3-2-1-113-01 · Riigikohus

3-2-1-113-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 19. detsembril 2001. a

Tatjana Foka hagi Sergei Gaivaki vastu õiguse tunnustamiseks " elamuühistu osamaksule ja

majutamisele.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 19. novembril 2001. a T. Foka kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. veebruari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-403/01. Istungist

võttis osa hageja esindaja vandeadvokaat V. Viilol.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

T. Foka hagiavalduse kohaselt leppisid tema ja S. Gaivak 1998. aastal kokku pere elamistingimuste

parandamiseks vahetada S. Gaivakile kuuluv korter Tallinnas Kadaka tee 163-18 elamuühistu Toome

korteri Tallinnas Õismäe tee 106-71 osamaksu vastu. S. Gaivak võeti elamuühistu liikmeks. T. Foka

tasus elamuühistu sisseastumismaksu 1000 krooni, korteri kommunaalmaksete võlgnevuse 26 754

krooni ja kulutas korteri remondile 64 700 krooni. Kostja vahetas aga ukselukud ega lubanud hagejat

korterisse elama.

Hageja palus tunnustada tema õigust "-le korteri Õismäe tee 106-71 osamaksust. Samuti kohustada

kostjat mitte tegema takistusi hagejale ja tema alaealistele lastele (hageja tütar Natalja ja poolte

kooselust sündinud poeg Kirill) korteri kasutamisel. Hagiavalduse põhjendusel on korter soetatud

ühiste vahendite eest ja ühise tegutsemisega ning on TsK § 440 alusel poolte kaasomand. Vastavalt

TsK §-le 440 lg 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 71 lg 1 on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed,

kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti.

Tallinna Linnakohus rahuldas 30. novembri 2000. a otsusega hagi. Kohtuotsuse kohaselt on

tõendatud poolte tegutsemine ühise majandusliku eesmärgi nimel saada perele suurem korter. Selleks

volitas kostja hagejat vahetama talle kuuluv Kadaka tee 163-18 korter Õismäe tee 106-71 korteri

osamaksu vastu. Arvestades hageja panust korteri remontimisel tunnustati hageja õigust korteri "

osamaksule ning kohustati kostjat mitte tegema takistusi hagejale ja lastele korteri kasutamisel.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2001. a otsusega linnakohtu otsus tühistati. Uue otsusega

jättis ringkonnakohus hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja näidanud, et

pooled sõlmisid kokkuleppe osamaksu vahetamiseks kaasomandisse. Linnakohtu tuvastatu, et poolte

eesmärgiks oli ühiseks elamiseks suurema korteri saamine, ei tähenda kokkulepet kaasomandi

soetamiseks. Kui poolte eesmärgiks oleks olnud kaasomandi loomine, tulnuks elamuühistu osamaks

soetada kaasomandisse. Korteri remontimine ei tekita omandiõigust. Sellest võib tuleneda vaid

rahaline nõu korteri omaniku vastu.

Korteri kasutamisel takistuste kõrvaldamiseks kostja kohustamise nõue on alusetu. Eluruumi

kasutamise õiguslikuks aluseks elamuseaduse (ES) § 4 järgi on omandiõigus eluruumile, liikmelisus

elamuühistus, eluruumi üürileping või mõni muu seaduses ettenähtud alus.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse linnakohtu otsuse.

Apellatsioonikohus aktsepteeris linnakohtu tuvastatut, et poolte tegutsemise majanduslikuks

eesmärgiks oli saada ühiseks elamiseks suurem korter. Pidades õiguslikult võimalikuks elamuühistu

korteri osamaksu soetamist kaasomandisse, on ringkonnakohus TsMS § 330 lg 4 ja 5 sätteid rikkudes

jätnud põhjendama, miks ta ei nõustu linnakohtu järeldusega, et poolte selline eesmärk on vaadeldav

kaasomandi soetamise kokkuleppena. Kaasomandiõiguse tunnistamise aluseks osamaksule

elamuühistus on ühise tegutsemise leping, milles kokkulepitu kohaselt hageja tasub ühistu korteri

kommunaalmaksete võlgnevuse, maksab sisseastumismaksu ja teeb korteris remondi ning pooled

asuvad ühiselt korterisse elama.

Elamuühistus osamaksu kuulumine kahele isikule kaasomandiõiguse alusel on õiguslikult võimalik

nagu ka abikaasade ühisvara jagamise tulemusel ega ole vastuolus ES §-s 14 sätestatud

liikmelisusega. Poolte alaealine poeg on ES § 10 lg 1 kohaselt kostja perekonnaliige, kellel on ES

§ 11 järgi elamuühistu liikmega võrdne õigus eluruumi kasutada.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele palus kostja jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei

ole rikkunud materiaalõiguse norme. Ühise tegutsemise lepingu oluliseks tunnuseks on

lepinguosaliste tegutsemise ühine majanduslik eesmärk. Selle puudumisel ühise tegutsemise

õigussuhet ei teki.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.

Otsust tuleb muuta hagi rahuldamata jätmise põhjenduste osas.

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt on võimalik kaasomand

elamuühistu korteri osamaksule. Tulenevalt ES §-st 14 lg 1 on elamuühistul õigus anda eluruum

omaette korterina elamuühistule kuuluvas elamus üksnes liikme valdusesse. Elamuühistu korteri

kasutamise õigus ei põhine omandiõigusel, vaid liikmelisusel. Osamaksu omandaja saab liikme

õigused ja kohustused elamuühistu liikmeks vastuvõtmise otsuse alusel (ES § 21 lg 2). Sellest, et

osamaks on üksnes liikme omand, on tehtud erand ES §-s 21 lg 1, kus tunnustatakse osamaksu

kuulumist abikaasade ühisomandisse. Elamuühistu osamaksu omandamist kaasomandisse seadus ei

võimalda.

ES § 4 kohaselt võib eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks olla omandiõigus eluruumile,

liikmelisus elamuühistus, eluruumi üürileping või mõni muu seaduses ettenähtud alus. Kuna hageja ei

ole elamuühistu liige ega ka kostja perekonnaliige, siis on tal võimalik oma nõudes tugineda

elamuühistu korteri kasutamise mõnele muule seaduses sätestatud alusel. Seadus ei sätesta ühise

tegutsemise lepingut eluruumi kasutamise õigusliku alusena.

Kuna poolte alaealise lapse nimel ei ole hagi esitatud, jätab kolleegium käsitlemata

kassatsioonkaebuse väite tema õigusest kasutada korterit kostja perekonnaliikmena.

Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2001. a otsus jõusse Riigikohtu otsuse

põhjendustel.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Tatjana Fokale 27. märtsil 2001. a tasutud kautsjon 1 160 (üks tuhat ükssada

kuuskümmend) krooni.

H. Jõks, L. Laarmaa, J. Luik