3-2-1-154-01 · Riigikohus

3-2-1-154-01

K O H T U T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 17. detsembril 2001. a

OÜ Petalum hagi OÜ Valbrenta vastu valduse kaitseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, vaatas avalikul

kohtuistungil 19. novembril 2001. a läbi OÜ Petalum kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. mai 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/521/2001. Istungist

võttis osa hageja esindaja vandeadvokaat V. Kõve.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

24. augustil 2000. a esitas OÜ Petalum hagi OÜ Valbrenta vastu valduse kaitseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid füüsilisest isikust ettevõtja Olav Peet ja Virtsu Kalatehase AS

(pankrotis) 1. oktoobril 1996. a rendilepingu, millega Virtsu Kalatehase AS (pankrotis) andis

O. Peet"ile rendile Virtsus Tallinna mnt 31 asuvast plekitsehhi hoonest 1476 m2 suuruse pinna

konservikarpide ja karbikaante tootmiseks. Rendilepingu tähtaeg oli 5 aastat ja selles nähti ette

rentniku õigus lepingu uuendamisele. 1. märtsil 1999. a sõlmisid O. Peet, OÜ Petalum ja Virtsu

Kalatehas AS (pankrotis) kolmepoolse kokkuleppe, mille kohaselt rendilepingusse astus rentnikuna

O. Peet"i asemel hageja, kes jätkas renditud pinnal konservikarpide ja karbikaante tootmist. Hageja

sai renditud vara otseseks valdajaks AÕS § 33 lg 2 kohaselt.

15. augustil 2000. a oli hageja tavapäraselt välja saatmas valmistoodanguga laaditud autot, kui kostja

turvateenistus keeldus hageja autot välja laskmast. Turvatöötaja selgitas, et ilma kostja tegevdirektori

Kaido Feldmanni korralduseta ei tohi ta autot väravast välja lasta. Sellise tegevusega rikkus kostja

otseselt hageja valdust, takistades hagejal renditud vara üle tegelikku võimu teostamast.

Kostja vaidles hagile vastu leides, et OÜ-l Petalum puudus õigus 1. oktoobril 1996. a sõlmitud

rendilepingu alusel vaidlusalust vara vallata. Hageja ei ole O. Peet"i õigusjärglane.

Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja keelas kostjal hageja renditud pinna suhtes valduse rikkumise välja-

ja juurdepääsu takistamise läbi sellele hoonele ja hoones asuvale renditud pinnale.

Hageja esitas valduse rikkumisest tuleneva nõude AÕS § 40, 43 ja 44 lg 1 alusel. 1. märtsi 1999. a

sõlmitud kokkuleppe järgi on rentnikuks OÜ Petalum. Kokkulepe rendilepingu ülekandmise kohta

hagejale on kehtiv.

Tuvastamist leidis asjaolu, et 15. augusti 2000. a õhtul takistas kostja hageja renditud plekitsehhist

väljunud autot värava kaudu välja sõita. Kostja käitumine ei olnud seaduslik. Sellega rikkus kostja

hageja valdust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja jättis OÜ Petalum hagi valduse kaitseks

rahuldamata.

Maakohus tuvastas, et renditud pind plekitsehhis on hageja valduses ja tehasevärav kostja valduses.

Hageja ei ole esile toonud asjaolu nagu oleks kostja takistanud tal plekitsehhis asuvate renditud

ruumide valdamist. Hageja väitis, et kostja rikub tema valdust sellega, et takistab renditud pinnalt

värava kaudu väljapääsu.

Ringkonnakohus leidis, et tuvastatud asjaoludel ei saa hagejat pidada kalatehase territooriumil asuva

värava valdajaks. AÕS mõttest tulenevalt saab valdust kaitsta valdaja. Isik, kes ei ole valdaja ja kellel

valdust ei ole olnud, ei saa seda kaitsta. Valduse kaitse sätete järgi ei saa kaitsta õigust valdusele nagu

hageja seda soovib.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus asja alama

astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata.

Hageja ei pea õigeks ringkonnakohtu seisukohta, mille kohaselt valduse esemele juurde- ja/või

väljapääsu takistamine ei ole valduse rikkumine.

AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle, seega peab valdaja saama asja üle tegelikku

võimu teostada. AÕS § 40 lg 3 kohaselt on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku

võimu teostamisel. Hageja ei ole soovinud kaitsta oma valdust väravale, vaid kaitsta valdust

renditavale pinnale. Kostja takistas väravas toimunud tegevusega hagejal tema renditaval pinnal

teostamast tegelikku võimu oma valduses oleva renditud eseme üle. Renditava pinna eesmärgipärane

kasutamine eeldab kostja valduses olnud värava kasutamist. Selle kasutamise takistamine tuleb

lugeda valduse eseme üle tegeliku võimu teostamise takistamiseks.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige

tõlgendamise tõttu.

AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 40 lg 3 järgi on valdaja takistamine asja

üle tegeliku võimu teostamisel valduse rikkumine. Hagi aluseks oli asjaolu, et 15. augustil 2000. a ei

saanud hageja valmistoodanguga auto tehase territooriumilt värava kaudu lahkuda. Ekslik on

ringkonnakohtu arutlus selle kohta, et kuna hageja ei ole olnud ega ole värava ja seega ka

juurdepääsu valdaja, ei saa ta kaitsta oma valdust. Valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku

võimu teostamise takistamises. Olenevalt asjaoludest võib tegeliku võimu teostamine olla takistatud

ka juurde- või väljapääsu sulgemise tõttu.

AÕS § 43 annab valdajale õiguse nõuda valduse omavolilise rikkumise korral valduse kohtulikku

kaitset, mis tulenevalt AÕS § 44 võib seisneda rikkumise kõrvaldamises, edasise rikkumise

ärahoidmises ja kahju hüvitamises.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. mai 2001. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Villu Kõve Advokaadibüroo OÜ-le Jaana Korkjase nimel OÜ Petalum

kassatsioonkaebuselt 15. juunil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

J. Odar, H. Jõks, J. Luik