3-2-1-143-01 · Riigikohus

3-2-1-143-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. detsembril 2001. a

Cleider Projects Limited hagi AS Kunda Tehased (likvideerimisel) vastu 735 283 krooni 36

sendi saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, vaatas

kirjalikus menetluses 5. novembril 2001. a läbi Cleider Projects Limited kassatsioonkaebuse alusel

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-63/01.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Cleider Projects Limited 20. märtsil 2000. a Lääne-Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt

sõlmisid NSVL Välismajanduspank (VEB) ja kostja õiguseellane ENSV Riikliku Ehituskomitee

Põlevkivituhktsementide Teadustootmiskoondis "Eesti Tsement" (TTK Eesti Tsement) 20. veebruaril

1989. a laenulepingu nr 3/2. Lepingu alusel anti TTK-le Eesti Tsement välisvaluutas laenu 300 000

rubla ulatuses.

Hagiavalduses paluti AS-lt Kunda Tehased (likvideerimisel) välja mõista 735 283 kr 36 s, kuna VEB

loovutas 20. veebruari 1989. a laenulepingust ja selle 31. jaanuari 1991. a täiendustest tuleneva nõude

2. augustil 1999. a sõlmitud ja 15. augustil 1999. a täiendatud lepinguga hagejale.

Kostja vaidles hagile vastu. Kuna hageja ei ole tõendanud kostja kontole raha ülekandmist, ei ole

laenuleping jõustunud. Samuti ei ole hageja tõendanud, kas väidetava laenu andjaks oli VEB või

NSVL Välismajanduspanga Eesti Vabariiklik Pank (Eesti VEB), lepingule allakirjutanud isikute

volitusi ning nõude omandamist VEB-lt.

Lääne-Viru Maakohtu 5. mai 2000. a määrusega kolmanda isikuna hageja poolel protsessi kaasatud

VEB leidis oma kirjalikus vastuses, et vastavalt Vene Föderatsiooni Arbitraa"i Protsessikoodeksi §-le

33 kuulub protsessuaalne õigusjärglus 20. veebruari 1989. a laenulepingust ja 2. augusti 1989. a

laenulepingust nr 26 tulenevates küsimustes hagejale.

Lääne Viru Maakohtu 17. novembri 2000. a otsusega hagi rahuldati. Otsuse kohaselt tõendavad

laenulepingu alusel raha saamist 4. aprilli 1989. a VEB raamatupidamise korraldus TTK-le Eesti

Tsement laenukonto avamise kohta ja TTK Eesti Tsement 30. märtsi 1989. a maksekorraldus nr 1

laenukontol olnud raha ülekandmiseks ÜE-le EKE Sadolin.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Apellatsioonkaebuse esitas kostja.

Viru Ringkonnakohtu 25. mai 2001. a otsusega maakohtu otsus tühistati ning uue otsusega jäeti hagi

rahuldamata.

Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt ei vasta maakohtu otsus TsMS § 231 lg 4 nõuetele. Kohus on

jätnud tähelepanuta kostja väited laenulepingule alla kirjutanud isikute volituste ja raha mittesaamise

kohta.

Vastavalt TsK §-le 272 lg 1 annab laenulepingu järgi üks pool teisele poolele raha või liigitunnustega

asjad, laenusaaja aga kohustub laenuandjale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama

kvaliteediga asju tagastama. Laenuleping loetakse jõustunuks raha või asjade üleandmise momendist

(TsK § 272 lg 2). Hageja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid kostja õiguseellasele VEB poolt

raha ülekandmise kohta. Selliseks tõendiks ei loe kohus 30. märtsi 1998. a maksekorraldust nr 1,

millega TTK Eesti Tsement kandis 300 000 rubla üle EKE Sadolinile. Maksekorraldusel on TTK

Eesti Tsement märgitud maksjana, mitte kui raha saaja. Maksekorraldusest ei nähtu, kes on sellele

alla kirjutanud ja millised olid selle isiku volitused. Maakohtu otsuse aluseks olevast VEB

raamatupidamise konto avamise 4. aprilli 1989. a korraldusest ei nähtu, millal ja kus toimus raha

ülekanne ja millisele kostja kontole raha laekus. Kohustise tekkimise tingimuseks ei ole tehingu

dokumenteerimine raamatupidamisregistrites. Kostja on laenu saamist, samuti selle osalist

tagasimaksmist eitanud. Kuna raha üleandmine kostjale on tõendamata, ei ole laenuleping jõustunud.

Laenukohustist ei tekkinud. Seega ei ole vajalik ka laenulepingu vaidlustamine rahatuse motiivil.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hageja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus rikkus oluliselt TsMS § 26, 28, 67, 305 lg 2 p 1, 315 lg 2 p 1, kuna asja arutamisse

ei kaasatud kolmandat isikut. Tehes esimese astme kohtu otsusele vastupidise otsuse, pidi

ringkonnakohus TsMS § 330 lg 3 kohaselt otsuses märkima tema tuvastatud asjaolud ja nendest

tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ning seadused, mida kohus kohaldas.

Esimese astme kohtu tõenditele antud hinnangut ümber hinnates, rikkus ringkonnakohus TsMS § 95

nõuet hinnata tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ringkonnakohus jättis enamuse

laenulepingu sõlmimist ja selle järgi raha üleandmist tõendavad tõendid tähelepanuta.

Vääralt kohaldas apellatsioonikohus TsÜS § 94 lg 2 ja 103 lg 2, kui leidis, et kostja nimel

laenulepingu allkirjastanud isiku volitused ei ole tõendatud, ning TsK §-des 272 ja 276 laenulepingu

kohta sätestatut. Hageja esitas mitukümmend laenu üleandmist tõendavat dokumenti, kostja ei

esitanud mitte ühtegi tõendit, mis tõendaks vastupidist.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu.

Hageja on tõstatanud kassatsioonkaebuses tõendite hindamise küsimuse. See ei kuulu Riigikohtu

pädevusse. Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata, kuna tõendamata oli raha üleandmine ja

lepingule allakirjutanud isikute volitused. TsMS §-st 91 tulenevalt peab raha üleandmist ja

laenulepingu jõustumist tõendama hageja. Ekslik on hageja seisukoht, et kostja kohustuseks oli

tõendada raha mittesaamist laenu rahatuks tunnistamise nõude läbi.

Loogilise vastuoluga on hageja väide, et laenukontole kantud raha on kostja õiguseellane ära

kasutanud, kandes selle üle ÜE-le EKE Sadolin 30. märtsi 1989. a maksekorraldusega nr 1.

Raamatupidamise korralduse järgi avati konto 4. aprillil 1989. a. Raha ei saanud laekuda olematule

kontole.

Kassatsioonkaebuses ei arvestata laenusuhte kahte imperatiivset eeldust: 1) võlausaldaja ja võlgniku

vahel on volitatud ja selgelt identifitseeritavate esindajate kaudu sõlmitud kirjalik laenuleping, selge

peab olema milline juriidiline isik ja millises õiguspädevuses tegi seda laenuandjana ja kust tulenevad

allakirjutanud isiku volitused võtta juriidilise isiku nimel kohustusi; 2) võlausaldaja on raha üle

andnud võlgniku (mitte mõne muu isiku) omandusse.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 362 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Laenuleping loetakse TsK § 272 lg 2 järgi sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist.

Pangalaenulepingu võib seega lugeda sõlmituks selles kokku lepitud raha laenuvõtja kontole

ülekandmise momendist.

Hagiavalduse kohaselt laenas VEB 20. veebruaril 1989. a sõlmitud laenulepingu nr 3/2 alusel TTK-le

Eesti Tsement 300 000 rubla. Kostja vaidlustas laenu saamise. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Maakohus rahuldas hagi tuginedes 20. veebruari 1989. a laenulepingule ja selle 31. jaanuari 1991. a

täiendusele, VEB raamatupidamise 4. aprilli 1989. a laenukonto avamise korraldusele ja kostja 30.

märtsi 1989. a maksekorraldusele nr 1. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et need tõendid ei tõenda

raha ülekandmist kostja kontole. Laenulepingu p-st 11a nähtuvalt kohustus VEB laenu kasutamiseks

avama TTK-le Eesti Tsement laenukonto. Kostja 30. märtsi 1989. a maksekorraldus nr l oli tehtud

enne 4. aprilli 1989. a laenukonto avamise korraldust. Korraldusest avada laenukonto ei järeldu raha

kostja kontole ülekandmist. Lepingu täiendused aga võivad asja lahendamisel omada õiguslikku

tähendust seoses laenusuhte tuvastamisega.

TsMS § 334 p 2 lubab ringkonnakohtul teha asjas uue otsuse. Ringkonnakohtu uue otsuse kohaselt ei

tõenda laenusuhet laenuleping ja selle täiendused, maksekorraldus ja laenukonto avamise korraldus.

TsMS §-st 330 lg 4 tulenevalt pidanuks ringkonnakohus aga otsuse põhjendavas osas märkima, et ka

teiste asjas esitatud tõendite hulgas ei ole selliseid tõendeid, mis tõendavad laenusuhte tekkimist

vastavavuses lepingu tingimustega. Kuna Riigikohus ei või TsMS §-s 353 lg 3 sisalduva asjaolude

tuvastamise keelu tõttu tõendid hinnata, tuleb saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kui kohus tuvastab laenusuhte, peab ta TsMS § 227 lg 1 nõuetele vastava kohtuotsuse tegemiseks

vastama laenulepingule allakirjutanud isikute volitusi ning laenulepingust tuleneva nõude loovutaja

vastu kostjal vastunõude olemasolu ja selle teostamise võimalikkust käsitlevatele kostja väidetele.

Ühtlasi osundab kolleegium siinkohal sellele, et Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidiumi 13.

jaanuari 1992. a määruse nr 2172-1 alusel on Eesti Vabariigi juriidiliste ja füüsiliste isikute

valuutakontod VEB-s külmutatud.

Kolleegium ei loe protsessiõiguse normi rikkumiseks hinnangu andmata jätmist sellele, kas Eesti

VEB ja NSVL VEB olid erinevad juriidilised isikud. Jättes hagi laenusuhte tõendamatuse tõttu

rahuldamata, puudus kohtul vajadus selles küsimuses oma seisukoha esitamiseks.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 2001. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Dmitri Nikolajevile Cleider Projects Limited kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon

7352 (seitse tuhat kolmsada viiskümmend kaks) krooni 85 senti.

A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik