3-1-1-110-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 23. november 2001

3-1-1-110-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi vaatas 23. oktoobril 2001. a

toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

S. Š. ja S. M. süüdistuses KrK § 164 lg 2 p 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu S. M., tema kaitsja vandeadvokaat Konrad Mällo, S. Š. kaitsja vandeadvokaat

Leonid Olovjanišnikov ja riigiprokurör Marge Püss.

ASJALOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 20. märtsi 2001. a otsusega tunnistati S. Š. süüdi KrK § 164 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks kaks aastat

vabadusekaotust. S. Martin tunnistati süüdi KrK § 164 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks kaks aastat kolm kuud vabadusekaotust.

Mõlemalt süüdimõistetult võeti ära õiguskaitseasutustes töötamise õigus viieks aastaks. Solidaarselt mõisteti neilt välja 10 500.- krooni OÜ

Crivian kasuks.

S. Š. ja S. M. tunnistati süüdi selles, et töötades X Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse vaneminspektoritena,

olles seega ametiisikud KrK § 160 lg 1 mõttes, võtsid nad 1999. a oktoobris E. P.-lt 10 500 krooni altkäemaksu kriminaalasja menetlemisel

E. P.-le kahe auto tagastamise eest, s.o teo toimepanemise eest, mida nad ametiisikutena pidid tegema oma ametiseisundit kasutades.

2. Kohus luges tõendatuks, et mõlema kohtualuse näol oli tegemist ametiisikutega KrK § 160 lg 1 mõttes. S. M. tegutses aktiivselt ja S. Š.-ga

kooskõlastatult raha küsimisel, samuti sai ta hiljem osa rahast endale. Nad tegutsesid teadlikult ja kooskõlastatult ühise kuritegeliku eesmärgi

nimel.

Kohus luges tõendatuks, et raha küsiti kriminaalasja raames teostatavate toimingutega seotud kulutuste katteks ja asus sellest tulenevalt

seisukohale, et kohtualuste käitumises sisaldus KrK § 164 lg 2 p 2 koosseis.

3. Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse S. M., S. Š. l jaS. Š.-i kaitsja vandeadvokaat A. Neiland. Apellatsioonkaebustes

taotleti linnakohtu otsuse tühistamist ja õigeksmõistva otsuse tegemist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuni 2001. a otsusega tühistati linnakohtu otsus mõistetud karistuste osas. Kohtualuste suhtes kohaldati KrK

§ 47 sätteid ja katseajaks määrati neile kolm aastat. S. Š.-le mõistetud vabadusekaotusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 7 kuud ja

23 päeva. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebused rahuldati osaliselt.

Kriminaalkolleegium nõustus apellantide väidetega, et KrMK § 48 lg 1 kohaselt ei saa E. P. poolt tehtud audiolindistus olla antud

kriminaalasjas tõendiks. Samas märgiti, et ka nimetatud tõendi kõrvalejätmisel on vastuvaidlematult tõendatud, et kohtualused said E. P.-lt 10

500 krooni selleks, et tegutseda viimase huvides autode tagasisaamisel, s.o teo toimepanemise eest, mida kohtualused kui ametiisikud pidid

tegema oma ametiseisundit kasutades. Menetlusdokumentide vormistamise õigus autode tagastamiseks oli vaid politseiametnikel kriminaalasja

raames.

Karistuse mõistmisel oli linnakohus kriminaalkolleegiumi arvates liialt ühekülgselt hinnanud kohtualuste isikuandmeid ning pidas võimalikuks

mõlema kohtualuse suhtes kohaldada KrK § 47 sätteid.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

Menetlusosaliste põhjendused

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebuse S. Š.-i kaitsja vandeadvokaat L. Olovjanišnikov ja S. M.

5.1. S. Š.-i kaitsja kassatsioonkaebuses palutakse tühistada S. Š.-i suhtes tehtud kohtuotsused ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks

esimese astme kohtule.

5.1.1. Kassaatori arvates on kohtud valesti kohaldanud kriminaalseadust. Kaitsja leiab, et kriminaalõiguse teoorias ja kohtupraktikas peetakse

altkäemaksu koondterminiks, milles altkäemaksu andmine ja võtmine on nn vajaliku kaasosavõtu seisundis. Teiste sõnadega ei saa

altkäemaksu andmise koosseisu puudumisel olla ka selle võtmise koosseisu. Praegusel hetkel on aga seadusjõus määrus E. P. suhtes KrK § 165

järgi kriminaalasja algatamisest keeldumise kohta tema tegevuses kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

5.1.2. Kaebuses väidetakse, et kohtud ei ole põhistanud, miks S. Š.-i loeti ametiisikuks, samuti ei märgitud ära tema volitusi ja pädevust. S. Š.-i

väite kohaselt ei kuulunud tema teenistuskohustuste hulka autode toimetamine Venemaalt Eestisse.

5.1.3. Kassaator leiab veel, et kui ringkonnakohus oli süüstavate tõendite hulgast välja jätnud E. P. tehtud audiosalvestused, ei jäänud kohtu

käsutusse ühtegi laitmatut tõendit süüdimõistva otsuse tegemiseks.

5.1.4. Riigikohtu istungil jäi kaitsja kassatsioonkaebuse juurde ja taotles selle rahuldamist.

5.2. S. M. kassatsioonkaebuses palutakse tühistada tema osas tehtud kohtuotsused ja teha uus, õigeksmõistev otsus, kuna kohtuotsustes

sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ning ebaõigesti on kohaldatud kriminaalseadust.

5.2.1. Kassaatori väitel oli ta küll ametiisik KrK § 160 lg 1 mõttes, kuid E. P.-ga seotud kriminaalasjas ei olnud tal mingeid ametialaseid

ülesandeid. KrMK § 109 lg-st 2 järeldub, et ükski teine ametiisik ei ole pädev vastu võtma konkreetses kriminaalasjas siduvaid otsuseid.

Seetõttu ei saanud ta selle asjaga seoses ära kasutada oma ametiseisundit E. P. huvides tegutsemiseks. Süüdimõistmisel KrK § 164 lg 2 p 2

järgi pidanuks tal lasuma ametiisiku ülesanded konkreetse kriminaalasja menetlemisel. E. P. veendumus, et kriminaalasjaga tegelesid mõlemad

süüdimõistetud, ei oma seejuures tähendust.

5.2.2. Kassaator leiab, et tema süü kuriteo toimepanemises ei ole ka tõendatud, seda eriti pärast audiolindistuste väljajätmist tõendite hulgast.

Kassaatori kinnitusel pressiti eeluurimisel antud süüd tunnistavad ütlused temalt välja vahi alla võtmise ähvarduse abil. Kassaator kinnitab, et

Š

ta ainult vahetevahel aitas S. Š.-lil tema puuduliku keeleoskuse tõttu suhelda tunnistaja E. P.-ga.

5.2.3. Kaebuses märgitakse, et tunnistaja E. P. ütlused eeluurimisel ja linnakohtus olid täielikult vastukäivad, mistõttu ei ole võimalik neid

hinnata kui usaldusväärseid. Lisaks sellele on tunnistaja näol tegemist isikuga, kes on äärmiselt huvitatud asja praegusest lahenduskäigust.

Seda, et ta pole E. P.-lt mingit raha nõudnud ega ka saanud, kinnitab kassaatori arvates ka asjaolu, et puuduvad tõendid E. P. poolt OÜ-lt

Crivian raha väljavõtmise kohta.

5.2.4. Riigikohtu istungil jäid S. M. ja tema kaitsja kassatsioonkaebuse juurde ja taotlesid selle rahuldamist.

6. Prokurör leidis, et kassatsioonkaebused ei kuulu rahuldamisele ning taotles ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse muutmata jätmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht

7. Altkäemaksu võtmine on KrK § 164 lg 1 järgi vara, varalise õiguse või muu varalise kasu altkäemaksuna saamine isikult või vahendaja

kaudu altkäemaksu andja huvides mingi teo toimepanemise või toime panemata jätmise eest, mida ametiisik pidi tegema või võis teha oma

ametiseisundit kasutades.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu S. Š.-i kaitsja seisukohaga, et kui kriminaalasjas ei ole raha andja käitumises tuvastatud kuriteo

koosseis altkäemaksu andmises, siis ei saa olla ka altkäemaksu võtmist. Seaduse selline tõlgendus looks olukorra, kus näiteks 14-aastaselt

isikult oleks ametiisikul õigus vastu võtta tasu andja huvides teo toimepanemise eest, mis aga ei ole ilmselgelt kooskõlas seadusandja tahtega

altkäemaksu võtmise eest kriminaalvastutuse kehtestamisel. Küll aga peab selleks, et kvalifitseerida ametiisiku tegevus altkäemaksu

võtmisena, olema täidetud altkäemaksu andmise objektiivne külg, st peab olema tuvastatud vara, varalise õiguse või muu varalise kasu

andmine ametiisikule kas otse või vahendaja kaudu ja andja soov, et ametiisik paneks tema huvides mingi teo toime või jätaks toime panemata.

Samuti peab olema tuvastatud põhjuslik seos nimetatud kasu andmise ja andja huvides ametiisiku poolt mingi teo toimepanemise või

toimepanemata jätmise vahel, mida ametiisik pidi tegema või võis teha oma ametiseisundit kasutades.

Käesolevas kriminaalasjas on kohtud tuvastanud, et E. P. andis ja süüdimõistetud politseitöötajad võtsid raha selleks, et E. P. saaks nende

tegevuse tulemusel autod tagasi. Seega võtsid süüdimõistetud E. P.-lt raha selleks, et teha viimase huvides tegusid, mida nad oma

ametiseisundit kasutades pididki tegema. Kohtud on ka tuvastanud, et mõlemad süüdimõistetud tegutsesid koos ja ühise tahtlusega ning võtsid

raha vastu kui politseitöötajad.

8. Põhjendatud ei ole kassatsioonkaebustes esitatud väide, et kuigi süüdimõistetud olid ametiisikud KrK § 160 mõttes, ei ole õige käsitada neid

ametiisikutena KrK § 164 mõttes, kuna autode välismaalt Eestisse tagasi toimetamine ei kuulunud nende ametikohustuste hulka. Töötades

ametiisikutena politseis oli süüdimõistetute otseseks ametialaseks kohustuseks lahendada kuriteo kohta esitatud teateid ettenähtud korras ja

aidata kaasa kuritegude avastamisele. Nende kohustuste täitmise eest raha võtmine on igal juhul kvalifitseeritav altkäemaksu võtmisena.

Käesolevas kriminaalasjas on kohtud tuvastanud, et kriminaalasi, milles oli menetlus alustatud E. P. avalduse alusel, oli S. Š.-i menetluses.

Raha võtmisel E. P.-lt tegutsesid süüdimõistetud ametiisikutena ja ühise eesmärgi nimel. Kes konkreetselt autod välismaalt ära pidi tooma ei

oma käesoleva kriminaalasja lahendamisel tähtsust.

9. Kohtud on süüdimõistetute tegevuse kvalifitseerinud õigesti altkäemaksu võtmisena isikute grupi poolt KrK § 164 lg 2 p 2 järgi, sest

ametiisikutena võtsid süüdimõistetud kahekesi koos E. P.-lt raha enda ametialaste kohustuste täitmise, s.o kriminaalasjas menetlustoimingute

tegemise eest.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud käesolevas kriminaalasjas kohtute poolt kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi

AKKS § 39 lg 3 ja lg 4 mõttes, mis tingiks kohtuotsuse tühistamist. Sellistele rikkumistele ei ole viidatud ka kassatsioonkaebustes. Kassaatorid

on vaid kinnitanud, et nad ei nõustu uuritud tõenditele kohtute poolt antud hinnanguga ja on esitatud omapoolsed hinnangud.

11. E. P. käitumises ei ole tuvastatud kuriteo koosseisu ja tema ning tsiviilhageja esindaja ütlusi, et raha pärines OÜ Crivian kassast pole teiste

tõenditega kummutatud. Seega tuleb nõustuda, et 10 500 krooni mõisteti süüdimõistetutelt solidaarselt välja OÜ Crivian kasuks.

12. Eeltoodud põhjendustel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et esitatud kassatsioonkaebused ei anna alust Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2001. a kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kassatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2001. a kohtuotsus S. M.-i ja S. Š.-i süüdistusasjas KrK § 164 lg 2 p 2 järgi

muutmata ja kassatsioonkaebused rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 23. novembril 2001. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi