3-3-1-57-01 · Riigikohus

3-3-1-57-01

MÄÄRUS

Tartus 29. novembril 2001

Erik Vallaste erikaebuse läbivaatamine vaidlustatud haldusakti täitmise peatamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 15. novembril 2001 kirjalikus menetluses läbi Erik Vallaste erikaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. septembri 2001. a määruse peale haldusasjas nr II-

3/479/2001.

Erik Vallaste esitas 12. juulil 2001 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuameti maksu tasumise

ettekirjutuse peale ja taotles ettekirjutuse tühistamist ning ettekirjutuse täitmise peatamist. Ta väitis, et

ettekirjutuse täitmine võib pöördumatult kahjustada tema õigusi. Vastavalt MKS §-le 11 lg 4 võib

maksuhaldur avaldada maksumaksja nõusolekuta ja teda informeerimata maksuvõla suuruse.

Kaebuses väideti veel, et ettekirjutuse täitmiseks puuduvad rahalised ja varalised võimalused.

Ettekirjutuse järgi tuli E. Vallastel 30 kalendripäeva jooksul tasuda tulumaksu 7 376 775 krooni ning

intresse 4 565 764 krooni ja 80 senti. Ettekirjutuse täitmata jätmisel lubas maksuamet rakendada HÕS

§-s 141 lg 4 ettenähtud sanktsiooni.

Tallinna Halduskohtu 16. augusti 2001. a määrusega haldusasjas nr 3-1299/2001 lahendati

eelmenetluse küsimused, sealhulgas ka vaidlustatud ettekirjutuse täitmise peatamise taotlus, mis jäeti

rahuldamata. Kohus leidis, et seadusandja on pidanud haldusakti täitmise peatamist vajalikuks

erandjuhtudel, sest haldusakti täitmise peatamine võib takistada efektiivset avalikku haldust ja olla

seeläbi vastuolus avalike huvidega. Maksude laekumine on kaalukas avalik huvi ja taotluses ei ole

esitatud selliseid motiive, mis kaaluksid avaliku huvi üles. MKS §-dest 35 lg 3 ja 41 lg 2 järeldub

seadusandja tahe tagada maksu tasumise ettekirjutuse vaidlustamisel maksukohustuse täitmine.

Vaidlustatud ettekirjutuse täitmise peatamata jätmise ja maksuvõla avalikustamise vahel puudub

põhjuslik seos, sest maksuamet ei ole kohustatud maksuvõlga avalikustama.

28. augustil 2001 esitas E. Vallaste Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus tühistada

Tallinna Halduskohtu määruse vaidlustatud ettekirjutuse täitmise peatamata jätmise osas. Erikaebuses

väideti, et vaidlustatud ettekirjutuse täitmise peatamata jätmine võib kaebaja õigusi ja huve

pöördumatult kahjustada nii maksuvõla avalikustamise kui ka näiteks pankrotimenetluse algatamise

korral.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. septembri 2001. a määrusega jäeti E. Vallaste

erikaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustus Tallinna

Halduskohtu määruse põhjendustega neid kordamata ja leidis, et kaebuse esitaja ei ole taotluses ega

erikaebuses toonud esile selliseid asjaolusid, mis tingiksid vaidlustatud ettekirjutuse peatamise.

Nimetatud asjaoluks ei saa olla raha puudumine ettekirjutuse täitmiseks. Pankroti väljakuulutamine

halduskohtumenetluse ajal on välistatud tulenevalt Pankrotiseaduse §-st 11 lg 2 p 1 ja lg 3 p 1. Samuti

ei saa lugeda kaebaja õigusi ja huve pöördumatult kahjustatuks siis, kui maksuamet avalikustab

kaebaja maksuvõla. Juhul, kui tuvastatakse, et maksuvõlga ei ole, saab vastavasisulise teatega

kaebaja õigused taastada. Kaebuse rahuldamise korral on kohtuotsuse täitmine ja ettekirjutuse

tagasitäitmine riigi puhul kahtlemata tagatud.

8. oktoobril 2001 esitas E. Vallaste Riigikohtule erikaebuse, milles ta palub tühistada

ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu määrused osas, millega jäeti rahuldamata tema taotlus

peatada vaidlustatud ettekirjutuse täitmine, ja teha uus määrus, millega peatada ettekirjutuse täitmine.

Veel palutakse välja mõista kohtukulud. Erikaebust põhjendatakse järgmiste väidetega:

Ebaõige on kohtute seisukoht, et haldusakti täitmise peatamine on vajalik vaid erandjuhtudel, sest

haldusakti täitmata jätmine võib takistada efektiivset avalikku haldust ja olla seetõttu vastuolus

avalike huvidega. Õige on tõlgendada Halduskohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid nii, et

kohtul on võimalik seada isiku õigused ja huvid kõrgemale avaliku võimu huvidest.

Kohtud ei ole piisava tähelepanuga välja selgitanud, kas vaidlustatud ettekirjutuse täitmine loob

E. Vallastele selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei oleks hiljem enam võimalik. Näiteks pankroti

väljakuulutamisel saavad kaebuse esitaja õigused ja huvid pöördumatult kahjustatud. Mitme

kohtuasja puhul on kohtud algatanud maksuameti avalduse alusel pankrotimenetluse sellele

vaatamata, et pankrotivõlgnik on maksuameti nõude vaidlustanud kohtus. Silmas tuleks pidada ka

seda, et füüsilise isiku puhul on pankroti tagajärjed ulatuslikumad kui juriidilise isiku puhul.

Vaidlustatud ettekirjutuses on märgitud, et selle täitmata jätmisel rakendatakse

Haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud sanktsioone. Ka selline hoiatus ja reaalne võimalus

kaebuse esitajat karistada on asjaolu, mida kohtud pidid kaaluma.

Ebaõige on kohtute seisukoht, et ei ole põhjuslikku seost vaidlustatud ettekirjutuse peatamata jätmise

ja maksuvõla avalikustamise vahel. Füüsilise isiku maksuvõla avalikustamine toob kaasa

pöördumatud tagajärjed, sest kolmandad isikud arvestavad sellist teavet oma suhete korraldamisel

võlgnikuga.

Maksuameti kirjalikus vastuses erikaebusele leitakse, et E. Vallaste ei ole esitanud kohtule ühtegi

põhistatud väidet vaidlustatud ettekirjutuse peatamiseks. Kohus peab arvestama, et maksu tasumise

ettekirjutuse peatamine eirab efektiivse halduse põhimõtet ja avalikku huvi, mistõttu seda õiguskaitse

vahendit saab kohaldada vaid väga erandlikel ja kaalukatel juhtudel. Vaidlustatud ettekirjutuse

tagasitäitmise tagaks riik, kuid maksumaksja taotleb tegelikult igasuguste piirangute ja kohustuste

välistamist enda suhtes. Maksumaksja ei ole maksuhaldurile esitanud MKS §-s 342 ette nähtud

tagatist ettekirjutuse täitmise peatamiseks maksuhalduri poolt. Pankroti väljakuulutamine E. Vallaste

suhtes on välistatud, sest Pankrotiseaduse § 11 lg 2 p 1 ja lg 3 p 1 kohaselt ei algata kohus

pankrotimenetlust, kui pankrotiavaldus põhineb nõudel, mis ei ole selge. Kohtus vaidlustatud nõue ei

ole selge. Ettekirjutuse täitmata jätmise eest maksumaksja haldusvastutusele võtmine ei saa

seadusevastaselt tema õigusi ja huvisid pöördumatult kahjustada seetõttu, et menetlus võimalikus

haldusõiguserikkumise asjas toimuks vastavalt seadusele. Kui E. Vallaste leiab, et tema maksuvõla

avalikustamine rikub tema õigusi ja huve, saab ta kasutada seaduses ettenähtud kaitsevahendeid.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

1. Haldusakti täitmise peatamine on sätestatud HKMS § 12 lõikes 5. Selle sätte esimese lause järgi ei

takista kaebuse või protesti esitamine kaevatava haldusakti täitmist, kuid halduskohtul on õigus

kaebuse või protesti esitaja taotlusel või omal algatusel selle täitmine peatada. Seega ei takista

kaebuse või protesti esitamine iseenesest kaevatava haldusakti täitmist, kuid ebaõige on teha

nimetatud sättest järeldus, et haldusakti täitmise peatamine on vajalik vaid erandjuhtudel.

Kuni 1. jaanuarini 2000 kehtinud Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 3 esimene lause oli

samasisuline kui HKMS § 12 lg 5 esimene lause, kuid halduskohtunikule ei antud tollal õigust

peatada haldusakti täitmist omal algatusel. Seega on nüüd esialgse õiguskaitse tagamiseks rohkem

võimalusi, kui oli varemkehtinud seadustiku järgi. Varemkehtinud HKS § 9 lg 3 kohaldamise kohta

on Riigikohtu halduskolleegium märkinud haldusasjas nr 3-3-1-39-96 tehtud määruses, et täitmise

peatamine on põhjendatud näiteks ka siis, kui peatamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist

või teha selle võimatuks. Haldusasjas nr 3-3-1-8-00 tehtud määruses on Riigikohtu halduskolleegium

märkinud, et halduskohtunik peab välja selgitama peatamise eesmärgi ja selle, millised tagajärjed

võivad olla akti täitmise peatamisel või peatamata jätmisel. Samas määruses on veel leitud, et

haldusakti täitmise peatamine saab olla põhjendatud, kui peatamata jätmine loob kaebaja jaoks sellise

olukorra, kus tema õigused saavad pöördumatult kahjustatud või toob endaga kaasa selliseid

tagajärgi, mille kõrvaldamine peale asja lahendamist pole enam võimalik.

Alates 1. jaanuarist 2002 hakkavad kehtima HKMS §-d 121 ja 122, mis reguleerivad senisest

täpsemini esialgset õiguskaitset. Nendest sätetest tuleneb, et peatamine on õigustatud, kui peatamata

jätmisel oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks, ja et arvestada tuleb

avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi.

Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et viidatud varasemad kohtulahendid on haldusakti

täitmise peatamise aluste osas kooskõlas ka kehtiva HKMS §-ga 12 lg 5 ja 1. jaanuarist 2002 kehtima

hakkavate §-dega 121 ja 122. Nõuet arvestada seoses peatamisega avalikku huvi ja kolmanda isiku

õigusi tuleb järgida ka enne §-de 121 ja 122 kehtima hakkamist, sest see nõue tuleneb

halduskohtumenetluse põhimõtetest.

2. Avaliku huvi arvestamine tähendab, et kohus peab kaaluma mitte üksnes vaidlustatud haldusakti

täitmise peatamata jätmise tagajärgi kaebuse esitajale, vaid ka peatamise tagajärgi avalik-õiguslikke

haldusülesandeid täitva isiku avalik-õiguslikule tegevusele ja üldsusele. Asjaolu, et vaidlustatud

haldusakti täitmise peatamine takistab efektiivset avalikku haldust ja on seeläbi vastuolus avalike

huvidega, ei saa olla põhjuseks vaidlustatud haldusakti peatamata jätmisel. Samas ei tule ainuüksi

konkreetse olulise avaliku huvi puudumisest teha järeldust, et vaidlustatud haldusakti täitmine tuleb

peatada. Peatamise aluseks on vaidlustatud haldusakti täitmisest tulenevad pöördumatud tagajärjed

kaebajale. Tagajärgede hindamisel tuleb arvestada, et kaebajale kahju hüvitamine ei pruugi

kõrvaldada õigusvastase haldusakti täitmisest tekkinud kõiki tagajärgi. Vastupidine seisukoht

tähendaks, et kahju hüvitamise korral ei saagi tekkida pöördumatuid tagajärgi.

Maksu määramise ettekirjutuse täitmise peatamata jätmiseks tavaliselt konkreetne oluline avalik huvi

puudub, sest õiguspärase ettekirjutuse täitmise peatamise korral lükkuks maksu maksmine vaid edasi.

Õige ei ole sellisel juhul avaliku huvina käsitada maksude laekumist. Selles haldusasjas ei ole kohus

toonud esile konkreetset olulist avalikku huvi.

3. HKMS §-st 12 lg 5 ja 1. jaanuarist 2002 kehtima hakkavatest §-dest 121 ja 122 ei tulene kohtu

kohustus selgitada omal algatusel välja asjaolusid, mis on aluseks vaidlustatud haldusakti täitmise

peatamisel. Vaidlustatud haldusakti täitmise peatamise taotluse läbivaatamisel tuleb halduskohtul

eeldada, et kaebus on põhjendatud, kui vastupidine ei ole ilmselge. Arvestada tuleb sedagi, et täitmise

peatamise taotluse rahuldamata jätmine võib erikaebuse esitamise korral tunduvalt edasi lükata asja

lahendamist.

4. E. Vallaste taotlus peatada ettekirjutuse täitmine on põhjendatud. Maksuameti ettekirjutusega

nõutud summa suurus, selle tasumiseks antud tähtaeg ja hoiatus võtta E. Vallaste ettekirjutuse

tähtaegselt täitmata jätmisel haldusvastutusele annavad aluse arvata, et maksuameti ettekirjutuse

täitmine toob kaasa pöördumatud tagajärjed E. Vallastele.

Kohtukulude jagamise taotlus kuulub läbivaatamisele asja edasise menetlemise käigus vastavalt

HKMS §-dele 92 ja 93.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg 1 p 4 ja 90 lg 2, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Rahuldada Erik Vallaste erikaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. septembri 2001. a määrus

haldusasjas nr II-3/479/2001 ja Tallinna Halduskohtu 16. augusti 2001. a määrus haldusasjas

nr 3-1299/2001 osas, mis puudutab Erik Vallaste taotlust peatada Maksuameti vaidlustatud

ettekirjutuse täimine.

Peatada Maksuameti 8. juuni 2001. a ettekirjutuse nr 4-04/E-55 täitmine.

Tagastada kautsjon.

Määrus jõustub 29. novembril 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann