3-2-1-8-02 · Riigikohus

3-2-1-8-02

M Ä Ä R U S

Tartus 6. veebruaril 2002. a

Dea-Mai Küla avaldus korteriühingu osamaksu õigusvastase võõrandamise fakti

tuvastamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas läbi

kirjalikus menetluses 28. jaanuaril 2002. a D.-M. Küla erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 21. septembri 2001. a määruse tsiviilasjas nr II-2/1360/01.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

24. septembril 1991. a esitas Dea-Mai Küla ÕVVTK Tallinna linnakomisjonile (komisjon) avalduse

Tallinnas Raua põik 3 korteri nr 8 tagastamiseks. 2. aprilli 2001. a otsusega jättis komisjon avalduse

rahuldamata, kuna tõendamist ei leidnud, et nimetatud korter oleks kuulunud õigusvastase

võõrandmise ajal avaldaja isa August Tauki omandisse või oleks olnud tema kasutuses osamaksu

alusel.

4. juunil 2001. a esitas D.-M. Küla Tallinna Linnakohtule avalduse juriidilise fakti tuvastamiseks.

Avalduse põhjendustel moodustati korteriühing Ühiskodu 1936. a ning selle liikmeks oli Peeter Tauk.

14. juunil 1941. a saadeti P. Tauk asumisele. P. Taukil pärijaid ei ole. Peale P. Tauki vahistamist sai

korteriühingu Ühiskodu liikmeks tema vend A. Tauk. Tema liikmelisus on vastavalt arhiiviteatisele

fikseeritud 1941. aastast.

ENSV Teataja 30. novembri 1940. a nr 57 kohaselt on vaidlusaluseks olev elamu natsionaliseeritud

endiselt korteriühingult Ühiskodu. 13. juuni 1941. a ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega

nr 1155 otsustati moodustada endistest korteriühingute liikmetest elamuehituslikud kooperatiivid.

12. mail 1945. a taastati ENSV Rahvakomissaride nõukogu määrusega enne sõda moodustatud

elamuehituslike kooperatiivide tegevus ning omand Raua põik 3 elamule anti üle elamuehituslikule

kooperatiivile Ühiskodu. 8. märtsi 1949. a Tallinna TSN Täitevkomitee otsusega likvideeriti uuesti

elamuehituslik kooperatiiv Ühiskodu ning 15. augusti 1949. a ENSV Ministrite Nõukogu määrusega

nr 612 "Elamuehituslikest kooperatiividest" tühistati kõik varasemad ENSV Rahvakomissaride

Nõukogu määrused ja Tallinna Linna TSN Täitevkomitee otsused endistele korteriühingutele

kuulunud majade üleandmise osas elamuehituslikele kooperatiividele. Sama aktiga kohustati Tallinna

Linna TSN Täitevkomiteed üle võtma kohaliku nõukogu elamufondi endistele korteriühingutele

kuulunud majad. Avaldaja palus lugeda tõendatuks, et Raua põik 3 korteri nr 8 õigusvastase

võõrandamise hetkeks oli ENSV Ministrite Nõukogu 15. augusti 1949. a määruse nr 612

vastuvõtmine ning korterit kasutas osamaksu alusel tema isa A. Tauk.

19. juuni 2001. a määrusega keeldus Tallinna Linnakohus TsMS § 149 lg 2 p 1 alusel avaldust

menetlusse võtmast ning tagastas selle avaldajale. Määruse põhjenduste kohaselt ei kuulu avaldus

kohtu pädevusse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. TsMS § 1, § 4 lg 1 ning § 247 lg 1 ja

2 tulenevalt ei lahenda kohus tsiviilkohtumenetluses kõiki asju, vaid üksnes neid, mis seadusest

tulenevalt tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras. Seadusest ei tulene kohtu pädevus

tuvastada hagita menetluses juriidilist fakti korteriühistu osamaksu omandiõiguse kohta.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 21. septembri 2001. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata.

Määruse kohaselt tuvastas ÕVVTK Tallinna linnakomisjon 2. aprilli 2001. a otsuses, et Raua põik 3

korter nr 8 natsionaliseeriti 30. novembril 1940. a ning sel ajal oli korteri kasutajaks P. Tauk. A. Tauk

sai kooperatiivi liikmeks 1941. a, seega pärast õigusvastast võõrandamist. Kuna avaldaja leiab aga, et

õigusvastane võõrandamine leidis aset 15. augustil 1949. a, mil tema isa oli juba korteriühistu liige,

võib ta komisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda selle vaidlustamiseks halduskohtusse.

II. Erikaebus ja selle põhjendused

Erikaebuses palus D.-M. Küla ringkonnakohtu määruse tühistada protsessiõigusnormide olulise

rikkumise tõttu. Kuna TsMS § 247 lg 2 annab kohtule võimaluse otsustada, millised hagita asjad

peale TsMS § 247 lg 1 nimetatutele kuuluvad läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses, oleks pidanud

kohus TsMS § 231 lg 4 tulenevalt motiveerima, miks korteriühistu osamaksu võõrandmise fakti

tuvastamine ei kuulu kohtu pädevusse. Kohtusse pöördumise juriidilise fakti tuvastamiseks tingisid

otseselt ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 2. aprilli 2001. a otsuses märgitud asjaolud. Järelikult on

avaldajal vaja tõendada vaieldav juriidiline fakt, mitte vaidlustada komisjoni otsust halduskohtus,

kuna vara õigusvastase võõrandamise hetke määramine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

III. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub TsMS § 363 p 2 alusel tühistamisele

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Samal põhjusel tuleb tühistada ka linnakohtu määrus.

Kooskõlas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. novembri 1997. a määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-108-97

võib taotleja vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemiseks pöörduda TsMS § 1 lg 1 kohaselt

maa- või linnakohtusse, kuna tegemist on väidetavalt varem eksisteerinud tsiviilõigussuhtest -

omandisuhtest - tekkinud vaidlusega. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 2. aprilli 2001. a otsusega D.-

M. Küla taotluse kohta Raua põik 3 korteri nr 8 tagastamiseks on leitud, et õigusvastaselt

võõrandatud korteri tagastamiseks tuleb tõendada, et omandireformi objektiks olev elamu on

õigusvastaselt võõrandatud korteriühingult ja elamus asuv korter oli õigusvastase võõrandamise ajal

korteriühingu liikme omandis või kasutuses osamaksu alusel. D.-M. Küla esitatud tõendeid korteri

kuulumisest avaldaja isa A. Tauki kasutusesse osamaksu alusel vara õigusvastase võõrandamise

hetkel ei lugenud komisjon piisavaks. Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a määrusega nr 161

ORAS § 16 lg 2 alusel kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise

avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite hindamise korra p 15 lg 2 kohaselt tehakse

avalduste ja tõendite läbivaatamisel kindlaks ka vara omanik õigusvastase võõrandmise hetkel ning

p 16 järgi tuleb avalduse läbivaatamisel kontrollida, kas vara õigusvastase võõrandamise fakt on

tuvastatud kooskõlas ORAS §-ga 6. Tõendid, mille alusel kohalik komisjon teeb kindlaks vara

kuuluvuse, on loetletud korra p 21 lg-s 2. Kui vara võõrandamise õigusvastasust või muid tõendamist

vajavaid asjaolusid ei ole võimalik tõendada kirjalike tõenditega, on taotlejal õigus korra p 22

kohaselt pöörduda nimetatud faktide tõendamiseks elukohajärgse kohtu poole. Kuna kohalik

komisjon jättis D.-M. Küla avalduse rahuldamata tõendamatuse tõttu, on tal õigus pöörduda kohtusse

korteriühingu osamaksu omaniku kindlaksmääramiseks õigusvastase võõrandamise ajal ning

õigusvastase võõrandamise aja kindlaksmääramiseks.

Juhindudes TsMS § 362 p-dest 4 ja 5, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. septembri 2001. a ja Tallinna Linnakohtu 19. juuni

2001. a määrus ning saata Dea-Mai Küla avaldus Tallinna Linnakohtule läbivaatamiseks.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Dea-Mai Külale 4. oktoobril 2001. a tasutud kautsjon 800 (kaheksasada) krooni.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa