3-2-1-157-01 · Riigikohus

3-2-1-157-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 22. jaanuaril 2002. a

OÜ Uni-Traal (pankrotis) hagi Hoiupanga Liisingu AS vastu 645 803 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja A. Kull, vaatas

kirjalikus menetluses 10. detsembril 2001. a OÜ Uni-Traal (pankrotis) ja Hoiupanga Liisingu AS

kassatsioonkaebuste alusel läbi Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. juuni 2001. a otsuse

tsiviilasjas nr II-2/778/01.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Hagiavalduse kohaselt rentis kostja 24. septembril 1997. a sõlmitud kapitalirendilepingute nr 3862 ja

3863 alusel hageja õiguseelnejale OÜ-le Durhasso 2 kalapüügilaeva. 12. jaanuaril 1999. a võttis

kostja laevad oma valdusse. Lepingu nr 3862 lõpetamise teate sai hageja kätte 19. jaanuaril 1999. a ja

lepingu nr 3863 lõpetamise teate 27. jaanuaril 1999. a. Kapitalirendilepingute ebaseaduslikul

lõpetamisel ja laevade ülevõtmisel võttis kostja endale nendel olnud hageja omavahendite arvel

ostetud asjad ning keeldus neid tagastamast.

Laevadele jäänud hageja vara väärtus on 580 815 krooni. Ülevõtmise hetkel oli laevadel ka 15 tonni

kütust 64 988 krooni väärtuses. Hageja palus PankrS 521 lg 3 ning TsK § 448 lg 1 alusel mõista

kostjalt välja 645 803 krooni.

Kostja väitel lõpetas ta kapitalirendilepingud seaduslikult. Hageja võlgnes kostjale 1 148 740 krooni

rendimakseid ja viiviseid. Kostja võttis laevad oma valdusse, et ära hoida laevade väärtuse

vähenemist võimaliku seadmete demonteerimise tõttu. Hageja ei ole tõendanud laevadele jäänud vara

väärtust.

Tallinna Linnakohtu 23. veebruari 2001. a otsusega hagi rahuldati ja kostjalt mõisteti välja 645 803

krooni. Otsuse kohaselt on kapitalirendilepingust tulenevalt rentnik kohustatud andma laeva üle koos

kogu tema valduses oleva dokumentatsiooniga rendile andjale seisukorras, mis vastab

soetamisseisundile, võttes arvesse lepingukohasest kasutamisest tuleneva normaalse kulumise. Kostja

möönab, et laevadele jäi hagejale kuuluv vara. TsK § 448 lg 1 järgi peab isiku varale kahju tekitanu

hüvitama selle täies ulatuses. Hageja tõendas arvete ja maksekorraldustega, et tema vara

äravõtmisega tekitas kostja talle kahju 645 803 krooni. PankrS § 521 lg 1 kohaselt võib haldur vara

pankrotivarasse nõuda ka muul seaduses sätestatud alusel.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuni 2001. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ning uue otsusega jäeti

hagi rahuldamata. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt tuleb asjas kohaldada asjaõigusseaduse omandi

ja valduse kaitset ning valduse rikkumise eest vastutust reguleerivaid sätteid. AÕS § 80 kohaselt on

omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust

valdusest tema valdusesse. AÕS § 45 lg 1 sätestab, et valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda

valduse taastamist ja kahju hüvitamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. AÕS § 84

sätestab kostja vastutuse asja ja päraldiste eest. AÕS § 84 mõtte kohaselt on kahju hüvitamise nõue

asja väärtuse vähenemise korral vindikatsioonihagi kõrvalnõue ja neid vaadatakse koos.

II. Hageja kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hageja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Seisukohaga, et hageja ei saa koheselt esitada kahju hüvitamise hagi, kitsendas ringkonnakohus

oluliselt ja seadusevastaselt hageja õigust saada oma rikutud õigustele ja vabadustele kohtulikku

kaitset.

Asja ebaseaduslikul äravõtmisel on kannatanul õigus valida, kas ta esitab kahju hüvitamise või AÕS

§ 80 alusel asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõude. Seadusega ei ole piiratud kannatanu

õigust esitada kahju hüvitamise hagi.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 229 lg 2, kuna rajas otsuse asjaolule, millele pooled ei ole viidanud.

Kostja ei ole väitnud, et hageja kahju hüvitamise nõue on võimatu enne vindikatsioonihagi esitamist

ning asjade hävimise või väärtuse vähenemise tõendamist. Ringkonnakohtu tegevus uute asjaolude

leidmisel, mida ei ole hagis, vastuväidetes ega apellatsioonkaebuses esitatud, ei ole kooskõlas

seadusega. Apellatsioonikohus võis TsMS §-st 319 lg 1 tulenevalt esimese astme kohtu lahendi

seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida üksnes osas, mille peale edasi kaevati.

III. Kostja vastus kassatsioonkaebusele

Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Pooltevahelisi suhteid reguleerivad kapitalirendilepingud.

Ringkonnakohus jättis õigesti lepinguvälisest kahju tekitamisest tuleneva hagi rahuldamata.

IV. Kostja kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 32 000 krooni ning taotles

apellatsioonkaebuses kohtukulude jätmist hageja kanda. Kuna hagi jäeti rahuldamata täies ulatuses,

tuleb hagejalt välja mõista kohtukulud. Kostja palus ringkonnakohtu otsust muuta ja mõista hagejalt

kostja kasuks välja 32 000 krooni.

V. Hageja vastus kassatsioonkaebusele

Hageja leidis, et tulenevalt riigilõivuseaduse §-st 16 lg 1 p 10 on pankrotivõlgnik riigilõivu tasumisest

vabastatud nii hagiavalduse esitamisel kui ka hagiavalduse rahuldamata jätmisel. Lisaks ei esitanud

kostja enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja, mistõttu puudus kohtul alus selle

väljamõistmiseks.

VI. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Esitatud hagis taotles hageja kapitalirendilepingute alusel tema kasutuses olnud laevadel tema asjade

ebaseadusliku äravõtmisega kostja tekitatud kahju hüvitamist. Hageja nõue põhineb sellel, et talle on

tekitatud kahju asjade õigusvastase äravõtmisega. TsK § 222 järgi mõistetakse kahjuna ka kreeditori

vara kaotsiminekut. Äravõetud vara, mida kostja pole tagastanud, on käsitatav hageja kaotsiläinud

varana. Nõude aluseks olevate asjaolude tõendatusel vastutab kostja kohustisõiguse sätete järgi.

Kahju hüvitamise iseloom on määratud TsK §-s 461.

Kostja on apellatsioonkaebuses taotlenud kohtukulude hageja kanda jätmist. Jättes selle taotluse osas

seisukoha võtmata, rikkus ringkonnakohus TsMS § 60 lg 1 ja 3 ja § 231 lg 5.

Juhindudes TsMS §-st 362 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. juuni 2001. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

OÜ Uni-Traal (pankrotis) kassatsioonkaebus ja Hoiupanga Liisingu AS kassatsioonkaebus

rahuldada.

Tagastada Hoiupanga Liisingu AS-le 4. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 320 (kolmsada

kakskümmend) krooni.

H. Jõks, J. Luik, A. Kull