3-2-1-158-01 · Riigikohus

3-2-1-158-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. detsembril 2001. a

Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS hagi ERGO Kindlustuse AS vastu 98 908 krooni

saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 3. detsembril 2001. a Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS

kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. juuni 2001. a otsuse

tsiviilasjas nr II-2/539/01. Istungist võtsid osa hageja esindaja vandeadvokaat V. Võhma ja kostja

esindaja vandeadvokaat A. Tammer.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

19. augustil 1997. a toimus Tallinnas Järvevana teel liiklusõnnetus, milles osalesid P. Velpleri juhitud

Amerpap Balti AS-le kuuluv kaubabuss Citroen Jumper ja V. Vinkeli juhitud Männiku Vedude AS-le

kuuluv paneeliveok MAZ. Amerpap Balti AS kaubabuss oli kaskokindlustuslepingu alusel

kindlustatud Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-s, kes hüvitas kindlustusvõtjale liikluskahju 98

908 krooni. V. Vinkeli tsiviilvastutus liikluskahju tekitamise eest oli kindlustatud AS-s ETAS

Kindlustus (peale ühinemist Leks Kindlustuse AS, seejärel Bico-Leks Kindlustuse AS, alates

16. augustist 2001. a ERGO Kindlustuse AS). Hageja nõudis kostjalt väljamakstud kindlustushüvitise

tasumist, millest kostja keeldus põhjendusel, et pole selge, kes oli liikluskahju tekitamise eest

vastutav. Hageja leidis, et kuna liiklusõnnetuse põhjustas V. Vinkel, peab kostja LKS § 27 lg 5 alusel

kahju hüvitama.

Tallinna Linnakohtu 21. detsembri 2000. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse kohaselt ei

vaidlustanud pooled asjaolu, et sündmuskohale kutsutud politsei pidas liiklusõnnetuse eest

vastutavaks V. Vinkelit. Juhid sündmuskohal politsei otsust ei vaidlustanud ja pidid järgmisel päeval

minema ETAS Kindlustuse AS liiklusõnnetuse teate vormistamiseks. V. Vinkel järgmisel päeval ilma

mõjuva põhjuseta kindlustusseltsi ei ilmunud. Tõendatud on V. Vinkeli poolt LE p-de 72 ja 73.1

nõuete rikkumine. Juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral reguleerib LE p 197, mis sätestab juhi

käitumise lahkarvamuste korral. Asjas ei oma tähtsust V. Vinkeli hilisem kohtus antud seletus, et ta ei

ole kahju tekitamise eest vastutav. V. Vinkel ei vaidlustanud sündmuskohal ega hiljem politsei otsust

ega nõudnud LE p-st 197 tulenevalt oma arvamuse kirjalikku vormistamist. Samuti ei ilmunud ta

järgmisel päeval veoki omaniku kindlustusandja juurde. Hinnates juhi käitumist sündmuskohal, on

alust eeldada, et juht nõustus politsei otsusega ning oli nõus ilmuma kindlustusandja juurde. Hilisem

suuline seletus ei saa asendada nõuetekohaselt esitamata jäetud kirjalikku arvamust. V. Vinkeli

vastutus kahju tekitamise eest on tõendatud. Hagejal on vastavalt KS §-le 18 õigus nõuda kostjalt kui

kahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandjalt kantud kulutuste hüvitamist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuni 2001. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ja uue otsusega jäeti

hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub pooltel vaidlus, et 19. augustil 1997. a toimus

liiklusõnnetus. Sündmuskohale kutsuti politseipatrull, avarii kohta kirjalikku protokolli ei

vormistanud. Politseiametniku väidetav suuline süülisuse määramine ei ole käsitletav LE p-s 197

sätestatud kahju tekitamise eest vastutava isiku nimetamisena.

Linnakohus leidis ekslikult, et V. Vinkeli kohtus antud seletus ei oma tähtsust. Asjas on ainsateks

tõenditeks tunnistaja P. Velpleri ütlused ja kolmanda isiku V. Vinkeli seletused. P. Velpleri ütlustel

tekkis kahju V. Vinkeli tegevuse tagajärjel, kes sõitis veokiga peateele kaubabussile ette. V. Vinkel

eitab liikluskahju põhjustamist. Tema seletustel sõitis P. Velpleri juhitud kaubabuss otsa seisvale

veokile ja põhjustas oma tegevusega kahju. Esitatud asjaolude täiendava tõendamise kohustus lasub

hagejal. Kuna avariis osalenud isikute seisukohad liiklusõnnetuse toimumise kohta on lahkuminevad

ja hageja muid tõendeid ei esitanud, ei ole võimalik liikluskahju põhjustamise eest vastutavat isikut

määrata.

Asjas ei ole esitatud lepingut, et kostja oli liiklusõnnetuse toimumise ajal V. Vinkeli tsiviilvastutuse

kindlustusandjaks.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja tunnistaja P. Velpleri ütluse ja kolmanda isiku V. Vinkeli

seletuse hindamisel põhinenud liiklusõnnetuse asjaolud. Linnakohtus andis tunnistaja ütlusi ja kolmas

isik seletusi kohtuistungil, istungiprotokoll on nende tõendite osas aga praktiliselt loetamatu.

Ringkonnakohus andis nimetatud tõenditele uue hinnangu ja leidis, et V. Vinkeli süü ei ole tõendatud.

Vastavalt TsMS §-le 332 ei oleks ringkonnakohus saanud linnakohtu otsust selles osas muuta ilma

tunnistajat ja kolmandat isikut vahetult üle kuulamata.

Linnakohus jõudis tõendeid hinnates järeldusele, et V. Vinkel rikkus LE p 72 ja 73.1. V. Vinkeli

väide, et ta ei ole liiklusõnnetuses süüdi, ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks, kuna see on

vastuolus asjas tuvastatud asjaoludega. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult kohaldamata LE p 72

ja 73.1.

Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et puuduvad tõendid kostja V. Vinkeli tsiviilvastutuse

kindlustusandjaks olemise kohta. Kostja kinnitas ise hagiavalduse vastuses, et on kindlustusandja ega

vaidlustanud seda asjaolu ka esimese astme kohtus. Asjas uuritud tõendid viitavad sellele, et kostja

oli V. Vinkeli tsiviilvastutuse kindlustusandja.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessinormi

olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus leidis, et asjas on vaid kaks tõendit - tunnistaja P. Velpleri ütlused ja kolmanda isiku

V. Vinkeli seletused. Need tõendid ei ole esitatud asjaolude tõendamiseks piisavad ja hageja ei ole

muid tõendeid esitanud. Linnakohus rahuldas esitatud tõendeid hinnates hagi. Kui ringkonnakohus

leidis vastupidiselt linnakohtule, et poolte esitatud tõendid ei ole piisavad, pidi ringkonnakohus TsMS

§-st 171 lg 1 tulenevalt tagama protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse.

Ringkonnakohus on oma otsuse rajanud kahele tõendile. Esimese astme kohus võttis asja

lahendamisel peale tunnistaja ütluste ja kolmanda isiku seletuste arvesse ka juhtide käitumise

sündmuskohal ja järgneval päeval. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta neid asjaolusid ei

arvesta, rikkudes sellega TsMS § 231 lg 4 ja 330 lg 4. TsMS § 95 lg 1 kohaselt hindab kohus

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

Ebaõige on ringkonnakohtu väide, mille kohaselt on tõendamata, et kostja oli liiklusõnnetuse

toimumise ajal V. Vinkeli tsiviilvastutuse kindlustusandja. Vastuses hagiavaldusele on kostja omaks

võtnud, et on V. Vinkeli liikluskindlustuse kindlustusandja. Vastavalt TsMS §-le 116 peab kohus

lugema tõendatuks asjaolu, mille üks pool omaks võttis ja millele teine pool rajab oma nõude või

vastuväite. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta kostja omaksvõttu ei aktsepteeri.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. juuni 2001. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Rahuldada Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS kassatsioonkaebus.

Tagastada Advokaadibüroole Lepik & Luhaäär Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS

kassatsioonkaebuselt 20. juulil 2001. a tasutud kautsjon 989 (üheksasada kaheksakümmend

üheksa) krooni.

J. Odar H. Jõks A. Kull