3-3-1-58-01 · Riigikohus

3-3-1-58-01

MÄÄRUS

Tartus 18. detsembril 2001

Milvi Esula erikaebuse läbivaatamine apellatsioonitähtaja ennistamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 29. novembril 2001 kirjalikus menetluses läbi Milvi Esula erikaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 7. septembri 2001. a määruse peale haldusasjas nr II-3/414/01.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu maakonnakomisjoni 25. mai

1993. a otsusega nr 224 loeti Vändra vallas asunud endine Saare talu maa (kinnistu nr 716) 18,92 ha

omandireformi objektiks ja õigustatud subjektideks selle maa suhtes tunnistati Milvi Esula, Raili

Sädeme ja Vilma Tõkko, kes loobus nõudeõigusest oma poja Uudo Hundi kasuks.

Vändra Vallavalitsuse 7. oktoobri 1997. a korraldusega nr 197 otsustati endiste Saare ja Nurme talu

maadest 19,7 ha tagastada M. Esulale.

19. juulil 2000 esitas Uudo Hunt Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Vändra

Vallavalitsuse 7. oktoobri 1997. a korraldus nr 197 ja tunnistada õigusvastaseks sama vallavalitsuse

1996. a toimingud omandireformi õigustatud subjektide vahel endise Saare talu maa jagamise

kokkuleppe sõlmimisel.

Pärnu Halduskohus arutas seda kaebust sisuliselt 3. mail 2001. a toimunud kohtuistungil. Sellele

kohtuistungile ei ilmunud tervislikel põhjustel kolmas isik M. Esula, kes palus kohtul võimaluse

korral asja arutamine edasi lükata. Halduskohtu 3. mai 2001. a istungi protokollist nähtuvalt määras

kohus arutada asja "ilma M. Esula osavõtuta, tuginedes tema kirjalikule seletusele". Sama

kohtuistungi protokolli kohaselt teatas kohus enne istungi lõpetamist, et kohtuotsus tehakse avalikult

teatavaks kohtu kantselei kaudu 17. mail 2001.

Pärnu Halduskohtu 17. mai 2001. a otsusega haldusasjas nr 3-96/2000 tühistati Vändra

Vallavalitsuse 7. oktoobri 1997. a korraldus nr 197, kuid jäeti rahuldamata U. Hundi "taotlus

tunnistada õigusvastaseks Vändra Vallavalitsuse 1996. a toimingud õigustatud subjektidele endise

Saare talu maa jagamise kokkuleppe sõlmimisel".

Selle otsuse peale esitas M. Esula 8. juunil 2001 apellatsioonkaebuse ja taotles selles ka kohtult

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. M. Esula väitis, et kuna ta ei saanud haiguse tõttu

kohtuistungist osa võtta, palus ta apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja algust arvestada alates

2. juunist 2001, s.o päevast, mil ta pärast kohtusse helistamist sai kohtuotsuse kätte.

Pärnu Halduskohtu 22. juuni 2001. a määrusega jäeti M. Esula taotlus apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Halduskohus leidis, et kuna HKMS § 31 lg 4 ja lg 5

kohaselt hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest või

avalikult teatavakstegemisest, siis ei oma tähtsust see, millal väljastati apellandile kohtuotsuse ärakiri.

HKMS § 28 lg 3 järgi saadetakse kohtuotsus viivitamatult ainult sellele asutusele või ametnikule või

avalik-õiguslikke ülesandeid täitvale muule isikule, kelle haldusakti või toimingu peale kaebus oli

esitatud. Kuna M. Esula ei ole apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest kohtule teatanud ja

puuduvad mõjuvad põhjused teate esitamise tähtaja ennistamiseks, siis puudub tal ka

apellatsioonkaebuse esitamise õigus.

M. Esula esitas Pärnu Halduskohtu 22. juuni 2001. a määruse peale erikaebuse, milles palus

tühistada kohtumäärus ja ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Erikaebuses peeti

alusetuks kohtu seisukohta, et tähtaja ennistamise taotlus on põhjendamatu. M. Esula väitis, et kuna

antud juhtumil ei kuulutatud kohtuotsust välja kohtuistungi päeval kohtusaalis, siis tulnuks kohtul

teatada temale kui protsessiosalisele, millal ja kuidas toimub kohtuotsuse teatavaks tegemine. Kohus

jättis TsMS §-st 266 lg 4 tuleneva teatamiskohustuse täitmata.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 7. septembri 2001. a määrusega jäeti erikaebus

rahuldamata ja Pärnu Halduskohtu 22. juuni 2001. a määrus muutmata. Ringkonnakohtu määruse

kohaselt on halduskohus õigesti leidnud, et antud juhtumil puuduvad mõjuvad põhjused

apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamiseks. Apellandi ootus, et kohus omal initsiatiivil teatab

istungil mitteosalenud protsessiosalisele otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise aja, ei

ole põhjendatud ega tugine seadusele. HKMS § 28 näeb ette, et kohus teatab otsuse avalikult

teatavakstegemise aja ja koha kohtuistungil. Seadus ei sätesta kohtu kohustust omal initsiatiivil

teavitada istungilt puudunud protsessiosalist otsuse avaliku teatavakstegemise ajast ja kohast.

Sellekohane teave kantakse kohtuistungi protokolli ja menetlusosalistel on võimalik soovi korral

saada teavet kohtu kantseleist. Istungil puudunud kolmas isik peab ise tundma huvi ja hankima

informatsiooni otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja koha kohta. Ka erikaebuses osundatud TsMS

§-st 266 lg 4 ei tulene kohtule sellist kohustust.

M. Esula esitas Riigikohtule erikaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha asjas

uus määrus. M. Esula leiab, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 226 lg 4, millest tuleneb, et kui kohus

ei kuulutanud kohtuotsust kohtusaalis samal istungil, siis peab ta protsessiosalistele teatama, millal

kohtuotsus kuulutatakse või kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse. Kuna HKMS § 28 ei reguleeri

juhtumit, kui kohtuotsust ei kuulutata kohtusaalis samal istungil, siis tuleb HKMS § 5 lg 1 alusel

selles küsimuses juhinduda Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Oma kohustuse täitmata

jätmisega on kohus rikkunud ka protsessiõiguse üldpõhimõtteid. TsMS § 6 järgi on kõik isikud

seaduse ja kohtu ees võrdsed. Seega peavad õigusemõistmisel olema protsessiosalistele tagatud ka

võrdsed tingimused. Antud juhtumil on tema oma haiguse tõttu (seaduslik takistus TsMS § 206

mõttes) võrreldes teiste kohal olnud protsessiosalistega tunduvalt halvemas olukorras.

Protsessiosalisele on oluline teada saada, mis kuupäevast alates on võimalik kohtuotsuse sisust teada

saada. HKMS ega ka TsMS ei sätesta, et kohtuistungilt mõjuva põhjusega puudunud protsessiosalise

õiguslik seisund mingilgi määral erineks istungil osalenud protsessiosalise omast. Seega on antud

juhtumil oluliselt rikutud protsessinormidest tulenevat võrdõiguslikkuse põhimõtet.

Kirjalikus vastuses erikaebusele leiab Vändra Vallavalitsus, et M. Esula erikaebuses esitatud

põhjendused ei anna alust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

1. Halduskohtumenetluse seadustiku § 28 lg 1 sätestab, et halduskohtu otsus kuulutatakse kohtusaalis

või tehakse avalikult teatavaks kohtu kantseleis 15 päeva jooksul pärast kohtuistungi lõppu.

Kohtuistungi lõpetamisel teatab kohus otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise aja ja

koha.

HKMS § 31 lg 1 kohaselt on poolel ja kolmandal isikul õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni

korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse

normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Sama paragrahvi

lõike 4 järgi tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult teatada asja otsustanud halduskohtule

kümne päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates. Teadet ei

ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus.

Seega tekib apellatsioonkaebuse esitamise õigus päeval, mil kohtuotsus avalikult teatavaks saab -

ükskõik, kas see toimub avaliku kuulutamisena või teatavaks tegemisega kohtu kantselei kaudu kohtu

poolt teatatud päeval. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on kõigi protsessiosaliste jaoks ühtne ja

see hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast.

2. Halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et antud juhtumil pidi kohtuistungilt

puudunud kolmas isik ise tundma huvi ja hankima informatsiooni otsuse avalikult teatavakstegemise

aja ja koha kohta.

Kuna vaidlustatud korralduse adressaadiks oli M. Esula, on ta protsessis kolmas isik. Haldusasjas

materjalidest nähtuvalt ei saanud ta 3. mail 2001. a toimunud kohtuistungile ilmuda tervislikel

põhjustel. Kohtule saadetud kirjas palus M. Esula kohtuistung edasi lükata. 3. mai 2001. a

kohtuistungi protokolli kohaselt määras kohus "asja arutada ilma M. Esula osavõtuta, tuginedes tema

kirjalikule seletusele". Sama istungi protokolli kohaselt on kohus enne istungi lõpetamist teatanud, et

kohtuotsus tehakse teatavaks kantselei kaudu 17. mail 2001.

Haldusasja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks kohtuotsuse teatavaks tegemise aja ja koha

teatavaks teinud M. Esulale. Niiviisi sattus M. Esula kui üks protsessiosaline teiste protsessiosalistega

võrreldes halvemasse olukorda.

3. Pärnu Halduskohtu toimiku nr 3-96/2000 materjalidest nähtub, et halduskohtu 17. mai 2001. a

kohtuotsus saadeti 18. mail 2001 Vändra Vallavalitsusele ja kaebuse esitajale Uudo Hundile, kuid

mitte M. Esulale, kelle subjektiivseid õigusi puudutas see otsus kõige enam, sest sellega tühistati

Vändra Vallavalitsuse 7. oktoobri 1997. a korraldus, millega tagastati temale Vändra vallas 19,7 ha

õigusvastaselt võõrandatud maad. Nimetatud kohtuotsusega tühistati ju M. Esula suhtes rohkem kui

kolm aastat kehtinud soodustav haldusakt.

Protsessiosaliste õiguste kaitse tagamiseks kohtumenetluses oleks halduskohus pidanud saatma

viivitamatult kohtuotsuse ärakirja ka M. Esulale, kellel oli apellatsiooni korras edasikaebamise õigus.

4. HKMS § 15 lg 2 kohaselt on protsessiosaline kohustatud heauskselt kasutama kõiki temale

kuuluvaid protsessiõigusi. M. Esula on seda ka teinud. Ta sai kohtuotsuse kätte pärast kohtusse

helistamist 2. juunil 2001 ja erikaebuse esitas 8. juunil 2001.

Kuna M. Esula ei saanud kohtuistungist osa võtta tervislikel põhjustel ning kohus ei teatanud talle

kohtuotsuse teatavakstegemise aega ja kohta ega saatnud viivitamatult kohtuotsuse ärakirja, tuleb

antud juhtumil apellatsioonitähtaeg ennistada.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg 1 p 4 ja 90 lg 2, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Tühistada Pärnu Halduskohtu 22. juuni 2001. a. määrus haldusasjas nr 3-96/200 ja Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 7. septembri 2001. a määrus haldusasjas nr II-3/414/2001

ja ennistada Milvi Esulale apellatsioonitähtaeg.

Rahuldada erikaebus ja saata asi Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumile M. Esula

apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks.

Tagastada kautsjon.

Määrus jõustub 18. detsembril 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann