3-3-1-56-01 · Riigikohus

3-3-1-56-01

MÄÄRUS

Tartus 22. novembril 2001

AS Diva erikaebuse läbivaatamine apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 23. oktoobril 2001 kirjalikus menetluses läbi aktsiaseltsi Diva erikaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu 29. juuni 2001. a määruse peale haldusasjas nr II-3/351/01.

Tööstusomandi apellatsioonikomisjon (edaspidi apellatsioonikomisjon) esitas Tallinna Halduskohtu

8. märtsi 2001. a otsuse peale haldusasjas nr 3-419/2001 apellatsioonkaebuse 10. aprillil 2001.

Tallinna Halduskohus rahuldas oma 21. mai 2001. a määrusega taotluse apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamisel pidas halduskohus mõjuvaks põhjuseks asjaolu,

et apellatsioonikomisjoni volitatud esindaja E. Mellikov oli ajavahemikul 6. aprillist kuni 9. aprillini

2001 töölähetuses.

Halduskohtu määruse peale esitas erikaebuse AS Diva. Erikaebuse kohaselt ei selgitanud

halduskohus välja teiste protsessiosaliste seisukohta tähtaja ennistamise küsimuses, kuna AS-le Diva

ei antud võimalust tähtaja ennistamise taotlusele vastu vaielda. Samuti ei saa komandeeringut lugeda

mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel.

Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2001. a määrusega haldusasjas nr II-3/351/01 jäeti halduskohtu

määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus rikkus küll

menetlusnorme, kui ta jättis teiste protsessiosaliste seisukoha tähtaja ennistamise taotluse suhtes välja

selgitamata, kuid see ei ole antud juhul halduskohtu määruse tühistamise aluseks, sest

protsessiosaline sai oma seisukohta väljendada erikaebuses ning seega on võimalik protsessinormi

rikkumine apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et

antud juhul võib töölähetust lugeda objektiivseks asjaoluks, mis takistas apellatsioonkaebuse

tähtaegset esitamist. Apellandi poolt esitatud lähetuse käskkirja kuupäev kinnitab, et tegemist oli

ootamatu lähetusega. Lähetus hõlmas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimased päevad ning

kuna lähetus oli E. Mellikovi põhitöökoha poolt vormistatud E. Mellikovi nimele, oli konkreetselt

tema lähetamine ilmselt vajalik. Halduskolleegium leidis, et kuna apellatsioonkaebuse esitamisega

hilineti üksnes üks päev, ei tekkinud AS-l Diva veel õiguspärast ootust, et kohtuotsus on jõustunud.

Kui apellatsioonkaebus oleks esitatud posti teel, oleks see samuti jõudnud kohtusse mõnepäevase

hilinemisega.

AS Diva esitas erikaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määruse ja jätta

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Erikaebuse kohaselt ei ole komandeering mõjuv

põhjus tähtaja ennistamisel, kuna pole tõendatud apellatsioonikomisjoni esindaja vältimatu kohustus

seminarist osa võtta ega ka komandeeringu ootamatus. Ringkonnakohus ei ole hinnanud lähetuse

käskkirja igakülgselt täielikult ja objektiivselt vastavalt TsMS § 95 lõikele 1. Lähetuse käskkirja

kuupäev ei kinnita lähetuse ootamatust, vaid ainult selle formaalset väljastamist.

Vastuses erikaebusele palub apellatsioonikomisjon jätta erikaebus rahuldamata.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

1. HKMS § 31 lg 5 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse

kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates otsuse teinud halduskohtu kaudu. HKMS

§ 33 lg 4 järgi lahendab halduskohus apellandi taotluse apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise

kohta. Halduskohus ennistab tähtaja, kui ta loeb selle möödalastuks mõjuval põhjusel.

Käesolevas asjas on kohtud lugenud mõjuvaks põhjuseks apellatsioonikomisjoni volitatud esindaja

töölähetuse, mis langes apellatsioonkaebuse esitamise viimasele neljale päevale.

Avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitval asutusel, kelle haldusakti või toimingut halduskohtus

vaidlustatakse, on enamasti paremad võimalused kvaliteetse õigusabi saamiseks ja seega ka kohtus

oma haldusaktide või toimingute kaitsmiseks kui kaebuse esitanud füüsilisel isikul. Asutusel on

üldjuhul võimalik valida, kas esindada end kohtus ise oma ametnike kaudu või sõlmida esindamiseks

leping advokaadi või teise õigusabi osutava isikuga. Seetõttu leiab Riigikohtu halduskolleegium, et

rangemalt tuleb protsessitähtaja ennistamisel mõjuvaid põhjuseid hinnata siis, kui tähtaja rikkujaks on

avaliku võimu kandja.

Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt on halduskohtus apellatsioonikomisjoni esindajaks olnud

apellatsioonikomisjoni liige E. Mellikov. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimääruse

(edaspidi põhimääruse) p 6 kohaselt koosneb apellatsioonikomisjon esimehest, aseesimehest, kuni

seitsmest liikmest ja sekretärist. Põhimääruse p 46 kohaselt on apellatsioonikomisjoni esimehel ja

aseesimehel õigus esindada apellatsioonikomisjoni kohtus ilma volikirjata. Apellatsioonikomisjoni

liikmetele annab volikirja selle esimees või aseesimees. Seega tuleneb põhimääruse punktist 46, et

apellatsioonikomisjoni näol on tegemist sellise haldusorganiga, kelle ülesannete hulka kuulub lisaks

apellatsioonikomisjonile esitatavate vaidluste lahendamisele ka apellatsioonikomisjoni esindamine

halduskohtus. Tähtsust omab samuti asjaolu, et põhimääruse punktist 46 tulenevalt saab lisaks

apellatsioonikomisjoni esimehele või aseesimehele kohtus apellatsioonikomisjoni esindada ka iga

apellatsioonikomisjoni liige. Seetõttu peaks apellatsioonikomisjonil olema võimalik korraldada oma

töö selliselt, et ootamatud asjaolud, sealhulgas ühe liikme tööalane lähetus, ei takista

apellatsioonikomisjoni kui haldusorgani osalemist halduskohtumenetluses. Näiteks saaks juhul, kui

ilmneb, et ühel ametnikul tekkinud takistus võib seada ohtu protsessitähtajast kinnipidamise, teha

apellatsioonkaebuse koostamine ja õigeaegne ärasaatmine teise ametniku ülesandeks.

Siinkohal peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks märkida, et HKMS § 31 lg 5 esimene lause,

mille kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik, ei tähenda, et

apellatsioonkaebuse peab esitama seesama füüsiline isik, kes esitas teate apellatsioonkaebuse

esitamisest HKMS § 31 lg 4 järgi. Nimetatud sätte mõte on, et apellatsioonkaebuse esitaks seesama

protsessiosaline, kes oli eelnevalt teatanud apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest.

Apellatsioonkaebusele ei pea aga alla kirjutama seesama protsessiosalise esindajaks olnud füüsiline

isik, kes kirjutas alla apellatsioonkaebuse esitamise teatele.

2. Protsessitähtaegade mõjuvatel põhjuste ennistamise osas on Riigikohus oma 19. jaanuari 2001. a

määruses nr 3-3-1-59-00 asunud järgmisele seisukohale: "Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes

objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist,

kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik."

Kohtud on ebaõigesti pidanud käesolevas juhul tähtaja ennistamisel mõjuvaks põhjuseks

apellatsioonikomisjoni liikme tööalast lähetust. Ka juhul, kui E. Mellikovi tööalane lähetus oli

vältimatu ja ootamatu, oleks apellatsioonikomisjon kui haldusorgan ja protsessiosaline

halduskohtumenetluses, pidanud hoolitsema selle eest, et apellatsioonkaebus esitatakse õigeaegselt.

Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni

taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata.

Juhindudes HKMS §-st 72 lg 1 p 4 ja §-st 90 lg 2, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Rahuldada AS Diva erikaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 21. mai 2001. a määrus haldusasjas nr 3-419/2001 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 29. juuni 2001. a määrus haldusasjas nr II-3/351/01.

Jätta tööstusomandi apellatsioonikomisjoni taotlus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks

rahuldamata.

Tagastada kautsjon.

Määrus jõustub 22. novembril 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann