3-3-1-67-01 · Riigikohus

3-3-1-67-01

MÄÄRUS

Tartus 21. detsembril 2001

Tõnu Kõrda erikaebuse läbivaatamine ehitusloa täitmise peatamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Hele-Kai Remmel (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann

vaatas 18. detsembril 2001 kirjalikus menetluses läbi Tõnu Kõrda erikaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 7. novembri 2001. a määruse peale haldusasjas nr II-3/554/2001.

Peeter Metsik esitas 9. oktoobril 2001 kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 28. juunil

2000 Tallinnas, Lätte tn 9 asuva elamu katusekorruse renoveerimiseks välja antud ehitusloa

tühistamiseks. 15. oktoobril 2001 esitasid sama haldusakti peale kaebuse Tõnu Kõrda, Kristiina

Vaher ja Illar Toomaru. Kohus liitis kaebused ühte menetlusse.

P. Metsik palus oma kaebuses vaidlustatud ehitusluba peatada. Tallinna Halduskohus peatas ehitusloa

täitmise 9. oktoobri 2001. a määrusega kuni ajutiselt 19. oktoobrini 2001. Peatamise taotluse

lõplikuks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks koguda täiendavaid andmeid. Ehitusloa täitmise

peatamist taotlesid ka ülejäänud kaebuse esitajad T. Kõrda, K. Vaher ja I. Toomaru. Taotlust

põhjendati asjaoluga, ehitustööd tekitavad vastuvõetamatut müra ja tolmu, mis võib põhjustada

tervisekahjustusi. Maja ei pruugi ehitustöödele vastu pidada. Esinevad olulised soojakaod.

Tallinna Linnavalitsus leidis oma seletuses, et renoveerimisprojekti on enne kinnitamist koos elamu

kõik kaasomanikud, kes olid hooneregistrisse kantud 21. veebruari 2000. a seisuga. Ehitustööde

alustamiseks on kõik seadusest tulenevad nõuded täidetud ja ehitustööde alustamine ei saa mingil

moel rikkuda kaebaja õigusi. Tegemist on vaid paljasõnalise väitega ja kartusega, et järsku midagi

tulevikus juhtub.

OÜ Astrodon leiab, et ehitusloa peatamiseks puudub põhjus. Hoone renoveerimiseks koostatud

tööprojekt on kooskõlastatud Harjumaa ja Tallinna Tervisekaitsetalitusega. Tööprojektis on

arvestatud ehitise paiknemisega sõjas pommitamise läbi kannatada saanud piirkonnas. OÜ Astrodon

on sõlminud Tallinna Ehituse AS-ga omanikujärelevalve käsunduslepingu. Katusekorruse väljaehitaja

OÜ Sanvel Ehitus on sõlminud katusekorruse ehituseks ehituse koguriskikindlustuse lepingu ja seega

pole karta tekkida võivate kahjude hüvitamata jätmist.

Tallinna Halduskohtu 19. oktoobri 2001. a määrusega jäeti kaevatava ehitusloa täitmise peatamise

taotlus rahuldamata. Kohtul ei õnnestunud enda hinnangul tuvastada selliseid pöördumatuid tagajärgi,

mis võiksid kaasa tuua ehitusloa täitmise peatamise. On olemas kooskõlastused

tervisekaitsetalitusega, sõlmitud on riskikindlustus ja leping ehitusjärelevalveks ning soojakaod

püütakse hoida minimaalsed.

Tõnu Kõrda erikaebuses halduskohtu määruse peale palutakse määrus tühistada ja luba peatada.

Erikaebuse põhjenduste kohaselt pole kohus arvesse võtnud kaebuses esitatud väidet, et maja

konstruktsioonid ei pea juurdeehitatava korruse raskusele vastu, mis võib tekitada varingu või muu

avarii. Ehitusprojektis pole ette nähtud turvameetmeid, et vältida seinte, vundamendi või laetalade

purunemist. Projekteerimistingimustes pole arvestatud sellega, et maja on sõja ajal saanud

pommitamise läbi kannatada. Omanikujärelevalve leping ei taga piisavat järelevalvet.

Ehitusprojektist saab järeldada, et maja vundament on halvas seisukorras. OÜ Astrodon on

kaasomanikuna keeldunud arutamast vundamendi kindlustamise küsimust ja keldrikorruse

välisseintele on hüdroisolatsioon rajamata ning hoone ümbrus on dreneerimata.

Tallinna Linnavalitsus ja OÜ Astrodon paluvad jätta erikaebuse rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembri 2001. a määrusega jäeti erikaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et asjast ei nähtu kaebuse esitajate jaoks selliseid

pöördumatuid tagajärgi, mis tingiksid akti täitmise peatamise. Erikaebuse esitaja poolt esile toodud

võimalikud kahjud (kahjud soojakadudest, võimalikest varingutest ja avariidest) on korvatavad

rahaliselt. Ehituse käigus tekkida võivad kahjud on kindlustatud. Väited võimalikust varingust

pealeehituse tõttu ja maja hävimisest seeläbi ei ole nii veenvad, et tingiksid ehitusloa täitmise

peatamise. Nagu nähtub katusekorruse renoveerimise tööprojektist on praod maja seintes, maja

konstruktsioonide kandevõime ja vundamendi olukord olnud projekteerijatele ning projekti

kooskõlastajatele teada.

Tõnu Kõrda erikaebuses palutakse muuta ringkonnakohtu määrus ja peatada ehitusluba.

Erikaebuses leitakse, et ringkonnakohtu määruses esitatud järeldused ei ole piisavalt põhjendatud ja

vastuolus tegelike asjaoludega. Majast on kindlustatud vaid OÜ Astrodonile kuuluv pööning, mitte

aga korterid, kus elab 10 peret. Hoone halb seisund oli projekti koostajatele teada küll 2000. a

alguses, kuid projektist ei ilmne, et selle ohtliku asjaoluga oleks arvestatud. Mittearvestamine

väljendub muuhulgas selles, et vundamendi kindlustamise tööd on projekteerijad hoolimatult lükanud

edasi aega, kui katusekorrus on juba valmis ehitatud ja surve vundamendile oluliselt suurenenud.

Projekteerimistingimustes ei ole esitatud mingeid nõudmisi, mis oleks sundinud arvestama maja

halva seisundiga. Maja seisund on alates projekti koostamise ajast halvenenud, praod seintes on

suurenenud. Maja praeguse seisundi kindlaksmääramiseks oleks vaja teha ehituslik ekspertiis.

Ringkonnakohtu määruse seisukohast, et kaebuse esitaja väited võimaliku varingu kohta ei ole nii

veenvad, et tingiksid ehitusloa täitmise peatamise, tuleneb, et ringkonnakohus siiski möönab

kahjulike ja ohtlike tagajärgede võimalikkust, kuid lähtub põhjendamata lootusest, et ehk ei teki

korvamatuid tagajärgi. Ehituslikud avariid ja varingud tekivad reeglina ootamatult, nende peatamine

on praktiliselt võimatu ning nende tagajärjed seotud suurte materiaalsete kahjudega. Seetõttu on

pöördumatute tagajärgede tekkimise oht kvalitatiivselt suurem kui teistsuguse sisuga haldusaktide

puhul. Ehitusloa täitmise mittepeatamine oleks põhjendatud üksnes siis, kui on olemas

ehitusasjatundjate pädev otsustus, et pealeehitus ei põhjusta varingut ega avariid elanikega asustatud

majas.

Tallinna Linnavalitsus palub oma vastuses jätta erikaebus rahuldamata leides, et erikaebuse esitaja

ei ole suutnud selgitada ega tõendada, missugused konkreetsed kahjulikud ja pöördumatud tagajärjed

talle võivad tekkida. Kohtumäärusega mingi toimingu peatamine on erandkorras tehtav otsustus, mis

peab olema äärmiselt põhjendatud ja vajalik ning mille eesmärgiks peaks olema pöördumatute

tagajärgede vältimine.

Tallinna Halduskohus jättis 23. novembri 2001. a otsusega haldusasjas nr 3-1610/2001 P. Metsiku,

T. Kõrda, K. Vaheri ja I. Toomaru kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 28. juuni 2000. a

ehitusloa nr 24460 tühistamiseks rahuldamata.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

1. Kolleegium nõustub erikaebuse esitaja väitega, et kohtud ei ole kaevatava haldusakti täitmise

peatamata jätmist piisavalt põhjendanud.

Kohus peab vaidlustatud haldusakti täitmise peatama, kui peatamata jätmisel oleks kohtuotsuse

täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all

tuleb pidada silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate

õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt juba kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid

tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik.

Haldusakti peatamise otsustamisel tuleb arvestada ka avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi,

mida haldusakti peatamine võib kahjustada. Asjaolu, et vaidlustatud haldusakti peatamine on

vastuolus avalike huvidega, ei välista iseenesest veel haldusakti peatamist. Kohus peab haldusaktist

kaebajale tulenevaid tagajärgi ja avalikku huvi haldusakti koheseks täitmiseks omavahel kaaluma.

Kui haldusakti peatamine piirab kolmanda isiku õigusi, tuleb sarnaselt arvestada ka kolmanda isiku

õigusega.

2. Kaebuse esitajate arvates seisnevad käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa täitmisega kaasnevad

pöördumatud tagajärjed järgmistes asjaoludes:

1) ehitustöödega põhjustatud müra ja tolm kahjustab elanike tervist;

2) talvisel ajal toimuvate ehitustöödega kaasnevad soojakaod;

3) korruse pealeehitamine loob hoones varingute ja hoone kokkukukkumise ohu.

Müra, tolmu ja võimaliku soojakao osas on kohtud asunud õigele seisukohale, et need ei kujuta

endast tagajärgi, mida tuleb arvestada käesolevas asjas ehitusloa peatamisel. Selliste tagajärgedega

tuleks arvestada, kui ehitusluba vaidlustaksid kaasomanike asemel arendatava kinnisasja naabrid, sest

naabril ei ole õigust tsiviilõiguslike kaitsevahenditega keelata ehitamist, kui see toimub kooskõlas

ehitusnormide ja -lubadega ega kahjusta oluliselt naabri kinnisasja (Asjaõigusseaduse § 143 lg 1).

Kaebuse esitajate väitel on aga nii nemad kui ka hoone ümberehitamist kavandav kolmas isik (OÜ

Astrodon) kinnisasja, millel hoone asub, kaasomanikud. Kaasomandis olev kinnisasi, sealhulgas

sellel asuva hoone katus, pööningu välisseinad ja ka pööningul asuvad ruumid, on mõtteliste osadena

kõigi kaasomanike ühises omandis. Kaasomanikul, kellel kaasomanike kokkuleppe kohaselt võib küll

olla ainuõigus pööningut kasutada, ei ole suuremat õigust otsustada pööningu ümberehitamise üle kui

teistel kaasomanikel, kellele kuulub kokku suurem osa kinnisasjast ja sellel asuvast hoonest.

Vastavalt Asjaõigusseaduse § 72 lg-le 1 valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe

või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühisest asjast.

Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et

kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele.

Kui hoone ümberehitamine on vastuolus kaasomanike enamuse huvidega, näiteks sellega kaasneva

müra, tolmu või soojakadude pärast, on neil võimalus mitte anda ümberehitustöödeks oma

nõusolekut. Kaasomanikud võivad anda ka tingimusliku nõusoleku, et ehitustööd viidaks läbi soojal

aastaajal, võimalikult kiiresti ja võimalikult väheste kahjulike mõjutustega. Välistatud ei ole ka

kokkulepe ehitamisega kaasnevate ebamugavuste rahalises hüvitamiseks. Kui üks kaasomanikest

asub tegema ümberehitustöid kaasomanike enamuse tahte vastaselt, on teistel kaasomanikel võimalus

esitada maa- või linnakohtule hagi tsiviilkohtumenetluse korras (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

otsused 25. aprillist 2000 asjas nr 3-2-1-55-00, RT III 2000, 12, 134 ja 12. märtsist 1998 asjas nr 3-2-

1-33-98, RT III 1998, 11, 118) ja taotleda kohtult selle hagi kohest tagamist. Linnavalitsuse väitel on

hoones erastatud korterite omanikud enne kinnistusregistriosa avamist andnud ehitusprojektile oma

nõusoleku. Kas see nõusolek on käsitletav kokkuleppena AÕS § 72 lg 1 tähenduses ja kas ta on siduv

praegustele kaasomanikele, on võimalik välja selgitada alles vastava hagi läbivaatamisel.

Linnavalituse kui ehitusjärelevalve asutuse poolt antud ehitusluba ise ei saa aga asendada ega

kinnitada kaasomanike kokkulepet. Seetõttu ei saa ta ka piirata kaasomanike õigust otsustada ühiselt

kaasomandis oleva asja käsutamise ja valdamise üle. Ehitusjärelevalve asutuse ülesanne ei ole

lahendada kaasomanike enamuse ja vähemuse vahelisi vaidlusi asja kasutamise üle. Seega on

kaasomanikel võimalus keelduda nõusoleku andmisest ümberehitustöödeks sõltumata ehitusloa

olemasolust või selle peatamata jätmisest. Vaidlustatud ehitusloa ning müra, tolmu ja soojakadude

vahel ei saa olla põhjuslikku seost. Seda, kas kinnistu on mõtteliste osadena kaebajate ja kolmanda

isiku kaasomandis, tuleb kontrollida asja sisulisel läbivaatamisel.

Ümberehitustöödest tingitud varisemisoht on aga asjaolu, millega pädev asutus peab ehitusluba välja

andes arvestama. Ehitusluba ei tohi hoone ümber ehitamiseks välja anda, kui see tekitaks hoones

varisemisohu (Planeerimis- ja ehitusseaduse § 43 lg 1 p 2 ja 4, § 54 p 4 ning Vabariigi Valitsuse

18. veebruari 1997. a määrusega nr 41 kinnitatud Ehitusloa taotlemisel ehitusprojektidele esitatavad

nõuete p 5). Ehitusjärelevalve asutuse seda kohustust ei saaks muuta ka asjaolu, et kõik

kaasomanikud on andnud oma nõusoleku ehitusloa andmiseks või on vormiliselt isegi kõik ühiselt

ehitusluba taotlenud. Ükski mõistlik inimene ei anna nõusolekut oma vara ja elu ohtuseadmiseks

ehitustöödega elamus, kus ta elab. Seetõttu tuleks nõusoleku korral eeldada, et see on antud

tingimusega, et töid ei alustata enne ümberehituse ohutuse piisavalt põhjalikku välja selgitamist

ehitusloa andmise menetluse käigus. Ka halduskohus peab ehitusloa vaidlustamisel kontrollima, kas

pädev asutus on ehitusjärelevalve käigus veendunud, et ehitustehniliselt on välistatud

ümberehitustöödest tulenev oht kaasomanike elule, tervisele ja varale.

3. Halduskohtunik on õigesti pärast kaebuse esitamist ajutiselt 10 päevaks peatanud ehitusloa, sest

küsimus vajas täiendavat hindamist. Loa peatamist lõplikult otsustades on haldus- ja ringkonnakohus

aga kaalunud ebaõigesti ümberehitustööde võimalikke tagajärgi. Ringkonnakohtu määruse

põhjendustest nähtub seisukoht, et niikaua, kui pöördumatu kahju tekkimise oht ei ole kohtule

veenvalt tõestatud, puudub alus haldusakti peatamiseks.

Haldusakti peatamist ei välista see, et pöördumatute tagajärgede saabumine pole peatamise

otsustamise hetkel kindel. Riigikohtu halduskolleegium leidis 29. novembri 2001. a määruses

haldusasjas nr 3-3-1-57-01, et HKMS § 12 lg-st 5 ja 1. jaanuarist kehtima hakkavatest §-dest 121 ja

122 ei tulene kohtu kohustus selgitada omal algatusel välja asjaolusid, mis on aluseks haldusakti

täitmise peatamisel. Haldusakti peatamine tuleb otsustada kiiresti ja enne asja sisulist läbivaatamist.

Tõendeid võib kohus esialgse õiguskaitse menetluses koguda vaid juhul, kui see ei too kaasa liigset

viivitust haldusakti peatamise otsustamisel ja ei kahjusta kaebuse õigeaegset läbivaatamist. Seetõttu

on paratamatu, et kohus otsustab haldusakti peatamise mittetäieliku informatsiooni tingimustes.

Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada

kohtuotsuse täitmine. Sellega oleks vastuolus asetada kogu paratamatust informatsiooni

puudulikkusest tulenev risk kaebajale. Kohus peab haldusakti peatamise otsustamisel arvestama ka

kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. Vaid siis, kui kohus on veendunud, et tagajärgede saabumine

on välistatud või äärmiselt vähetõenäoline, ei pea kohus väidetavate tagajärgedega arvestama.

4. Ringkonnakohtus ei pea erikaebuse esitaja väiteid võimalikust varingust ja maja hävimisest

veenvateks. Kuid kohus möönab hoones varingute tekkimise ohtu. Kohtud ei ole väljendanud

seisukohta, et see oht on täielikult välistatud või ebatõenäoline ja et kaebuse esitajate kartused on

täielikult alusetud. Ringkonnakohtu toimikus sisalduvate materjalide põhjal nähtub, et selline

veendumus ei olekski saanud esimese ja teise astme kohtul tekkida. Kohtud on oma järeldustes

tuginenud asjaolule, et ehitusloa on andnud pädev asutus ja see on kooskõlastatud

tervisekaitsetalitusega ning et sõlmitud on riskikindlustus ja leping ehitusjärelevalveks. Vastustaja ja

kolmas isik on peatamise taotlusele vastu vaieldes viidanud veel järgmistele asjaoludele: ehitustööde

alustamiseks on kõik seadusest tulenevad nõuded täidetud, projekt on kooskõlastatud ka Tallinna

Tuletõrje- ja Päästeametiga ning Tallinna Keskkonnaametiga, tööprojektis on arvestatud ehitise

paiknemisega sõjas pommitamise läbi kannatada saanud piirkonnas, projektis on tehtud

kontrollarvutused ehitise kandevõime kohta ja on arvestatud pragude olemasoluga.

Käesolevas asjas ei ole ohtu sisuliselt analüüsitud. Kohtud tuginesid sellele, et projekti koostamisel

tuleb ohuga arvestada. Kas projekti koostaja on ohuga ka tegelikult arvestanud, ei ole kindlaks tehtud.

Kaebus aga ongi esitatud selle peale, et projekti koostamisel ei ole piisavalt arvestatud antud hoone

eripära. Ehitusloa andmisel on järelevalveasutus alati kohustatud kontrollima ehitusnormide

järgimist. Seega ei anna projekti koostamine arhitekti või ehitusinseneri poolt iseenesest veel

garantiid, et ümberehitustööd on ohutud. Kaebuse esitate väitel ei ole menetlus ehitusloa andmisel

olnud piisavalt põhjalik, iseäranis seetõttu, et Tallinna Linnavalitsus kui ehitusjärelevalve asutus pole

tellinud projektile ehitusekspertiisi. Ekspertiisi tellimise tegelik vajadus selgub alles asja sisulisel

läbivaatamisel, kuid olukorras, kus ekspertiisi tellimata jätmise motiivil ongi ehitusluba vaidlustatud,

ei ole õige esialgse õiguskaitse otsustamisel eeldada, et ekspertiisi teostamine ei olnud vajalik.

Tervisekaitse-, tuletõrje- ja keskkonnaasutused ei saa anda kompetentset hinnangut tööde

ehitustehnilisele ohutusele. Pealegi ei kujuta kooskõlastused endast iseseisvaid haldusakte, vaid

toiminguid ehitusloa andmise menetluses. Ehitusloa vaidlustamisel on vaidlustatud ka kooskõlastusi,

seetõttu ei saa pelgalt kooskõlastuse andmise fakt tagada ehitusloa õiguspärasust. Kindlustusleping ei

saa välistada kahju tekkimist ega puutu seetõttu asjasse tagajärgede võimalikkuse hindamisel. Ka

omanikujärelevalve lepingu sõlmimine iseenesest ei välista ehitise kokkuvarisemist. Kohtute

määrustest ei nähtu, milliseid ehitise ohutust kinnitavaid uuringuid ja hinnanguid on

omanikujärelevalve käigus tegelikult teostatud ja antud. Seega ei saa kohtute poolt tuvastatud

asjaolud ning vastustaja ja kolmanda isiku väited lükata veenvalt ümber kaebuse esitajate kartusi.

Ekspertiisi tellimine või tõendite hankimine varasemate uuringute jm ehitise ohutust kinnitavate

asjaolude kohta ei ole esialgse õiguskaitse menetluses tingimata kohustuslik. Kuid juhul, kui

ekspertiisi ei tellita ja kohus ei suuda ka ise kaebuse esitaja kahtlusi veenvalt ümber lükata, tuleb

tagajärgede võimalikkusega arvestada. Kaebajate kartused ei ole ilmselgelt alusetud, vaid tuginevad

ka teiste protsessiosaliste poolt omaks võetud asjaoludele (praod seinas, ehitise vanus,

pommirünnakus kannatada saamine). Hoonele täiendava korruse pealeehitamine juba ise loob teatava

ohu. Arvestada ei tule mitte üksnes tegelikku varisemise ohtu, vaid ka ehitise seisundi halvenemist,

mis võib tuua kaasa vajaduse täiendavate ohutusabinõude tarvitusele võtmiseks ja sellega seoses

mahukate investeeringute tegemiseks. Olukorras, kus kartus ehitustöödega kaasnevate tagajärgede

ees ei ole ilmselgelt põhjendamatu, on isikul, kes kardab oma elu, tervise ja vara pärast, õigus nõuda,

et ümberehitustööde ohutus oleks enne tööde alustamist välja selgitatud. Seetõttu tuleb ehitustööde

ohtlikkuse motiivil vaidlustatud ehitusluba peatada, välja arvatud juhul, kui kohus on juba esialgse

õiguskaitse menetluses veendunud, et ohtu ei eksisteeri või et see on äärmiselt ebatõenäoline.

Ehitusloa andmisel tuleb uurida ka hoone ehitustehnilises seisukorras tõenäoliselt tekkida võivaid

muutusi loa andmisele järgneval ajal. Kui on ette näha, et hoone seisund võib halveneda, peab asutus

arvestama seda loa andmisel. Pärast loa andmist ilmnenud asjaolud ei mõjuta ehitusloa õiguspärasust

üksnes siis, kui asjaolude tekkimist ei olnud võimalik ette näha ka ehitusloa andmise eelduste

piisavalt põhjalikult kontrollimisel. Sellisel juhul ei ole aga välistatud isiku pöördumine

ehitusjärelevalve asutuse poole taotlusega tühistada või muuta ehitusluba muutunud asjaolude tõttu.

5. Ehitise seisundi halvenemine, konstruktsioonide osaline varisemine või kokkukukkumine ja

sellega suure tõenäosusega kaasnevad kehavigastused, vara hävimine või kahjustamine on tüüpilised

näited pöördumatutest tagajärgedest, mis võivad tingida haldusakti peatamise. Kahju rahalise

hüvitamise võimalus ei tähenda, et tegemist ei ole pöördumatu tagajärjega. Vastasel juhul puuduks

mõistel "pöördumatu tagajärg" üldse sisu. Rahaline hüvitus ei kõrvalda kehavigastust ega vara

hävimise või kahjustamise fakti. Seetõttu pole käesolevas asjas ka oluline, kas ehitise kaasneda

võivad kahjud on kindlustatud või mitte.

6. Isegi juhul, kui kavandatava tegevuse ohtlikkuse üle vaidlevate poolte õigused ja huvid on võrdse

kaaluga, on väär asetada risk sellele poolele, kelle õigused on suunatud olemasoleva olukorra

säilitamisele, ning ettevaatlikkuse arvelt luua soodustusi isikule, kelle õigused on suunatud olukorra

muutmisele pöördumatus suunas. Antud asjas ei ole aga kaebajate ja kolmanda isiku õigused ning

huvid võrdse kaaluga. Ehitise varisemise ohu loomine haldusaktiga kujutab endast sekkumist

omandiõigusse. Kuna tegemist on elamuga, kujutab see risk endast kõrgendatud ohtu inimeste elule

ja tervisele, sekkumist privaatsusse ning kodu puutumatusse. Ainuüksi pidev ärevus eluruumi

säilimise üle võib olla argument, miks keelata ehitustööd enne seda, kui kohtuvaidlus ehitusloa üle on

lõppenud.

Loa peatamine piirab kolmanda isiku ettevõtlus- ja omandi kasutamise vabadust. Kuid erinevalt

hoone võimalikust kokkuvarisemisest ei kujuta see endast pöördumatut tagajärge, vaid üksnes lükkab

vara kasutamise ja investeeringutelt tulu saamise võimaluse edasi. Võimalikud on küll täiendavad

kulutused ja viivitusega kaasnev kahju. Kuid äriühingu ettevõtlusvabaduse piiramine, vaid ühel

objektil ehitustööde peatumisega, ei saa kaaluda üle hoones elava 10 perekonna õigust elule,

tervisele, omandile, privaatsusele. Küll võib ettevõtlusvabadus ja õigus oma omandit vabalt kasutada

olla kaalukam kinnisasja naabri esteetilisest kaalutlustest, väheolulistest kahjulikest mõjutustest või

pelgast huvist otsuse seaduslikkuse ning planeeringu nõuete täitmise vastu. Ka siis ei ole põhjust

ehitusluba peatada, kui ehitamine tekitab vaid ebamugavusi, mitte aga vara hävimise või

kahjustamise ohtu. Ettevõtlusvabadus võib olla kaalukas argument, kui haldusaktiga kitsendatakse

senist ettevõtlust ja see võib kaasa tuua pankroti, massilise töökohtade kaotamise jne. Käesolevas

asjas on aga OÜ Astrodon huvi suunatud olukorra muutmisele ja oma majandustegevuse

laiendamisele uute korterite väljaehitamise teel. Juba pööningu ümberehitust kui oma

majandustegevust kavandades pidi kolmas isik arvestama, et ümberehituse ohutuse hindamiseks võib

tekkida vajadus korraldada kulukas ja aeganõudev ekspertiis ning töödega peab nõustuma

kaasomanike enamus. On õiglane, et riski vältimisest tingitud kulud ja selleks vajaliku viivitusega

põhjustatud kahju kannab isik, kes saab riski loomisest kasu, mitte aga isik, kelle õigusi riski loomine

võib vaid kahjustada.

Käesolevas asjas võinuks ehitusloa peatamise otsustamisel omada tähtsust ka ehitusloa vaidlustamise

aeg. Kui kaebuse esitajad oleksid saanud ehitusloast teada vahetult pärast loa väljaandmist, so 2000. a

juunis, siis oleks vaidlus ehitustööde alustamise hetkeks tõenäoliselt lahendatud ja poleks tekkinud

viivitust, mis riivab ettevõtlusvabadust. Kuna halduskohus ei ole kaebust tagastanud tähtaja

rikkumise tõttu, lähtub Riigikohus sellest, et kaebuse esitajad ei olnud varem ehitusloast teadlikud.

8. Esimese ja teise astme kohtute poolt senises menetluses tuvastatud asjaolude põhjal leiab

Riigikohtu halduskolleegium, et ehitusloa täitmine tuleb peatada. Pärast erikaebuse esitamist võivad

aga asjaolud olla muutunud. Erikaebuse esitaja väitel kavatseti ehitustöid alustada 20. novembril

2001. Seetõttu tuleb ehitusloa täitmine peatada ajutiselt ja saata asi ehitusloa täitmise peatamise

otsustamiseks tagasi ringkonnakohtule.

Arvestades asjaoluga, et vahepeal võib kolmas isik olla alustanud ehitustöödega, tuleb tal lubada

selliste ehitustööde jätkamist, mis on vajalikud, et ära hoida teiste kaasomanike õiguste veelgi

suuremat kahjustamist. Linnavalitsus kui pädev ehitusjärelevalve asutus on kohustatud määruse

täitmise järelevalve korras tagama kaasomanike elu, tervise ja vara kaitse, tehes vajadusel

ettekirjutusi ja otsustades, milliste tööde tegemine halvendab hoone seisundit ja milliste oma mitte.

Ettekirjutustest ja ehitusloa täitmise peatamise määrusest kinnipidamist tuleb kontrollida. Alates

1. jaanuarist 2002 on võimalik ettekirjutuse täitmiseks kohaldada haldussunni Asendustäitmise ja

sunniraha seaduses sätestatud korras.

Halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada, et esialgse õiguskaitse menetluse peavad kohtud läbi

viima kiiresti. Erikaebus määruse peale, millega haldusakti täitmine jäeti peatamata, tuleb

kõrgemalseisvale kohtule edastada ilma viivituseta ja see tuleb läbi vaadata esimesel võimalusel.

Määruse läbivaatamine peab toimuma seda kiiremini, mida suurem on kahju tekkimise oht. Seega ei

saa kohtud siin lähtuda üldistest apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse edastamise ja läbivaatamise

tähtaegadest.

Juhindudes HKMS § 12 lg-st 5, § 72 lg-st 2 ja 3 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Rahuldada Tõnu Kõrda erikaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 7. novembri 2001. a määrus

haldusasjas nr II-3/554/2001 ja saata asi haldusakti peatamise uueks otsustamiseks samale

ringkonnakohtule.

Peatada Tallinna Linnavalitsuse Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti 28. juuni 2000. a

ehitusloa nr 24460 täitmine kuni ringkonnakohtu määruse jõustumiseni.

Tagastada kautsjon.

Määrus jõustub 21. detsembril 2001 teatavaks tegemisest.

Jüri Põld, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann