3-2-1-133-01 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTallinna Linnakohtu 20. juuni 2000. a otsusega rahuldati OÜ Printsiip PM (pankrotis) hagi ning tunnustati järgmiste tehingute tühisust vastuolu tõttu seaduse ja heade kommetega:
Legislator headnote
AI generated3-2-1-133-01 · Riigikohus: Tallinna Linnakohtu 20. juuni 2000. a otsusega rahuldati OÜ Printsiip PM (pankrotis) hagi ning tunnustati järgmiste tehingute tühisust vastuolu tõttu seaduse ja heade kommetega:
Full text
3-2-1-133-01
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 23. novembril 2001. a
AS Printsiip PM (pankrotis) hagi AS Eesti Ühispank, Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ ja OÜ
Esna Farmer vastu õigustoimingute ja aktsiate ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamiseks.
Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi
avalikul kohtuistungil 22. oktoobril 2001. a AS Eesti Ühispank ja OÜ Printsiip PM (pankrotis)
kassatsioonkaebuste alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. märtsi 2001. a otsuse
tsiviilasjas nr II-2/62/01. Istungist võtsid osa hageja esindaja vandeadvokaat L. Glikman ja kostja AS
Eesti Ühispank esindaja vandeadvokaat A.-H. Raig.
I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
Tallinna Linnakohtu 20. juuni 2000. a otsusega rahuldati OÜ Printsiip PM (pankrotis) hagi ning
tunnustati järgmiste tehingute tühisust vastuolu tõttu seaduse ja heade kommetega:
1. Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ ja OÜ Esna Farmer vahel 27. mail 1998. a sõlmitud aktsiate
ostu-müügileping, mis nägi ette 1 007 200 AS Keila Terko aktsia ülekandmise OÜ Esna Farmer
omandisse;
2. Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ korraldus AS-le Tallinna Pank (kelle õigusjärglaseks on AS
Eesti Ühispank), mille alusel teostati väärtpaberiülekanne 1 007 200 AS Keila Terko aktsia
ülekandmiseks hageja väärtpaberikontolt OÜ Esna Farmer väärtpaberikontole;
3. AS Tallinna Pank õigustoiming, mis seisnes Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ poolt esitatud
korralduse edastamises Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumile (EVK) 1 007 200 AS Keila Terko
aktsia ülekandmiseks hageja väärtpaberikontolt OÜ Esna Farmer väärtpaberikontole.
Tallinna Linnakohus ei teinud otsust hageja nõude osas, milles paluti tunnustada AS Tallinna Pank
poolt 2. juunil 1998. a tehtud õigustoimingu, mis seisnes hageja omandis olnud ja hageja
väärtpaberikontol hoitud AS Keila Terko 1 007 200 aktsia ülekandmises OÜ Esna Farmer
väärtpaberikontole, tühisust vastuolu tõttu seaduse ja heade kommetega.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
Apellatsioonkaebuse esitas kostja AS Eesti Ühispank.
Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2001. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osas, millega
linnakohus tunnustas AS Tallinna Pank õigustoimingu, millega edastati aktsiate ülekandmise
korraldus EVK-le, tühisust ning jäeti nimetatud nõude osas hagi rahuldamata. Samuti täiendas
apellatsioonikohus linnakohtu otsust ning jättis rahuldamata hageja nõude tunnustada AS Tallinna
Pank poolt 2. juunil 1998. a sooritatud aktsiate ülekandmise hageja väärtpaberikontolt OÜ Esna
Farmer väärtpaberikontole tühisust. Vaidlusalused toimingud tehti aktsiate ostu-müügilepingu
täitmiseks ning tegemist ei ole õigustoimingutega, mis oleks tekitanud, muutnud või lõpetanud
tsiviilõigusi ja kohustusi ja seetõttu ei saa nende tühisust TsÜS § 66 alusel tunnustada. Kuna aktsiate
ülekandmise OÜ Esna Farmer väärtpaberikontole tegi EVK, mitte AS Ühispank, ei ole pank selle
nõude osas ka õige kostja.
II. Hageja kassatsioonkaebus
Kassatsoonkaebuses vaidlustas hageja ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus muutis ja
täiendas linnakohtu otsust. Kaebuse põhjendustel ei ole ringkonnakohus uue otsuse tegemisel
õiguslikult kvalifitseerinud hagi aluseid ega rajanud otsust materiaalõiguse normile. Väär on
apellatsioonikohtu järeldus, et väärtpaberiülekanne ühe isiku kontolt teise isiku kontole ei ole
õigustoiming. Tegemist on õigustoiminguga TsÜS § 60 lg 1 järgi, kuna sellel toimingul on
tsiviilõiguslikud tagajärjed. Kohtud tunnustasid 27. mai 1998. a aktsiate ostu-müügilepingu ning
Olevimäe Kinnisvaraarenduse AS-i poolt pangale tehtud väärtpaberikorralduse tühisust. Tühine
tehing ei saa olla aktsiate ülekandmise, väärtpaberikonto debiteerimise ja aktsiate
ümberregistreerimise aluseks, kuna tühist tehingut ei pea täitma ja selle täitmiseks tehtud
õigustoiming on samuti tühine. Kohus on jätnud analüüsimata vaidluse lahendamiseks vajalikud
EVK õiendi, EVK reeglite kogu ning väärtpaberituru seaduse § 2 lg 2 ja § 21, millest nähtub, et
õigustoiminguid teeb pank kontohaldurina omaniku volitusel, EVK aga registreerib neid, fikseerides
olukorra. EVK reeglite kogu p 3.4.9 kohaselt on kontohalduril keelatud esitada korraldusi
registritoimingute tegemiseks ilma väärtpaberikonto omaniku nõusolekuta.
Ringkonnakohus on rikkunud ka protsessiõiguse norme, kuna ei ole esimese astme kohtu otsuse
tühistamisel analüüsinud ühtegi tõendit ega TsMS § 330 lg 6 kohaselt põhjendanud, miks ta ei nõustu
hageja või kostja väidetega.
III. Kostja vastus hageja kassatsioonkaebusele
Vastuses hageja kassatsioonkaebusele leidis kostja AS Eesti Ühispank, et ringkonnakohtu otsus on
seaduslik ja põhjendatud osas, millega jäeti rahuldamata AS Eesti Ühispanga vastu esitatud nõue
väärtpaberiülekande ja panga poolt väärtpaberiülekande tegemise korralduse EVK-le edastamise
tühisuse tuvastamises ning otsuse muutmiseks selles osas puudub alus.
IV. Kostja AS Ühispank kassatsioonkaebus ja selle põhjendused
AS Ühispank palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normide
rikkumise tõttu osas, millega tunnustati Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ ja OÜ Esna Farmer vahel
27. mail 1998. a sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu ning Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ
korralduse, mille alusel kanti 1 007 200 AS Keila Terko aktsiat OÜ Esna Farmer väärtpaberikontole,
tühisust. Selles osas ei vastanud ringkonnakohus ka AS Ühispanga apellatsioonkaebusele, leides, et
need ei riku AS Ühispank õigusi, kuna ta ei ole nende nõuete osas kostja. Arvestades aga, et ühes
tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid ei saa vaidlustada teises tsiviilasjas, kui
sellest võtavad osa samad protsessiosalised või nende õigusjärglased, peaks juhul, kui ühes
hagiavalduses on TsMS § 75 ja § 150 lg 1 kohaselt esitatud mitu omavahel seotud nõuet erinevate
kostjate vastu, olema kostjal võimalus esitada vastuväiteid ja vaidlustada kohtulahendit mitte üksnes
konkreetselt tema vastu esitatud nõuete osas, vaid ka teiste esitatud nõuete osas.
V. Hageja vastus kostja kassatsioonkaebusele
Vastuses AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebusele leidis hageja, et kassatsioonkaebuse väited ei anna
alust kontrollida Olevimäe Kinnisvaraarenduse AS ja OÜ Esna Farmer poolt tehtud õigustoimingute
tühisusega seonduvat AS Eesti Ühispank positsioonilt lähtuvalt. Need õigustoimingud ei mõjuta
panga õigusi ega vabadusi, kuna pangal puudus igal juhul õigus väärtpaberikonto omanikuks
mitteoleva isiku korraldusi täitmiseks võtta, olenemata sellest, kas sellele eelnesid teiste isikute poolt
tehtud õigustoimingud.
VI. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon
Kolleegium leidis, et hageja kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse
muutmiseks. Kostja kassatsioonkaebuse alusel tuleb ringkonnakohtu otsus TsMS § 363 p 2 järgi
protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada linnakohtu otsuse muutmata jätmise osas.
Hageja taotles panga vastu esitatud hagis aktsiate ülekandmise korralduse edastamise ja aktsiate
ülekandmise toimingu tühisuse tunnustamist. Ringkonnakohus leidis, et see toiming ei tekitanud,
muutnud ega lõpetanud kellegi õigusi ja kohustusi seoses aktsiate ostu-müügilepinguga. Kolleegium
nõustub selle seisukohaga. Toiming, mille tegemisega võidi rikkuda kellegi õigusi, võib olla üheks
hagi aluseks olevaks asjaoluks - tsiviilõigused ja -kohustused tekivad ka õigusvastastest tegudest
(TsÜS § 58 lg 1). Kahju hüvitamise hagis on seadusvastane tegu selliseks asjaoluks, millele
tuginevalt omandavad õigusliku tähenduse teised nõude aluseks olevad asjaolud (kahju, põhjusseos,
süü). Arvestades, et isik, kellele on õigusvastaselt tekitatud kahju, saab oma rikutud õigusi kaitsta
TsÜS §-s 112 lg 1 p 4 sätestatud viisil - kahju hüvitamise nõude esitamisega - puudub vajadus
kohaldata tehingu kohta käivaid sätteid õigusvastaste tegude (toimingute) suhtes.
TsMS § 353 lg 3 kohaselt ei või Riigikohus tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid ning tema otsus
peab põhinema alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel. Kuna apellatsiooni korras ei ole
vaidlustatud linnakohtu tuvastatut, et aktsiate ülekande teostas panga korralduse alusel EVK, jätab
kolleegium käsitlemata hageja kassatsioonkaebuse väiteid aktsiate ülekandmise toimingu vastuolust
heade kommete ja seadusega.
Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna pank ei ole talle esitatud Olevimäe
Kinnisvaraarenduse OÜ aktsiate ülekandmise korralduse ja Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ ja OÜ
Esna Farmer vahelise aktsiate ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamise nõuetes kostja, ei riku nende
nõuete osas tehtud linnakohtu otsus tema õigusi. TsMS §-dest 94 lg 2 ja 242 lg 2 tulenevalt ei ole
lubatud ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu vaidlustada teises tsiviilasjas, kui
sellest võtavad osa samad protsessiosalised või nende õigusjärglased.
Hagi on esitatud tuginedes TsMS §-le 75, mis lubab hagejal esitada hagi ühiselt mitme kostja vastu ja
§-le 150 lg 1, mille kohaselt võib hageja ühes hagiavalduses esitada mitu omavahel seotud nõuet.
TsMS § 80 lg 1 sätestab, et isik, kes ei esita iseseisvat nõuet vaidluseseme suhtes, võib protsessi
astuda hageja või kostja poolel, kui asjas tuvastamisele kuuluvad asjaolud ja õigussuhted võivad
mõjuda tema õigustele või kohustustele ühe poole suhtes. Protsessi astunud kolmandal isikul on kõik
TsMS §-s 67 sätestatud protsessiõigused, sealhulgas õigus kohtuotsust tervikuna vaidlustada. Seadus
ei võimalda isikul, kes on protsessis kostjaks, astuda samasse protsessi iseseisva nõudeta kolmanda
isikuna. Seetõttu asjas, milles on esitatud mitu omavahel seotud nõuet, millest mõne eraldi
menetlemisel saanuks kostja sellesse astuda kolmanda isikuna, ei tohi ta sattuda protsessiõiguslikult
halvemasse olukorda, kui ta osalenuks protsessis kolmanda isikuna (õigus kohtuotsuse peale edasi
kaevata). Seega tuleb ringkonnakohtul kostja apellatsioonkaebuse alusel läbi vaadata linnakohtu otsus
ka osas, millega tunnustati Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ ja OÜ Esna Farmer vahel 27. mail
1998. a sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu ja Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ kostjale esitatud
väärtpaberiülekande tegemise korralduse tühisust.
Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium
o t s u s t a s:
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. märtsi 2001. a otsus osas, millega
jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 20. juuni 2000. a otsus osas, millega tunnistati tühiseks
vastuolu tõttu seaduse ja heade kommetega Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ ja OÜ Esna
Farmer vahel 27. mail 1998. a sõlmitud aktsiate ostu-müügileping, mis nägi ette 1 007 200 AS
Keila Terko aktsia ülekandmise OÜ Esna Farmer omandisse, samuti Olevimäe
Kinnisvaraarenduse OÜ korraldus AS-le Tallinna Pank, mille alusel teostati
väärtpaberiülekanne nr 63710, millega kanti 1 007 200 AS Keila Terko aktsiat hageja
väärpaberikontolt nr 73740 Tallinna Pangas OÜ Esna Farmer väärtpaberikontole.
Saata tühistatud osas asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.
Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebus rahuldada.
OÜ Printsiip PM (pankrotis) kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Tagastada Aare Raigi Advokaadibüroole 26. aprillil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)
krooni.
A. Kull, J. Luik, T. Vernik