3-1-1-117-01 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 27. detsembril 2001

3-1-1-117-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas 27. novembril 2001. aastal

toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

H. K. süüdistuses § 1642 lg 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa H. K. kaitsja vandeadvokaat Mall Saar ja riigiprokurör Marge Püss.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H. K. anti kohtu alla KrK § 1642 lg 4 p 1 järgi süüdistatuna selles, et ta töötades X Keskkooli direktorina, so ametiisikuna KrK § 160 lg-e 2 ja

Korruptsioonivastase seaduse § 4 mõttes, ostis 13. septembrist 1999 kuni 12. juulini 2000 kaheksal korral X Keskkoolile arvutikomplekte, -

komponente ja lisaseadmeid OÜ-st D. M., mille osanik ja juhatuse liige on tema poeg K. K. kokku 307 265 krooni ja 85 sendi eest, mis

moodustas rohkem kui poole osaühingu selle ajavahemiku käibest.

2. Võru Maakohus tunnistas 25. mai 2001. a otsusega H. K. süüdi KrK § 1642 lg 2 järgi, ning mõistis karistuseks rahatrahvi 60 päevamäära

ulatuses, so 2610 krooni.

3. Võru Maakohtu otsuse peale esitas kohtualuse kaitsja Mall Saar apellatsioonkaebuse ning prokurör apellatsioonprotesti. Apellatsioonkaebuses

paluti tühistada maakohtu otsus ja teha H. K. õigeks mõistev otsus. Apellatsioonprotestis taotleti maakohtu otsuse tühistamist karistuse

mõistmise osas ja raskema karistuse määramist.

4. Tartu Ringkonnakohus tühistas 1. oktoobri 2001. a otsusega maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas. Kohus rahuldas apellatsioonprotesti

osaliselt, apellatsioonkaebuse jättis rahuldamata.

Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks korrata maakohtu motivatsiooni, mille kohaselt loeti H. K. ka enne Korruptsioonivastasesse seadusesse

3. juulil 2000 tehtud muudatust ametiisikuks. Kooli direktorina oli ta ülesandeks juhtida kooli majandus- ja finantstegevust ning tagada sisekord,

millest tulenevalt oli tal õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsustusi ning teha varaga seotud toiminguid, ja seega oli

ametiseisundit omades ametiisikuks. Ringkonnakohus lisas, et sellele viitab ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-41-01.

Ringkonnakohtu arvates on H. K. süü korruptiivse teo toimepanemisel tõendatud ja küsimus maakohtu otsuses ammendavalt põhjendatud.

5. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja Mall Saar, kes palub tühistada süüdi tunnistava otsuse ja

mõista kohtualune õigeks järgmistel põhjendustel.

5.1. Kohus pole sisuliselt motiveerinud, miks käsitleti munitsipaalkooli direktorit erisubjektina ka enne Korruptsioonivastase seaduse muutmist.

Kaitsja on seisukohal, et viide Riigikohtu lahendile 3-1-1-41-01 ei ole põhjendatud, kuna selles käsitletakse ametiisikuna vallavanemat.

Kassaatori arvates ei kuulunud munitsipaalkooli direktorid Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 1 loetelu hulka ning loetakse ametiisikuks alates

3. juulist 2000. aastal, kui jõustus samale paragrahvile lisatud lg 3.

5.2. Tegelikult süüdistatakse H. K. toimingupiirangute rikkumises, mis on olulise kahju või muu raske tagajärje puudumisel halduskorras

karistatav, kuid tegevus on ekslikult kvalifitseeritud korruptiivse teona.

6. Riigikohtu istungil jäi kaitsja kassatsioonkaebuse juurde ja taotles selle rahuldamist.

Prokurör leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ja taotles selle rahuldamata jätmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium

l e i d i s:

7. Kohtuotsuste kohaselt on H. K. temale süüks arvatud teod toimepannud ajavahemikul 13. septembrist 1999. a kuni 12. juulini 2000. a.

Põhilisteks vaidlusküsimusteks on asjas: kas H. K. X Keskkooli direktorina oli süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal kehtinud KVS

§ 4 mõttes ametiisik või mitte ja kas tema suhtes kuulub kohaldamisele KVS § 4 lg 3 käesoleval ajal kehtivas sõnastuses.

Riigikohtu halduskolleegiumi 22. jaanuari 2001. a otsuses haldusõigusrikkumise asjas nr 3-3-67-00 (RT III 2001, 3, 24) on asutud seisukohale, et

1. septembril 1999. a kehtinud redaktsiooni kohaselt oli KVS § 4 lg-s 2 toodud punktidena ammendav loetelu isikutest, keda loetakse

ametiisikuteks selle seaduse tähenduses.

Käesolevat asja lahendav Riigikohtu kriminaalkolleegiumi koosseis ei nõustu halduskolleegiumi sellise seisukohaga ametiisiku mõiste

tõlgendamisel Korruptsioonivastase seaduse mõttes. Seega on tekkinud vajadus moodustada käesoleva kriminaalasja lahendamiseks kriminaal-

ja halduskolleegiumide vaheline erikogu.

Juhindudes AKKS § 60 lg-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s:

Anda kriminaalasi H. K. süüdistuses KrK § 1642 lg 2 järgi lahendamiseks kriminaal ja -halduskolleegiumide vahelisele erikogule.

Määrus jõustub 27. detsembril 2001. a ega ole edasikaevatav.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Ott Järvesaar, Peeter Vaher