3-2-2-3-01 · Riigikohus

3-2-2-3-01

M Ä Ä R U S

Tartus 10. detsembril 2001. a

AS Ehitajate EEV hagi Tatjana Markova ja Viktor Markovi vastu hooldustasu 13 121 krooni

46 sendi saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas läbi

kirjalikus menetluses 19. novembril 2001. a V. Markovi teistmisavalduse alusel Tallinna Linnakohtu

4. mai 1998. a otsuse tsiviilasjas nr 2/3/221-417/98.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Tallinna Linnakohtu 4. mai 1998. a tagaseljaotsusega rahuldati AS Ehitajate EEV hagi Tatjana

Markova ja Viktor Markovi vastu hooldustasu 13 121 krooni 46 sendi saamiseks ning see summa

mõisteti välja T. Markovalt kui hoolduslepingu poolelt.

II. Teistmisavaldus ja selle põhjendused

Teistmisavalduse linnakohtu otsusele esitas 6. septembril 2001. a Viktor Markov. Avalduse

põhjendustel suri T. Markova 2. juunil 1995. a ning pärast tema surma ei ole keegi korteris elanud.

Kohustus kommunaalmaksete tasumiseks lõppes T. Markova surmaga. V. Markov kandis

ajavahemikul 15. juunist 1995. a kuni 22. aprillini 2000. a karistust kinnipidamiskohas, mida tõendab

Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi tõend.

III. Vastus teistmisavaldusele

Hageja ei nõustunud teistmisavaldusega. Avalduses ei ole toodud uusi olulisi asjaolusid, mis

kohtulahendi tegemise ajal olid olemas, kuid ei olnud teada avaldajale ning võiksid seega TsMS

§ 366 kohaselt olla teistmise aluseks.

IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et teistmisavalduse rahuldamiseks alus puudub.

Vastavalt TsMS § 366 lg-le 1 võib jõustunud otsuseid ja määrusi protsessiosalise avalduse alusel uute

asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata. Nimetatud paragrahvi 2. lõike järgi on teistmise aluseks:

1) olulised asjaolud, mis kohtulahendi tegemise ajal olid olemas, kuid ei olnud ega võinud olla

avaldajale teada; 2) jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas, millega on kindlaks tehtud tunnistaja

teadvalt vale ütlus, eksperdi teadvalt vale arvamus, teadvalt vale tõlge, samuti dokumentide või

asitõendite võltsitus; 3) jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas, millega on kindlaks tehtud, et asja

läbivaatamisel on pool või teine protsessiosaline või nende esindaja või kohtunik toime pannud

kuriteo; 4) kohtulahendi tühistamine, mis oli aluseks sellele kohtulahendile, mille teistmist nõutakse.

Teistmisavaldus on põhjenduste järgi esitatud seoses uute asjaolude ilmnemisega. Samas pole aga

avaldaja esitanud teistmisavalduses ühtegi uut asjaolu, mis kohtulahendi tegemise ajal olid olemas,

kuid ei olnud talle teada ning mis võiksid seega olla teistmise aluseks.

V. Markov sai T. Markova pärijaks pärandi vastuvõtmisega T. Markova surma momendist ja oli seega

alates 2. juunist 1995. a, s.o ka asja linnakohtus menetlemise ajal, T. Markova õigusjärglane.

Kolleegium märgib, et V. Markovi avalduses esitatud asjaolud võivad olla kohtuvigade parandamise

aluseks.

Teistmisavalduse esitamisel on tasutud kautsjonit 400 krooni, mis on 200 krooni rohkem kui TsMS

§ 367 lg 2 ja § 56 lg 2 järgi teistmisavalduse esitamisel vajalik. Enammakstud kautsjon kuulub

tagastamisele.

Juhindudes §-st 371, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Viktor Markovi avaldus Tallinna Linnakohtu 4. mai 1998. a otsuse teistmiseks

rahuldamata.

Tagastada J. Timofejevale Viktor Markovi teistmisavalduselt liigselt makstud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa