3-2-1-154-01 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedaugustil 2000. a esitas OÜ Petalum hagi OÜ Valbrenta vastu valduse kaitseks. (pankrotis) 1. oktoobril 1996. a rendilepingu, millega Virtsu Kalatehase AS (pankrotis) andis
Legislator headnote
AI generated3-2-1-154-01 · Riigikohus: augustil 2000. a esitas OÜ Petalum hagi OÜ Valbrenta vastu valduse kaitseks. (pankrotis) 1. oktoobril 1996. a rendilepingu, millega Virtsu Kalatehase AS (pankrotis) andis
Full text
3-2-1-154-01
K O H T U T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 17. detsembril 2001. a
OÜ Petalum hagi OÜ Valbrenta vastu valduse kaitseks.
Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, vaatas avalikul
kohtuistungil 19. novembril 2001. a läbi OÜ Petalum kassatsioonkaebuse alusel Tallinna
Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. mai 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/521/2001. Istungist
võttis osa hageja esindaja vandeadvokaat V. Kõve.
I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
24. augustil 2000. a esitas OÜ Petalum hagi OÜ Valbrenta vastu valduse kaitseks.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid füüsilisest isikust ettevõtja Olav Peet ja Virtsu Kalatehase AS
(pankrotis) 1. oktoobril 1996. a rendilepingu, millega Virtsu Kalatehase AS (pankrotis) andis
O. Peet"ile rendile Virtsus Tallinna mnt 31 asuvast plekitsehhi hoonest 1476 m2 suuruse pinna
konservikarpide ja karbikaante tootmiseks. Rendilepingu tähtaeg oli 5 aastat ja selles nähti ette
rentniku õigus lepingu uuendamisele. 1. märtsil 1999. a sõlmisid O. Peet, OÜ Petalum ja Virtsu
Kalatehas AS (pankrotis) kolmepoolse kokkuleppe, mille kohaselt rendilepingusse astus rentnikuna
O. Peet"i asemel hageja, kes jätkas renditud pinnal konservikarpide ja karbikaante tootmist. Hageja
sai renditud vara otseseks valdajaks AÕS § 33 lg 2 kohaselt.
15. augustil 2000. a oli hageja tavapäraselt välja saatmas valmistoodanguga laaditud autot, kui kostja
turvateenistus keeldus hageja autot välja laskmast. Turvatöötaja selgitas, et ilma kostja tegevdirektori
Kaido Feldmanni korralduseta ei tohi ta autot väravast välja lasta. Sellise tegevusega rikkus kostja
otseselt hageja valdust, takistades hagejal renditud vara üle tegelikku võimu teostamast.
Kostja vaidles hagile vastu leides, et OÜ-l Petalum puudus õigus 1. oktoobril 1996. a sõlmitud
rendilepingu alusel vaidlusalust vara vallata. Hageja ei ole O. Peet"i õigusjärglane.
Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja keelas kostjal hageja renditud pinna suhtes valduse rikkumise välja-
ja juurdepääsu takistamise läbi sellele hoonele ja hoones asuvale renditud pinnale.
Hageja esitas valduse rikkumisest tuleneva nõude AÕS § 40, 43 ja 44 lg 1 alusel. 1. märtsi 1999. a
sõlmitud kokkuleppe järgi on rentnikuks OÜ Petalum. Kokkulepe rendilepingu ülekandmise kohta
hagejale on kehtiv.
Tuvastamist leidis asjaolu, et 15. augusti 2000. a õhtul takistas kostja hageja renditud plekitsehhist
väljunud autot värava kaudu välja sõita. Kostja käitumine ei olnud seaduslik. Sellega rikkus kostja
hageja valdust.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja jättis OÜ Petalum hagi valduse kaitseks
rahuldamata.
Maakohus tuvastas, et renditud pind plekitsehhis on hageja valduses ja tehasevärav kostja valduses.
Hageja ei ole esile toonud asjaolu nagu oleks kostja takistanud tal plekitsehhis asuvate renditud
ruumide valdamist. Hageja väitis, et kostja rikub tema valdust sellega, et takistab renditud pinnalt
värava kaudu väljapääsu.
Ringkonnakohus leidis, et tuvastatud asjaoludel ei saa hagejat pidada kalatehase territooriumil asuva
värava valdajaks. AÕS mõttest tulenevalt saab valdust kaitsta valdaja. Isik, kes ei ole valdaja ja kellel
valdust ei ole olnud, ei saa seda kaitsta. Valduse kaitse sätete järgi ei saa kaitsta õigust valdusele nagu
hageja seda soovib.
II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused
Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus asja alama
astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata.
Hageja ei pea õigeks ringkonnakohtu seisukohta, mille kohaselt valduse esemele juurde- ja/või
väljapääsu takistamine ei ole valduse rikkumine.
AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle, seega peab valdaja saama asja üle tegelikku
võimu teostada. AÕS § 40 lg 3 kohaselt on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku
võimu teostamisel. Hageja ei ole soovinud kaitsta oma valdust väravale, vaid kaitsta valdust
renditavale pinnale. Kostja takistas väravas toimunud tegevusega hagejal tema renditaval pinnal
teostamast tegelikku võimu oma valduses oleva renditud eseme üle. Renditava pinna eesmärgipärane
kasutamine eeldab kostja valduses olnud värava kasutamist. Selle kasutamise takistamine tuleb
lugeda valduse eseme üle tegeliku võimu teostamise takistamiseks.
III. Vastus kassatsioonkaebusele
Kostja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole.
IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon
Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige
tõlgendamise tõttu.
AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 40 lg 3 järgi on valdaja takistamine asja
üle tegeliku võimu teostamisel valduse rikkumine. Hagi aluseks oli asjaolu, et 15. augustil 2000. a ei
saanud hageja valmistoodanguga auto tehase territooriumilt värava kaudu lahkuda. Ekslik on
ringkonnakohtu arutlus selle kohta, et kuna hageja ei ole olnud ega ole värava ja seega ka
juurdepääsu valdaja, ei saa ta kaitsta oma valdust. Valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku
võimu teostamise takistamises. Olenevalt asjaoludest võib tegeliku võimu teostamine olla takistatud
ka juurde- või väljapääsu sulgemise tõttu.
AÕS § 43 annab valdajale õiguse nõuda valduse omavolilise rikkumise korral valduse kohtulikku
kaitset, mis tulenevalt AÕS § 44 võib seisneda rikkumise kõrvaldamises, edasise rikkumise
ärahoidmises ja kahju hüvitamises.
Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium
o t s u s t a s:
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. mai 2001. a otsus ja saata asi samale
ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Kassatsioonkaebus rahuldada.
Tagastada Villu Kõve Advokaadibüroo OÜ-le Jaana Korkjase nimel OÜ Petalum
kassatsioonkaebuselt 15. juunil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
J. Odar, H. Jõks, J. Luik