3-2-1-164-01 · Riigikohus

3-2-1-164-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. detsembril 2001. a

OÜ Daix-B hagi AS Maardu Elamu vastu 118 850 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 10. detsembril 2001. a OÜ Daix-B kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. juuni 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/604/01. Istungist võtsid

osa hageja seaduslik esindaja I. T"ubõr ja kostja esindaja vandeadvokaat M. Hääl. Juures viibis tõlk

L. Lomp.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

OÜ Daix-B esitas hagi AS-lt Maardu Elamu 118 850 krooni saamiseks. Hagi põhjendustel sõlmisid

AS Arkomar ja AS Maardu Elamu 1. juunil 1997. a tööettevõtulepingu, mille kohaselt tööettevõtja

AS Arkomar kohustus teostama ehitus- ja remonttöid Maardu klubis. 3. augustil 1997. a allkirjastasid

pooled tööde vastuvõtu akti. Tööde teostamise hinnaks oli 163 850 krooni, millest AS Maardu Elamu

on tasunud vaid 45 000 krooni. 17. detsembril 1998. a loovutas AS Arkomar nõude AS Maardu

Elamu vastu OÜ-le Daix-B.

Kostja vastuväitel ei ole poolte vahel kunagi lepingut sõlmitud. Kostja võttis töö vastu ja tasus 45 000

krooni Maardu Linnavalitsuse palvel. Kostjal puuduvad lepingulised suhted Maardu Linnavalitusega,

mille alusel ta oleks pidanud täitma peatöövõtja ülesandeid seoses klubi remondiga. Hagi on esitatud

vale kostja vastu.

Harju Maakohtu 29. detsembri 2000. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjendustel on asjas

tõendatud, et AS Arkomar ja kostja vahel oli tööettevõtulepingul põhinev suhe. Sisulist tähtsust pole

sellel, kellele rahvamaja kuulus ja kes töid finantseeris. Tööde tellijaks oli tunnistajate ütlustel kostja.

Tõendamata on kostja väide, et 45 000 krooni tasuti linnavalitsuse kui enamusaktsionäri palvel.

Samuti ei ole mõistlikult põhjendatud kostja poolt tööde vastuvõtmine, kui ta enda väitel ei olnud

rahvamaja remondiga lepinguliselt seotud. AS Arkomar on lepingupooleks pidanud kostjat. Kostja ei

ole lepingu olemasolu eitanud, vaid teatas, et lepingut ei ole säilinud. Tunnistaja ütlustel võttis kostja

tööd vastu ega esitanud pretensioone. Seega on kostja TsK § 369 lg 1 järgi kohustatud hagejale

tasuma 118 850 krooni.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel tuvastas maakohus, et AS Arkomar ja AS Maardu Elamu vahel

oli tööettevõtulepingust tulenevad suhted. Samas ei märkinud kohus, millal lepinguline suhe

eksisteeris, millises mahus tööde teostamiseks leping sõlmiti ja kuidas toimus lepingu täitmine. Hagi

rahuldamiseks ei piisa ainult lepingulise suhte tuvastamisest, vaid kohus pidi veenduma konkreetse

lepingu ja sellest tuleneva kohustise olemasolus. Hagiavalduses nimetatud asjaolusid soovis hageja

tõendada dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate ütlustega, kuid ükski esitatud tõend ei kinnita

veenvalt hageja väiteid. Väljavõttega AS Arkomar pangakontost ja kostja omaksvõtuga on tõendatud,

et AS Maardu Elamu maksis 3. juulil 1997. a AS-le Arkomar 45 000 krooni. Kostja esitas kohtule

arve, mille alusel summa tasuti ja 28. mai 1997. a tööde vastuvõtmise-üleandmise akti, milles

märgitud tööde eest tasumine olevat toimunud. Akt, arve ja raha tasumine ei välista kogumis

pooltevahelist tsiviilõiguslikku kohustist, kuid need ei kinnita hagiavalduses toodud asjaolusid.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi

rahuldada. Ringkonnakohus rikkus tõendite hindamisel oluliselt protsessiõiguse norme.

Ringkonnakohus jõudis tunnistajate ütlusi hinnates ebaõigele järeldusele, et tööettevõtulepingu

olemasolu ei ole tõendatud. Kultuurimaja direktor P. Korts kinnitas, et tööettevõtulepingus oli kokku

lepitud AS Arkomar poolt teostatavate tööde maht ja vastavalt sellele töid ka tehti. G. Vdovetsi

ütlustel allkirjastas ta AS Maardu Elamu esindajana 28. mail 1997. a tööde vastuvõtu-üleandmise

akti. AS Maardu Elamu on kinnitanud, et ta tasus linnavalituse eest AS-le Arkomar 45 000 krooni.

Lepingu olemasolu tõendab ka Maardu Linnavalitsuses toimunud nõupidamine, kus võrreldi

teostatud tööde mahtu ja ulatust, mida kinnitavad ka tunnistajate ütlused.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise

rikkumise tõttu.

Hageja esitas hagi tööettevõtulepingu alusel tehtud tööde eest osaliselt maksmata tasu saamiseks.

Kuna kirjalikku lepingut ei olnud väidetavalt säilinud, soovis hageja oma väiteid tõendada

tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega. Esimese astme kohus leidis tunnistajate ütlusi ja poolte

esindajate seletusi hinnates, et AS Arkomar ja kostja vahel oli tööettevõtusuhe. Ringkonnakohus

tühistas esimese astme kohtu otsuse ja jättis hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. TsMS § 330 lg 4

kohaselt märgitakse ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja

nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida

ringkonnakohus kohaldas. TsMS § 95 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kuna apellatsioonikohus tühistas esimese astme kohtu otsuse ja

tegi uue otsuse, siis oleks ta pidanud otsuses kõiki kogutud tõendeid analüüsima. Ringkonnakohus

pole otsuses põhjendanud, miks ta jätab tähelepanuta osa asjaolusid ja neid kinnitavad tõendid,

millest hageja väitel ja esimese astme kohtu otsuse järgi järeldub tööettevõtusuhete olemasolu AS

Arkomar ja kostja vahel. Tõendamatuse tõttu hagi rahuldamata jätmine ei ole apellatsioonikohtu

otsuses nõuetekohaselt põhjendatud.

Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõne tunnistaja ütlusel, eksperdi

arvamusel või poole vande all antud seletusel põhineva asjaolu osas, ei ole ringkonnakohtul TsMS

§ 332 kohaselt õigust kohtuotsust selles osas muuta, märkimata põhjusi, miks neid tõendeid tuleb

hinnata teisti. Ringkonnakohus leidis vastupidiselt esimese astme kohtule, et tunnistajate ütlused ei

kinnita hagiavalduse väiteid. Apellatsioonikohus ei ole otsuses põhjendanud, miks tunnistajate ütlusi

tuleb hinnata teisiti.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. juuni 2001. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada OÜ-le Daix-B 20. juulil 2001. a tasutud kautsjon 1 188 (üks tuhat ükssada

kaheksakümmend kaheksa) krooni 50 senti.

H. Jõks, A. Kull, J. Luik