3-2-1-145-01 · Riigikohus

3-2-1-145-01

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. detsembril 2001. a

R. L hagi Eesti Vabariigi (Helme Sanatoorne Internaatkool) vastu töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt puudumise aja eest hüvitise saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus, eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja L. Laarmaa, vaatas

kirjalikus menetluses 5. novembril 2001. a läbi Helme Sanatoorse Internaatkooli kassatsioonkaebuse

alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. juuni 2001. a otsuse tsiviilasjas nr 2-2-201/2001.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

R. L töötas Helme Sanatoorses Internaatkoolis kasvatajana 1. novembrist 1991. a. 12. juunil 2000. a

lõpetas kooli direktor hagejaga töölepingu TLS § 86 p 8 alusel. Käskkirja kohaselt karistas R. L

7. juunil 2000. a kahte õpilast füüsiliselt ning ta on ka varem õpilasi nende korralekutsumiseks

füüsiliselt karistanud.

Hageja palus tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle ning välja mõista

keskmine palk sunnitult töölt puudutud aja eest. Töölepingu lõpetamise aluseks olnud käskkirjas ei

ole märgitud karistatud õpilaste nimesid ega vääritu teo toimepaneku aega ja kohta. 7. juunil 2000. a

ta lapsi ei löönud ega kasutanud muul viisil nende suhtes füüsilist vägivalda.

Kostja leidis, et R. L vääritu tegu on tõendatud kahe õpilase, lapsevanema ning direktori asetäitjate

seletustega. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDS) § 7 lg 3 alusel ei pea töötajalt nõudma

seletust juhul, kui tema süütegu on tõendatud muude tõenditega.

Valga Maakohtu 17. jaanuari 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt on hageja

vääritu tegu tõendatud koolikorda rikkunud õpilaste seletustega. Seletuste sõnastusest ja õigekirjast

tuleneb, et pedagoogid ei ole õpilasi kirjutamisel aidanud. Põhjendatud ei ole seletuse kirjutanud

õpilaste täiendav küsitlemine. Toimiku materjalidest nähtuvalt on pärast R. L töölt vabastamist

õpilastega vestelnud nii tema kui ka teised pedagoogid. Arvestades õpilaste vanust, tervislikku

seisundit ning väliseid mõjutusi, ei pruugi nende ütlused käesoleval ajal enam olla objektiivsed.

Kostja käskkirjas on märgitud hageja süüteo aeg ning asjaolud. Alaealiste õpilaste suhtes füüsilise

vägivalla kasutamist peab kohus pedagoogi väärituks teoks. Arvestades hageja süüteo iseloomu, on

talle määratud distsiplinaarkaristus põhjendatud. Kohus ei loe hagejale distsiplinaarkaristuse

määramise korra oluliseks rikkumiseks seda, et käskkirjas ei ole märgitud hageja poolt karistatud

õpilaste nimesid.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2001. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja uue otsusega hagi

rahuldati. Otsuse motiividel võimaldab TLS § 105 lg 1 tööandjal lõpetada tööleping TLS § 86 punktis

8 ettenähtud alusel pedagoogide, alaealiste juhendajate ja muude töötajatega, kelle tööülesandeks on

noori õpetada või kasvatada, samuti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse abiteenistujatega.

Vastavalt TLS §-le 105 lg 2 on väärituks teoks tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud

kõlblusnormidega või diskrediteerib töötajat või tööandjat. Tööandja pidas väärituks teoks õpilaste

füüsilist karistamist. Laste füüsilist karistamist tuleb lugeda pedagoogi ja kasvataja väärituks teoks.

Kostja esitas tõenditena kahe õpilase, ühe lapsevanema ja kooli direktori asetäitjate kirjalikud

seletused. Ühtede isikute kirjalikke seletusi ei saa käsitada dokumentaalsete tõenditena, millega võib

tõendada teise isiku kohta käivat faktilist asjaolu. Isiku kirjalikku seletust käsitatakse dokumentaalse

tõendina üksnes siis, kui selle kirjaliku seletuse on andnud isik, kes on ise asjas pooleks. Maakohus ei

kuulanud üle tunnistajana ühtegi isikut, kelle kirjalikke seletusi ta käsitas tõenditena. Seega olukorras,

kus hageja eitab õpilaste füüsilist karistamist, mille tõttu lõpetati temaga tööleping, peab kostja

tõendama, et esinesid töölepingu lõpetamise alused. Kuna kostja seda ei teinud, tuleb töölepingu

lõpetamine TLS § 86 p 8 alusel tunnistada ebaseaduslikuks.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normide

rikkumise tõttu. Kui ringkonnakohus leidis, et õpilaste seletuskirjad ei ole seadusekohane tõend

hageja süüteo tõendamiseks, siis arvestades asjas esinevat avalikku huvi, pidanuks kohus tagama

protsessiosalistele asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. TsMS § 91 lg 2

kohaselt võib kohus teha pooltele ja teistele protsessiosalistele ettepaneku esitada täiendavaid

tõendeid. Avaliku huvi kaitseks võib kohus tõendeid koguda omal algatusel.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud.

TsMS § 91 lg 2 alusel puudub kohtul õigus nõuda tõendeid avaliku huvi kaitseks, kuna hageja ei ole

õpilasi füüsiliselt karistanud. Töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel on õigustatud siis, kui on

tehtud kindlaks töötaja vääritu tegu.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et protsessiosalisteks mitteolevate isikute kirjalikud seletused ei ole

tõendiks TsMS § 90 lg 2 mõttes. Selle sätte kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, poole ja

kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning eksperdi arvamus. Tõendil

peab TsMS §-st 90 lg 1 tulenevalt olema seaduses sätestatud protsessivorm. Protsessiosaliseks

mitteoleva isiku, kes võib teada asjas tähtsust omavaid asjaolusid, võib üle kuulata tunnistajana

(TsMS § 101 lg 1). Kuna sellise isiku ütlused võivad olla tõendiks üksnes tunnistaja ütlustena, ei või

kohus neid asendada muus vormis andmekandjaga.

Kostja käskkirja kohaselt lõpetati hagejaga tööleping seoses laste kehalise karistamisega. Seadus

keelab lapse karistamise viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab

kuidagi teisiti tema vaimset või füüsilist tervist (lastekaitse seaduse § 31 lg 1). Lapse kohtlemise

põhimõtete järgimise tagamine on avalik huvi. TsMS §-s 91 lg 2 on sätestatud kohtu õigus teha

pooltele ja teistele protsessiosalistele ettepanek esitada täiendavaid tõendeid või avaliku huvi kaitseks

koguda neid omal algatusel. Kolleegium on seisukohal, et asjades, kus otsus oleneb laste väära

kohtlemise tõendatusest, ei ole kohtul mitte ainult õigus, vaid ka kohustus see ettepanek teha või

koguda tõendeid omal algatusel. Kohtu aktiivsus tõendite kogumisel teenib nendes asjades ühtlasi

laste õiguste uute võimalike rikkumiste ärahoidmise eesmärki.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. juuni 2001. a otsus ja saata asi uueks

läbivaatamisele samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

A. Kull, J. Luik, L. Laarmaa