Legislator Case Law & Legislation
3-1-3-19-01 ECLI:EE:RK:2001:3.1.3.19.01.395 AI generated

3-1-3-19-01 · Riigikohus

Case Number 3-1-3-19-01
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Tallinna Linnakohtu 13. detsembri 2001. a otsusega tunnistati K.Ž. (sünd X) süüdi KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks kolm aastat vabadusekaotust. Kohtuotsusega mõisteti K.Ž. seaduslikult esindajalt ja tsiviilkostjalt A.Ž-lt välja tsiviilhagi 133 107 kr X Haigekassa

Legislator headnote

AI generated

3-1-3-19-01 · Riigikohus: tsiviilhagi osas täitmise edasilükkamist 1 aasta võrra, põhjendusel, et tema materiaalne olukord on endiselt halb.

Keywords

AI generated
pension rights hardship pension unpaid pension contributions calculation of the invalidity pension need-based pension suspension of pension
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 23. novembril 2001

3-1-3-19-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi vaatas 23. oktoobril 2001. a

toimunud avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

K.Ž. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa vandeadvokaat Merike Borunova ja riigiprokurör Marge Püss.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna Linnakohtu 13. detsembri 2001. a otsusega tunnistati K.Ž. (sünd X) süüdi KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks kolm

aastat vabadusekaotust. Kohtuotsusega mõisteti K.Ž. seaduslikult esindajalt ja tsiviilkostjalt A.Ž-lt välja tsiviilhagi 133 107 kr X Haigekassa

kasuks. Kohtuotsus jõustus 9. jaanuaril 2001. a.

2. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et tsiviilkostja A.Ž. esitas 24. jaanuaril 2001. a Tallinna Linnakohtule avalduse, milles palus kohtuotsuse

täitmine temalt tsiviilhagi väljamõistmise osas kuue võrra edasi lükata, põhjendusel, et ta on keskmise raskusastme puudega invaliid, kelle

sissetulekuks on pension 800 krooni.

3. Tallinna Linnakohtu kohtuniku Märt Tominga 16. veebruari 2001. a määrusega rahuldati tsiviilkostja A.Ž. taotlus ning eeltoodud otsuse

täitmine tsiviilhagi osas lükati edasi kuue kuu võrra, alates 16. veebruarist 2000. a.

4. Tsiviilkostja A.Ž. esitas 2. augustil 2001. a Tallinna Linnakohtule uue avalduse, milles palus jätkuvalt K.Ž. suhtes tehtud kohtuotsuse

tsiviilhagi osas täitmise edasilükkamist 1 aasta võrra, põhjendusel, et tema materiaalne olukord on endiselt halb.

5. Tallinna Linnakohtu kohtuniku M. Tominga 9. augusti 2001. a määrusega A.Ž. taotlus rahuldati ja kohtuotsuse täitmine tsiviilhagi osas

lükati edasi 12 kuu võrra, alates 16. augustist 2001. a. Samas märkis kohus, et taotluse rahuldamine ei võta tsiviilkostjalt kohustust kohtuotsust

tsiviilhagi osas täita.

Menetlus Riigikohtus

6. Süüdimõistetu K.Ž. esitas Riigikohtule avalduse, milles palub parandada vea Tallinna Linnakohtu 13. detsembri 2000. a otsuses. Avaldaja

palub otsuse tühistada osas, millega mõisteti tema emalt A.Ž-lt välja 133 107 kr X Haigekassa kasuks. Ta leiab, et juba kohtuotsuse tegemise

ajal lasus temal kohustus hüvitada ise kuriteoga tekitatud kahjud, ema vastutus oli täiendava iseloomuga. K.Ž. selgitab, et 9. märtsil 2001. a sai

ta täisealiseks ning seetõttu on valmis ise kandma vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest.

7. Vastavalt KrMK § 43 lg-le 1 võib tsiviilkostjana kriminaalasjasse tõmmata alaealise kohtualuse vanemaid, kes kannavad varalist vastutust

kuriteoga tekitatud kahju eest seaduse alusel.

Tsiviilkoodeksi § 455 lg 1 järgi kannab 15. kuni 18. aastane isik tema poolt tekitatud kahju eest vastutust üldistel alustel. Sama paragrahvi lg 2

aga sätestab, et alles juhul, kui alaealisel ei ole kahju hüvitamiseks piisavalt vahendeid (vara või töötasu), peavad puuduva osa hüvitama tema

vanemad, kui nad ei tõenda, et kahju tekkis mitte nende süü läbi. Selline kohustus lõpeb, kui kahjutekitanu saab täisealiseks või juhul, kui

süüdlasel tekib enne täisealiseks saamist küllaldane vara või töötasu. See tähendab, et alaealise isiku enda vastutuse kõrval eksisteerib tema

vanemate subsidiaarne (abistav, toetav) vastutus. Sisuliselt tähendab see seda, et 15. kuni 18. aastase isiku kahjutasud ei kuulu automaatselt

väljamõistmisele tema vanematelt, vaid ainult juhul kui alaealisel vastavad vahendid puuduvad.

8. Riigikohus märgib, et Tallinna Linnakohtu 13. detsembri 2000. a otsuse kirjeldav- motiveerivas osas pole esitatud tsiviilhagi rahuldamise

aluseid, samuti pole põhistatud, miks X Haigekassa poolt esitatud tsiviilhagi mõistetakse täies ulatuses välja tsiviilkostjaks tunnistatud A.Ž-lt.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võis olla selleks põhjuseks alaealisel süüdimõistetul kahju hüvitamiseks vajalike vahendite puudumine.

Seetõttu on eksitavalt ebatäpne ka kohtuotsuse resolutiivosa haigekassa tsiviilhagi puutuvas osas.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsK § 455 lg-st 1 ja lg-st 2, AKKS § 63 p-st 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 13. detsembri 2000. a otsus K.Ž-i süüdistusasjas KrK § 107 lg 2 p 1 järgi X Haigekassa tsiviilhagi

rahuldamise osas.

2. Mõista K.Ž-lt välja 133 107 kr X Haigekassa kasuks. K.Ž-l varaliste vahendite puudumisel kuni tema täisealiseks saamiseni mõista

133 107 kr X Haigekassa kasuks välja tsiviilkostjalt A.Ž-lt.

3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

4. K.Ž. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

5. Välja mõista K.Ž-lt 619.50 kr kaitsjatasu riigieelarve tuludesse.

Otsus jõustub 23. novembril 2001. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi