3-3-1-56-01 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedvaatas 23. oktoobril 2001 kirjalikus menetluses läbi aktsiaseltsi Diva erikaebuse Tallinna märtsi 2001. a otsuse peale haldusasjas nr 3-419/2001 apellatsioonkaebuse 10. aprillil 2001.
Legislator headnote
AI generated3-3-1-56-01 · Riigikohus: vaatas 23. oktoobril 2001 kirjalikus menetluses läbi aktsiaseltsi Diva erikaebuse Tallinna märtsi 2001. a otsuse peale haldusasjas nr 3-419/2001 apellatsioonkaebuse 10. aprillil 2001.
Full text
3-3-1-56-01
MÄÄRUS
Tartus 22. novembril 2001
AS Diva erikaebuse läbivaatamine apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise asjas
Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann
vaatas 23. oktoobril 2001 kirjalikus menetluses läbi aktsiaseltsi Diva erikaebuse Tallinna
Ringkonnakohtu 29. juuni 2001. a määruse peale haldusasjas nr II-3/351/01.
Tööstusomandi apellatsioonikomisjon (edaspidi apellatsioonikomisjon) esitas Tallinna Halduskohtu
8. märtsi 2001. a otsuse peale haldusasjas nr 3-419/2001 apellatsioonkaebuse 10. aprillil 2001.
Tallinna Halduskohus rahuldas oma 21. mai 2001. a määrusega taotluse apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamisel pidas halduskohus mõjuvaks põhjuseks asjaolu,
et apellatsioonikomisjoni volitatud esindaja E. Mellikov oli ajavahemikul 6. aprillist kuni 9. aprillini
2001 töölähetuses.
Halduskohtu määruse peale esitas erikaebuse AS Diva. Erikaebuse kohaselt ei selgitanud
halduskohus välja teiste protsessiosaliste seisukohta tähtaja ennistamise küsimuses, kuna AS-le Diva
ei antud võimalust tähtaja ennistamise taotlusele vastu vaielda. Samuti ei saa komandeeringut lugeda
mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel.
Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2001. a määrusega haldusasjas nr II-3/351/01 jäeti halduskohtu
määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus rikkus küll
menetlusnorme, kui ta jättis teiste protsessiosaliste seisukoha tähtaja ennistamise taotluse suhtes välja
selgitamata, kuid see ei ole antud juhul halduskohtu määruse tühistamise aluseks, sest
protsessiosaline sai oma seisukohta väljendada erikaebuses ning seega on võimalik protsessinormi
rikkumine apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et
antud juhul võib töölähetust lugeda objektiivseks asjaoluks, mis takistas apellatsioonkaebuse
tähtaegset esitamist. Apellandi poolt esitatud lähetuse käskkirja kuupäev kinnitab, et tegemist oli
ootamatu lähetusega. Lähetus hõlmas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimased päevad ning
kuna lähetus oli E. Mellikovi põhitöökoha poolt vormistatud E. Mellikovi nimele, oli konkreetselt
tema lähetamine ilmselt vajalik. Halduskolleegium leidis, et kuna apellatsioonkaebuse esitamisega
hilineti üksnes üks päev, ei tekkinud AS-l Diva veel õiguspärast ootust, et kohtuotsus on jõustunud.
Kui apellatsioonkaebus oleks esitatud posti teel, oleks see samuti jõudnud kohtusse mõnepäevase
hilinemisega.
AS Diva esitas erikaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määruse ja jätta
apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Erikaebuse kohaselt ei ole komandeering mõjuv
põhjus tähtaja ennistamisel, kuna pole tõendatud apellatsioonikomisjoni esindaja vältimatu kohustus
seminarist osa võtta ega ka komandeeringu ootamatus. Ringkonnakohus ei ole hinnanud lähetuse
käskkirja igakülgselt täielikult ja objektiivselt vastavalt TsMS § 95 lõikele 1. Lähetuse käskkirja
kuupäev ei kinnita lähetuse ootamatust, vaid ainult selle formaalset väljastamist.
Vastuses erikaebusele palub apellatsioonikomisjon jätta erikaebus rahuldamata.
Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht
1. HKMS § 31 lg 5 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse
kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates otsuse teinud halduskohtu kaudu. HKMS
§ 33 lg 4 järgi lahendab halduskohus apellandi taotluse apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise
kohta. Halduskohus ennistab tähtaja, kui ta loeb selle möödalastuks mõjuval põhjusel.
Käesolevas asjas on kohtud lugenud mõjuvaks põhjuseks apellatsioonikomisjoni volitatud esindaja
töölähetuse, mis langes apellatsioonkaebuse esitamise viimasele neljale päevale.
Avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitval asutusel, kelle haldusakti või toimingut halduskohtus
vaidlustatakse, on enamasti paremad võimalused kvaliteetse õigusabi saamiseks ja seega ka kohtus
oma haldusaktide või toimingute kaitsmiseks kui kaebuse esitanud füüsilisel isikul. Asutusel on
üldjuhul võimalik valida, kas esindada end kohtus ise oma ametnike kaudu või sõlmida esindamiseks
leping advokaadi või teise õigusabi osutava isikuga. Seetõttu leiab Riigikohtu halduskolleegium, et
rangemalt tuleb protsessitähtaja ennistamisel mõjuvaid põhjuseid hinnata siis, kui tähtaja rikkujaks on
avaliku võimu kandja.
Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt on halduskohtus apellatsioonikomisjoni esindajaks olnud
apellatsioonikomisjoni liige E. Mellikov. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimääruse
(edaspidi põhimääruse) p 6 kohaselt koosneb apellatsioonikomisjon esimehest, aseesimehest, kuni
seitsmest liikmest ja sekretärist. Põhimääruse p 46 kohaselt on apellatsioonikomisjoni esimehel ja
aseesimehel õigus esindada apellatsioonikomisjoni kohtus ilma volikirjata. Apellatsioonikomisjoni
liikmetele annab volikirja selle esimees või aseesimees. Seega tuleneb põhimääruse punktist 46, et
apellatsioonikomisjoni näol on tegemist sellise haldusorganiga, kelle ülesannete hulka kuulub lisaks
apellatsioonikomisjonile esitatavate vaidluste lahendamisele ka apellatsioonikomisjoni esindamine
halduskohtus. Tähtsust omab samuti asjaolu, et põhimääruse punktist 46 tulenevalt saab lisaks
apellatsioonikomisjoni esimehele või aseesimehele kohtus apellatsioonikomisjoni esindada ka iga
apellatsioonikomisjoni liige. Seetõttu peaks apellatsioonikomisjonil olema võimalik korraldada oma
töö selliselt, et ootamatud asjaolud, sealhulgas ühe liikme tööalane lähetus, ei takista
apellatsioonikomisjoni kui haldusorgani osalemist halduskohtumenetluses. Näiteks saaks juhul, kui
ilmneb, et ühel ametnikul tekkinud takistus võib seada ohtu protsessitähtajast kinnipidamise, teha
apellatsioonkaebuse koostamine ja õigeaegne ärasaatmine teise ametniku ülesandeks.
Siinkohal peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks märkida, et HKMS § 31 lg 5 esimene lause,
mille kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik, ei tähenda, et
apellatsioonkaebuse peab esitama seesama füüsiline isik, kes esitas teate apellatsioonkaebuse
esitamisest HKMS § 31 lg 4 järgi. Nimetatud sätte mõte on, et apellatsioonkaebuse esitaks seesama
protsessiosaline, kes oli eelnevalt teatanud apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest.
Apellatsioonkaebusele ei pea aga alla kirjutama seesama protsessiosalise esindajaks olnud füüsiline
isik, kes kirjutas alla apellatsioonkaebuse esitamise teatele.
2. Protsessitähtaegade mõjuvatel põhjuste ennistamise osas on Riigikohus oma 19. jaanuari 2001. a
määruses nr 3-3-1-59-00 asunud järgmisele seisukohale: "Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes
objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist,
kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik."
Kohtud on ebaõigesti pidanud käesolevas juhul tähtaja ennistamisel mõjuvaks põhjuseks
apellatsioonikomisjoni liikme tööalast lähetust. Ka juhul, kui E. Mellikovi tööalane lähetus oli
vältimatu ja ootamatu, oleks apellatsioonikomisjon kui haldusorgan ja protsessiosaline
halduskohtumenetluses, pidanud hoolitsema selle eest, et apellatsioonkaebus esitatakse õigeaegselt.
Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni
taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata.
Juhindudes HKMS §-st 72 lg 1 p 4 ja §-st 90 lg 2, Riigikohtu halduskolleegium
määrab:
Rahuldada AS Diva erikaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 21. mai 2001. a määrus haldusasjas nr 3-419/2001 ja Tallinna
Ringkonnakohtu 29. juuni 2001. a määrus haldusasjas nr II-3/351/01.
Jätta tööstusomandi apellatsioonikomisjoni taotlus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks
rahuldamata.
Tagastada kautsjon.
Määrus jõustub 22. novembril 2001 teatavaks tegemisest.
Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann