja kaitse olenemata sellest, kas teda valinud ühing

on kantud mittetulundusühingute registrisse või mitte.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai 2001. a otsusega ringkonnakohtu otsus tühistati ja asi saadeti

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohus peab

andma õigusliku hinnangu sellele, kas töötajate koosoleku protokolli alusel oli võimalik ametiühingu

asutamine, kui sellega ei kaasnenud asutamislepingut MTÜS §-s 6 nõutud vajalike rekvisiitide ja

allkirjadega ning põhikirja alles kavatseti koostama hakata. Alles seejärel on võimalik otsustada, kas

N. Obornevil oli usaldusisiku staatus või mitte. TUS § 2 lg 2 ei võimalda nõustuda apellatsioonikohtu

järeldusega, et töötajate ühing ei pea tingimata olema registrisse kantud juriidiline isik. Töötajate

usaldusisiku seadus kehtestab töötajate usaldusisiku tegevuse õiguslikud alused teda volitanud

töötajate ja tööandja vahelistes töösuhetes. Töötajate ühingu tegevuspõhimõtteid, asutamist,

liikmeskonda, juhtimist jne käsitlevad mittetulundusühingute seadus ja Eesti NSV ametiühingute

seadus.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuni 2001. a otsusega linnakohtu otsus tühistati protsessi- ja

materiaalõiguse normi rikkumise tõttu. Uue otsusega tunnistati Balti Laevaremonditehase AS poolt

N. Oborneviga töölepingu lõpetamine 20. juulil 2000. a TLS § 86 p 10 alusel seaduslikuks;

N. Obornevi vastuhagi jäeti rahuldamata ja N. Obornevilt mõisteti hageja kasuks välja kohtukuluna

tasu õigusabi eest 3 000 krooni. Kohus tuvastas, et 23. aprillil 1998. a toimus ametiühingu Integraal

asutamiskoosolek, kes valis N. Obornevi usaldusisikuks. Otsuse põhjenduste kohaselt

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidest nr 135 töötajate esindajatele ettevõttes

võimaldatava kaitse ja soodustuste konventsioon (edaspidi ILO konventsioon nr 135) ja nr 87

ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon (edaspidi ILO konventsioon nr 87)

tuleneb, et töötajate ühingute moodustamisel tuleb lähtuda siseriiklikust seadusandlusest. MTÜS § 6

kohaselt sõlmivad asutajad mittetulundusühingu asutamiseks asutamislepingu; asutamislepingu

sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ühingu põhikiri; asutamislepingule ja sellega kinnitatud

põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Kostja ei ole esitanud asjaolu, et ametiühingu Integraal

asutamiskoosolekul või enne seda oleksid asutajad sõlminud asutamislepingu ja allkirjastanud

põhikirja vastavalt MTÜS § 6 nõuetele. 23. aprilli 1998. a asutamisprotokollist nähtub, et juhatus pidi

põhikirja ette valmistama 1998. a detsembriks. 1998. a kehtinud ENSV ametiühingute seaduse (AÜS)

§ 2 lg 1 alusel oli õigus moodustada ühingut kõigil töötavatel isikutel; õiguse kasutamisel ei tohi teha

muid kitsendusi, kui need, mis on ette nähtud seaduses. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt toimus

ametiühingusse astumine kooskõlas ametiühingu põhikirjaga. Ka 23. juulil 2000. a jõustunud AÜS

§ 7 näeb ette asutajate poolt asutamislepingu sõlmimise ja põhikirja allkirjastamise. Töötajate

ametiühingut Integraal ei olnud 23. aprillil 1998. a veel asutatud. TUS § 2 lg 2 alusel ei saa teha

järeldust, et töötajate ühing ei pea tingimata olema registrisse kantud juriidiline isik. Kostja ei ole

isik, kes oli vastavalt TUS § 2 lg-le 1 valitud töötajate ühingu liikmete üldkoosoleku poolt

usaldusisikuks ning töölepingu lõpetamiseks temaga ei olnud vaja tööinspektori nõusolekut.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega

tunnistada kostjaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja ennistada ta tööle.

Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et TUS § 2 lg 2 alusel usaldusisikut valinud töötajate ühing

peab olema registrisse kantud juriidiline isik. TUS § 2 lg 2 kohaselt on töötajate ühing

töösuhetealaste huvide esindamiseks ja kaitseks moodustatud töötajate ühendus. Seadus ei esita

nõuet, et ühendus peab olema asutatud ENSV ametiühingute seaduse või mittetulundusühingute

seaduse alusel ja registrisse kantud juriidiline isik või peaks vastama ametiühingu määratlusele.

Sarnane põhimõte on sätestatud ka ILO konventsiooni nr 87 art-s 10, mille kohaselt konventsiooni

mõiste "organisatsioon" tähendab iga töötajate või tööandjate organisatsiooni, mis edendab ja kaitseb

töötajate või tööandjate huve. Konventsiooni art 3.1 kohaselt on organisatsioonidel õigus vabalt

valida oma esindajaid ning art 7 kohaselt ei tohi juriidilise isiku staatuse omistamine sõltuda

asjaoludest, mis piiravad art-te 2, 3 ja 4 rakendamist. Kui ametiühing ei soovi olla juriidiline isik ja

kaotab seetõttu õiguse valida oma esindaja, on tegemist ILO konventsiooni nr 87 art 7 rikkumisega.

MTÜS § 2 lg 2 käsitleb mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendusi, mis ei ole kantud registrisse

ning mis ei ole juriidilised isikud, lubades neil tegutseda. ENSV ametiühingute seaduse mõtte

kohaselt oleksid ametiühingud juriidilised isikud asutamiskoosoleku hetkest ning hiljem pidi nende

põhikiri olema registreeritud. MTÜS § 1 lg 3 kohaselt võib seaduses sätestada erisusi teatud liiki

mittetulundusühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise kohta. Kui võtta AÜS § 7 nimetatud

erisusena, siis ametiühing Integraal on juriidiline isik. Vastasel korral on AÜS § 7 vastuolus

mittetulundusühingute seadusega ega kuulu MTÜS § 99 kohaselt kohaldamisele.

Ringkonnakohus tõlgendas ebaõigesti ILO konventsiooni nr 87 art 2 ja 8.1, leides, et töötajate

ühingute moodustamisel tuleb lähtuda siseriiklikust seadusandlusest. Lähtudes PS §-st 123, võib

ametiühing isegi ilma asutamislepinguta omandada ILO konventsiooni alusel töötajate ühingu

õigused, kui töötajad on oma tahte selgelt väljendanud ja selle koosoleku otsuses fikseerinud.

Ametiühing jäi registrisse kandmata tööandja tegevuse tõttu. Kostja töölt vabastamisel jäid

asutamisdokumendid tööandja kätte. Hageja neid dokumente kohtule ei esitanud. Kostja sai

asutamislepingu ühe eksemplari oma valdusse 2001. a juunis. Ringkonnakohus keeldus uut tõendit

vastu võtmast ja rikkus sellega TsMS § 3 ja 308 lg 1 sätteid. Ilma asutamislepingut hindamata ei

saanud kohus õiget otsust teha.

Kostjat tunnustasid usaldusisikuna nii ametiühing kui tööandja. EMTAL põhikirja p-de 9 ja 10

kohaselt on Integraal EMTAL-i liige. Tööandja taotles tööinspektorilt nõusolekut kostjaga töölepingu

lõpetamiseks ja avaldas teistele töötajatele survet tema tagasikutsumiseks. Tööinspektor ei andnud

nõusolekut töölepingu lõpetamiseks kostjaga.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.

Kostjal ei tekkinud 23. aprillil 1998. a toimunud ametiühingu Integraal asutamiskoosolekul TUS § 2

lg 1 alusel usaldusisiku staatust, kuna selleks hetkeks ei olnud ametiühingut veel asutatud.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil 17. detsembril 2001. a taotles N. Obornevi esindaja vandeadvokaat A. Kiis välja

mõista kassaatorile õigusabi eest kassatsiooniastmes 5000 krooni.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2001. a määrusega anti asi põhimõttelist laadi

eriarvamuste tõttu lahendamiseks tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.

Tsiviilkolleegiumi kogu koosseis leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363

p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

TLS § 94 nõuab tööandja algatusel töölepingu lõpetamiseks töötajaga, kes on valitud tööandja juures

töötajaid esindavasse organisatsiooni, samuti töötajaid esindava isikuga, tööandja asukoha järgse

tööinspektori nõusolekut. N. Oborneviga lõpetati tööleping tööandja algatusel TLS § 86 p 10 alusel ja

selleks puudus tööinspektori nõusolek. Seega oleneb vaidluse lahendus sellest, kas N. Obornev oli

töötaja, kellele laienes TLS § 94 kaitse.

Töötajate usaldusisiku seaduse § 2 lg 1 sätestab, et usaldusisik on ettevõtte, asutuse või muu

organisatsiooni (edaspidi ettevõte) töötaja, kes on valitud töötajate ühingu liikmete või töötajate

ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosoleku poolt töötajate esindajaks töösuhetes tööandjaga.

Sama paragrahvi lõige 2 kehtestab, et töötajate ühing selle seaduse mõttes on töösuhetealaste huvide

esindamiseks ja kaitseks moodustatud töötajate ühendus.

Seega võis töötajate usaldusisikut valida nii töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosolek

kui ka töösuhetealaste huvide esindamiseks ja kaitseks moodustatud töötajate ühing (ühendus). PS

§ 29 lg 5 sätestab, et töötajate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ühingud ja

liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela.

Käsitledes ühinemisvabadust PS § 48 lg 1 järgi, märkis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve

kolleegium 10. mai 1996. a otsuses, et ühinemisõigus tähendab õigust koonduda asjakohasel

õiguslikul alusel nii juriidilise isiku kui ka mittejuriidilise isiku staatusega ühingutesse.

Tsiviilkolleegium märgib, et sama põhimõte on kohaldatav ka töötajate ühingutele. Seega võib

töötajate ühinguks olla ka õiguslikul alusel moodustatud ühendus, mis pole juriidiline isik. Järelikult

on TUS § 2 lg 1 järgi töötajate usaldusisiku valimise õigus mitte ainult töötajate ühingusse

mittekuuluvate töötajate üldkoosolekul ja töötajate ühendusel, millel on juriidilise isiku staatus, vaid

ka muul õiguslikul alusel moodustatud töötajate ühendusel, mis pole juriidiline isik. Kui usaldusisikut

võib valida ka töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosolek ja ühendus, mis pole

juriidiline isik, siis on selline õigus ka ametiühingut asutavatel töötajatel.

Selline töötajate usaldusisiku seaduse tõlgendus on kooskõlas ka ILO konventsiooni nr 135 art-ga 3.

See sätestab, et konventsioonis tähendab mõiste "töötajate esindajad" isikuid, keda riigi seaduste või

praktika põhjal tunnustatakse nendena, ja nad on kas: (a) ametiühinguesindajad, nimelt ametiühingute

poolt või selletaoliste ühingute liikmete poolt määratud või valitud esindajad, või (b) valitud

esindajad, nimelt esindajad, kes vastavuses riigi seaduste, eeskirjade ja kollektiivlepingu tingimustega

on ettevõtte töötajate poolt vabalt valitud ja kelle funktsioonid ei sisalda toiminguid, mida nimetatud

riigis tunnustatakse ametiühingute ainueesõigusena.

TUS § 3 kuni 7. aprillini 2000. a kehtinud redaktsioon kehtestas, et usaldusisik valitakse töötajate

ühingu liikmete poolt või töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosolekul. Töötajate

ühingu liikmed või töötajad võisid valida kokkuleppel tööandjaga enam kui ühe usaldusisiku.

Usaldusisiku valimise kord ja volituste kestus määratakse kindlaks töötajate ühingu põhikirja alusel

või töötajate üldkoosoleku poolt. Valitud usaldusisikust informeeritakse kirjalikult tööandjat. Kuigi

usaldusisiku valimise korda ja tema volituste kestust reguleerivas osas kasutab seadus mõistet

"töötajate ühingu põhikiri", on ekslik grammatilise tõlgenduse teel teha järeldust, et töötajate ühing,

kellel pole oma põhikirja, ei saagi usaldusisikut valida. TUS § 3 lg 3 mõte on selles, et usaldusisikut

valiv töötajate ühing või üldkoosolek ise otsustab valimise korra ja valitu volituste kestuse üle.

Selline tõlgendus on kooskõlas ka ILO konventsiooni nr 87 art-ga 3, mis sätestab muuhulgas töötajate

organisatsioonide õiguse välja töötada oma põhikiri ja reeglid, valida vabalt esindajad, korraldada

juhtimist ja tegevust ning kohustab riigivõimu hoiduma igasugusest sekkumisest, mis võiks seda

õigust piirata või tõkestada selle seaduslikku rakendamist. Seega võib töötajate ühendus oma

tegevuse aluseks võtta ka juba olemasoleva ametiühingu põhikirja.

Toodud põhjustel muudab tsiviilkolleegiumi kogu koosseis samas vaidluses Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 9. mai 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-01 avaldatud seisukohta, mille

kohaselt TUS § 2 lg 2 järgseks töötajate ühinguks saab olla vaid mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registrisse kantud juriidiline isik.

TsMS § 353 lg 3 keelab Riigikohtul hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamise. Linnakohtu otsus,

milles olid hagi aluseks olevad asjaolud tuvastatud, on tühistatud kasseeritud apellatsioonikohtu

otsusega. Apellatsioonikohtu otsuses puudub märge esimese astme kohtu poolt tuvastatuga

nõustumise kohta. Seega ei saa Riigikohus ise teha uut otsust ja asi tuleb saata uueks arutamiseks

samale apellatsioonikohtule. Asja uuel arutamisel lahendab ringkonnakohus ka kassaatori taotletud

õigusabikulude väljamõistmiseks.

Ringkonnakohtu 11. juuni 2001. a istungil taotles kostja ametiühingu asutamislepingu asja juurde

lisamist, põhjendades selle varem esitamata jätmist dokumendi kadumisega. Ringkonnakohus jättis

taotluse rahuldamata, kuna tegemist oli 1998. a dokumendiga ja kostja ei esitanud mõjuvat põhjust;

samuti ei olnud kostja sellele asjaolule vastuhagis tuginenud.

Vastavalt TsMS § 147 lg 1 p-le 5 peavad hagiavalduses olema märgitud hagi aluseks olevad asjaolud.

TsMS § 154 lg 1 kohaselt võib kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus muuta hagi alust, esitades

selle kohta avalduse, millele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Vastavalt TsMS § 151 lg-

le 2 kohaldatakse vastuhagile hagiavalduse kohta sätestatut. Esimese astme kohtus ei rajanud kostja

oma nõuet asjaolule, et ametiühingu asutajad olid sõlminud asutamislepingu. Kuna asutamislepingu

sõlmimine ei olnud seega tõendamisele kuuluv asjaolu, jättis apellatsioonikohus kooskõlas TsMS §-

ga 92 selle tõendamiseks esitatud tõendi vastu võtmata. Kui esitatud tõend olekski olnud asjasse

puutuv, ka siis oleks apellatsioonikohtu poolt selle vastuvõtmata jätmine olnud seaduslik. TsMS

§ 308 lg 1 kohaselt võib apellant või vastustaja esitada ringkonnakohtus tõendeid, mida ta ei esitanud

esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus põhjendamatult keeldus tõendeid vastu võtmast või

kui tõendit ei olnud võimalik muul kaalukal põhjusel varem esitada. Vastavalt sama paragrahvi

lõikele 2 peab uute tõendite esitamist põhjendama apellatsioonkaebuses või vastuses. Hageja esitas

taotluse dokumendi asja materjalidele lisamiseks alles apellatsioonikohtu istungil ega esitanud

apellatsiooniastmes mõjuvaid põhjendusi, miks ta dokumenti varem ei esitanud.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. juuni 2001. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Nikolai Obornevile 11. augustil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eriarvamusele jäi kolleegiumi liige J. Luik.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik

J. Luige eriarvamus

Leian, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus on õiglases lahendis töötajate

usaldusisiku seaduse ja ILO konventsiooni nr 135 sätete tõlgendusele leidnud korrektse õigusliku

argumentatsiooni.

Seaduse järgi on usaldusisiku valimise õigus töötajate ühingu liikmetel ja sellesse mittekuuluvate

töötajate üldkoosolekul (TUS § 3 p 1 ja 2). Olles päri, et juriidilise isiku staatuseta töötajate ühingu

liikmetel on juriidilisest isikust töötajate ühinguga võrdne õigus usaldusisikut valida, ei ole võimalik

nõustuda kolleegiumi seisukohaga selles, et TLS § 94 kaitse laieneb töötajale, kelle valis hageja 6

töötaja ametiühingu asutamiskoosolek. See koosolek ei ole käsitatav 880 töötajaga ettevõtte töötajate

üldkoosolekuna. Seda ei ole kostja ka väitnud. Seepärast käsitlen järgnevalt usaldusisiku valimist

töötajate ühingu poolt.

TUS § 2 lg 2 mõistes on töötajate ühing töösuhete nõrgema osapoole - töötajate - huvide

esindamiseks ja kaitseks moodustatud ühendus. ILO ettevõtte töötajate esindajate kaitse ja

soodustuste konventsiooni nr 135 art-st 3 (a) tulenevalt peab riik ja tööandja tunnustama seaduse või

praktika alusel töötajate huvide kaitseks ametiühingu või sellesarnaste ühingute liikmete määratud

või valitud töötajate esindajaid. Minu arvates peetakse ametiühingu sarnaste ühingute all silmas

temaga samu eesmärke taotlevaid muid, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta töötajate ühendusi.

Tulenevalt TUS §-st 3 lg 3 määratakse usaldusisiku valimise kord ja volituste kestus kindlaks

töötajate ühingu põhikirjas. ILO konventsiooni nr 87 art 3 sätestab tõepoolest töötajate

organisatsiooni õiguse töötada välja oma põhikiri riigivõimu sekkumiseta. Sellest aga ei järeldu, et

"oma põhikiri" on samatähenduslik mõne teise ametiühingu põhikirjaga. Kostja ei ole väitnud, et riik

või tööandja sekkus töötajate ühingu oma põhikirja väljatöötamise protsessi. Kuna olematu

organisatsiooni juhtimist ja tegevust ei ole õiguslikus mõttes võimalik kuidagi piirata või takistada, ei

kuulu konventsiooni vaadeldav säte minu arusaamisel asjas kohaldamisel. Seetõttu leian, et

usaldusisikuna peab tööandja tunnustama töötajat, kelle valis usaldusisikuks töötajate ühing, kellel on

oma põhikiri ja liikmeskond. Kostjat valinud ametiühingu asutamiskoosolekul need tunnused

puuduvad. Järelikult puudus kostjal töötajate usaldusisiku staatus, mis oleks nõudnud töölepingu

lõpetamiseks tööinspektori nõusolekut.

Kohtuvaidluse lahendamise üheks eesmärgiks on õigusrahu ja õigusselguse saavutamine. Hageja

soovis kostjaga töölepingu lõpetada tema pensioniikka jõudmise ja suure füüsilise koormusega töö

tõttu. Kes vastutab pensionieas töötajate usaldusisiku eest, kes ei ole küll töövõimetu, kuid kelle

tervis ei pruugi töölepingus kokkulepitud töö tegemisele enam vastu panna? Kas tööinspektor, kes

töölepingu lõpetamiseks luba ei anna, töötaja ise või tööandja?

J. Luik