3-2-1-12-02 · Riigikohus

3-2-1-12-02

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 12. veebruaril 2002. a

AS Combinent kaebus AS Mõigu EK Ehitus (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku

otsuse peale.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 28. jaanuaril 2002. a AS Combinent kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. septembri 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1137/01. Istungist

võtsid osa AS Combinent esindaja vandeadvokaat A. Tammer ja AS Mõigu EK Ehitus (pankrotis)

pankrotitoimkonna esimees M. Mägi.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

AS Combinent esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles palus tunnistada kehtetuks 30. jaanuari

2001. a AS Mõigu EK Ehitus (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsused, sh otsus talle

häälte määramise kohta ja määrata talle 34 152 häält.

AS Mõigu EK Ehitus pankrot kuulutati välja Tallinna Linnakohtu 27. detsembri 2000. a otsusega. Sel

ajal oli Tallinna Linnakohtu menetluses AS Mõigu EK Ehitus hagi AS Combinent vastu (tsiviilasi

nr 2/3/221-2345/98), milles 30. oktoobril 1998. a oli AS Combinent esitanud vastuhagi 3 415 228

krooni 30 sendi saamiseks. 25. jaanuaril 2001. a eelistungil esitas pankrotihaldur avalduse AS Mõigu

EK Ehitus (pankrotis) nõude suurendamiseks. Kohtunik selgitas haldurile, et seoses pankrotiga jätab

kohus AS Combinent hagi läbi vaatamata ja teatab nõudest haldurile. 30. jaanuaril 2001. a toimus AS

Mõigu EK Ehitus (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek, mis kinnitas pankrotihalduri, valis

pankrotitoimkonna ja otsustas võlgniku tegevuse lõpetada. AS-le Combinent keelduti hääli andmast,

kuna ta ei olnud kolm päeva enne koosolekut esitanud häälte arvu määramiseks vajalikke dokumente.

Arvestades võlgniku bilansis kajastunud põhivõlga ja 13 974 krooni 30 sendi suurust leppetrahvi,

otsustas üldkoosolek anda AS-le Combinent 139 häält.

Tallinna Linnakohtu 5. aprilli 2001. a otsusega kaebus rahuldati. PankrS § 23 lg 3 p 1 kohaselt on

oma nõudest teatamise kohustusest vabastatud isik, kelle nõue võlgniku vastu on kohtumenetluses.

Haldur oli nõudest teadlik ja AS Combinent ei pidanud sellest haldurile täiendavalt teatama.

Põhjendamatu on üldkoosoleku otsus AS-le Combinent 139 hääle andmise kohta. Lähtudes AS

Combinent 3 415 228 krooni 30 sendi suurusest nõudest, tuleb talle määrata 34 152 häält. Kuna kohtu

määratud häälte arv erineb üldkoosolekul määratud häälte arvust määral, mis oleks tinginud

üldkoosoleku teistsuguse otsuse, tuleb PankrS § 271 lg 3 alusel kehtetuks tunnistada kõik

üldkoosoleku otsused.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2001. a otsusega linnakohtu otsus tühistati, AS Combinent

kaebus jäeti rahuldamata ja AS-lt Combinent mõisteti välja AS Mõigu EK Ehitus (pankrotis)

pankrotivarasse riigilõiv 80 krooni. Otsuse põhjendustel pole vaidlust selles, et haldur teadis AS

Combinent nõudest. Tsiviilasja materjalide hulgas puuduvad aga dokumendid, mis vastavalt PankrS

§ 26 lg-le 4 võiksid olla nõutud häälte arvu määramise aluseks. Linnakohus ei märkinud otsuses,

milliste dokumentide alusel ta leidis, et põhjendatud on AS-le Combinent tema nõutud häälte

andmine. AS Combinent esitas linnakohtule taotluse tsiviilasja nr 2/3/221-2345/98 materjalide asja

juurde võtmiseks. Linnakohus võttis asja juurde vaid 25. jaanuari 2001. a eelistungi protokolli.

Sellega seoses AS Combinent aga mingeid taotlusi ega vastuväiteid ei esitanud. Ka

apellatsioonikohtule pole AS Combinent sellega seoses taotlusi esitanud. AS Combinent ei ole oma

kaebust suurema häälte arvu määramiseks tõendanud. Linnakohtul ei olnud PankrS § 271 lg 3

kohaselt alust võlausaldajate esimese üldkoosoleku muude otsuste kehtetuks tunnistamiseks isegi

juhul, kui AS Combinent häälte arvu määramine vastavalt tema nõudele oleks olnud põhjendatud.

Arvestades üldkoosolekul määratud häälte arvu, ei oleks AS Combinent poolt nõutud häälte arvu

määramine toonud kaasa üldkoosoleku teistsuguseid otsuseid. Linnakohus kaasas ebaõigesti halduri

menetlusse kostjana.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus AS Combinent ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega rahuldada AS Combinent kaebus võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamiseks. Linnakohus tuvastas, et haldur oli AS Combinent nõudest teadlik. PankrS § 23 lg 3

p 1 kohaselt on nõudest teatamise kohustusest vabastatud isik, kelle nõue võlgniku vastu on

kohtumenetluses. Kuna haldur oli nõudest ja selle suurusest teadlik, siis ei olnud tal alust tunnustada

nõuet osaliselt ja anda vaid 139 häält. Kui AS-le Combinent oleks antud oluliselt rohkem hääli, oleks

see mõjutanud ka teisi üldkoosoleku otsuseid.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele pidas AS Mõigu EK Ehitus (pankrotis) ringkonnakohtu otsust

seaduslikuks ja põhjendatuks.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil jäid kassaatori esindaja kassatsioonkaebuses ja pankrotitoimkonna esimees

vastuses esitatud seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks kassatsioonkaebuse väited alust ei anna.

Kassatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et PankrS § 23 lg 3 p 1 järgi ei pea sama paragrahvi lõike 1

kohaselt pankrotihaldurile oma nõudest võlgniku vastu teatama võlausaldaja, kelle nõue on

kohtumenetluses. Kuna AS Mõigu EK Ehitus pankroti väljakuulutamise ajal oli Tallinna Linnakohtu

menetluses AS Combinent nõue AS Mõigu EK Ehitus vastu 3 415 228 krooni 30 sendi saamiseks,

siis ei pidanud AS Combinent sellest nõudest haldurile nõudeavaldusega teatama.

Vastavalt PankrS § 26 lg-le 4 määrab võlausaldaja häälte arvu haldur temal olevate dokumentide

alusel, kusjuures võlausaldaja häälte arv peab olema võrdeline tema nõude suurusega. Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 18. detsembri 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-01 (RT III 2002, 3, 26) on

asutud seisukohale, et võlausaldaja häälte arv peab olema võrdeline nõude suurusega, millises

ulatuses tõendavad dokumendid on nõudeavaldusele lisatud. Seega tuleb ka häälte määramisel

võlausaldajale, kelle nõue võlgniku vastu on kohtumenetluses ja kes ei pea nõudeavaldust esitama,

arvestada nõude suurust tõendavate dokumentidega. Kui võlausaldaja pole neid esitanud

kohtumenetluses, võib ta need PankrS § 26 lg-s 4 sätestatud tähtajaks esitada haldurile.

Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kaebuse lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas haldur

oli nõudest ja selle suurusest teadlik või mitte. Asjas omab tähtsust see, kui suur kaebaja nõue

võlgniku vastu oli kohtumenetluses ja millises ulatuses olid tõendavad dokumendid esitatud

kohtumenetluses või pärast pankroti väljakuulutamist haldurile.

Ringkonnakohus leidis, et kaebaja pole tõendanud PankrS § 26 lg-le 4 kohaselt häälte määramiseks

vajalike dokumentide esitamist. Kohtuotsuses on ringkonnakohus oma seisukohta põhjendanud.

Kassatsioonkaebuses pole väidetud, et apellatsioonikohus oleks tõendite hindamisel

tsiviilkohtumenetluse seadustikku rikkunud.

Kassaator on palunud Riigikohtul teha uue otsuse, millega tema kaebus AS Mõigu EK Ehitus

(pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks rahuldada. Sellise

otsuse tegemiseks peaks Riigikohus PankrS § 27š lg 3 kohaselt määrama ka võlausaldaja häälte arvu.

Asjas puuduvad dokumendid, mille alusel kaebajale hääli määrata. Tuvastatud pole häälte

määramiseks vajalike dokumentide esitamine kohtumenetluses Tallinna Linnakohtu tsiviilasjas

nr 2/3/221-2345/98 ega pankrotihaldurile. Vastavalt TsMS § 353 lg-le 3 saab Riigikohtu otsus

põhineda alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. septembri 2001. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

J. Odar, A. Kull, J. Luik