3-2-1-142-01 · Riigikohus

3-2-1-142-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 22. novembril 2001. a

AS Tartu Auto (pankrotis) hagi OÜ Anovela Kinnisvara vastu vara tagasivõitmiseks

pankrotimenetluses.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, vaatas läbi

kirjalikus menetluses 29. oktoobril 2001. a AS Tartu Auto (pankrotis) kassatsioonkaebuse alusel

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. juuni 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-83/01.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Tallinna Linnakohtu 20. septembri 1999. a otsusega kuulutati välja AS Tartu Auto pankrot. 2. märtsil

1999. a omandas OÜ Anovela Kinnisvara AS-lt Tartu Auto 500 000 krooni eest kontori- ja

olmehoone ning kompressorihoone Tartus Tulbi 2a. Hageja palus PankrS § 43 lg 1 p 2 alusel

tunnistada kehtetuks võlgniku tehing ehitiste võõrandamiseks, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne

pankrotimenetluse algatamist, kuna võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.

Tehing tehti ebasoodsatel tingimustel, kuna ehitised müüdi eksperthinnangu kohaselt alla nende

turuväärtust.

Kostja vastuväidetel toimus ehitiste müük enampakkumisel, mille tõttu ei kuulu tehing tagasivõitmise

korras kehtetuks tunnistamisele.

Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2000. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsusega tunnistati AS Tartu Auto

ja OÜ Anovela Kinnisvara vahel 2. märtsil 1999. a sõlmitud ostu-müügileping kehtetuks ja mõisteti

OÜ Anovela Kinnisvara omandist välja nimetatud hooned. Kohtuotsuse motiivide kohaselt ei

müünud AS Tartu Auto ehitisi enampakkumisel. Kuigi ajalehes avaldati kuulutus, ei olnud selles

märgitud müüjat, s.o enampakkumise korraldajat, hoonete koosseisu, alghinda, pakkumiste esitamise

tähtaega jms, mis võimaldaks täpselt määrata enampakkumisel müüdava vara koosseisu, müümise

korda ja tingimusi. Kuna vaidlustatud ostu-müügilepingus kokkulepitud vara väärtus ei vasta

kohalikule keskmisele turuhinnale, on tegemist võlausaldajate huvide kahjustamisega. Seejuures on

tegemist võlausaldajate huvide teadliku kahjustamisega, kuna alla turuhinna müümine toimus AS

Tartu Auto nõukogu ja juhatuse liikme heakskiidul.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 2001. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja OÜ Anovela

Kinnisvara apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonikohus täiendas maakohtu otsuse

resolutsiooni lausega, et vara väljamõistmine toimub samaaegselt müügihinna tagastamisega.

Kohtuotsuse põhjendustel on tegemist lepinguga, kus pooled on seotud vastastikuste kohustustega.

Kohtuotsuses müüja kohustuste märkimata jätmine võib tarbetult põhjustada uue kohtuliku vaidluse,

kui müüja saab küll tagasi asja, kuid keeldub ostusummat tagastamast. Õige on maakohtu järeldus, et

hageja kahjustas teadlikult vaidlusaluse tehinguga võlausaldajate huve.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega täiendati maakohtu

otsuse resolutsiooni. Hageja leidis, et apellatsioonikohus ei saanud samas menetluses otsustada

kehtetuks tunnistatud tehingu järgi võlgniku poolt saadu tagastamist kostjale. Võlgniku poolt saadu

tagastamiseks on PankrS §-s 51 ette nähtud eri menetlus. Ringkonnakohus ületas selles osas esitatud

nõude piire. Kostja ei taotlenud, et kohus samaaegselt vara tagasivõitmise lahendamisega otsustaks

ka võlgniku poolt tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud tehingu alusel omandatud vara

tagastamise.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele palus kostja jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata, kuna kohtuotsus ei

riku hageja õigusi.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel osaliselt tühistada

protsessiseaduse ja pankrotiseaduse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 229 lg 1 kui asus seisukohale, et vara väljamõistmine toimub

samaaegse müügihinna tagastamisega. Kostja ei ole esitatud PankrS § 51 alusel müügihinna

tagastamise nõuet. Vastavalt PankrS §-le 42 lg 1 tunnistab kohus tagasivõitmise korras sama seaduse

alusel kehtetuks tehingud ja muud õigustoimingud ning mõistab pankrotivarasse nende tehingute ja

muude õigustoimingutega võlgniku omandist väljaläinud vara. Kui tagasivõitmise korras on PankrS

§ 51 lg 1 järgi tehing tunnistatud kehtetuks ja tehingu teiselt poolelt on välja mõistetud tehingu järgi

saadu, on tehingu sellel poolel õigus nõuda pankrotivarast tagasi vara, mille ta tehingu järgi

võlgnikule andis, kui ta ei teadnud ega pidanud teadma, et tehing kahjustas võlausaldajate huve.

Sellise nõude rahuldamine toimub PankrS § 83 alusel enne jaotise alusel raha väljamaksmist.

Pankrotivarast vara või hüvitise saamise hagi aegumistähtaeg on PankrS § 51 lg 3 kohaselt kuus kuud

tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamise ning teiselt poolelt vara väljamõistmise

kohtuotsuse jõustumisest.

Juhindudes TsMS § 362 p 5, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 2001. a otsus osas, millega ringkonnakohus täiendas

maakohtu otsuse resolutsiooni lausega: "Väljamõistetud hooned tagastada AS-le Tartu Auto

müügisumma viiesaja tuhande (500 000) krooni samaaegse tagastamisega OÜ-le Anovela

Kinnisvara".

Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus jõusse.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Advokaadibüroole Aivar Pilv 8. juunil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni.

J. Odar, J. Jõks, L. Laarmaa