3-3-1-40-01 · Riigikohus

3-3-1-40-01

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 22. novembril 2001

Leoniida Rohtla kassatsioonkaebuse läbivaatamine õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise korralduse tühistamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 25. oktoobril 2001 avalikul kohtuistungil läbi Leoniida Rohtla kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3. aprilli 2001. a otsuse peale haldusasjas nr II-3/145/2001.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Leoniida Rohtla ja Marta-Vilhelmine Aabi esindaja

vandeadvokaat Ain Kiis. Istungisekretär oli Tiiu Varend.

Tallinna Linnavalitsuse 20. märtsi 1998. a korralduse nr 1507-k p-ga 1 otsustati Marta-

Vilhelmine Aabile tagastada Tallinnas Adamsoni tn 30 asuv elamu. Kaebajale saadetud linnavalitsuse

korralduse nr 1507-k kaaskirjas 24. märtsist 1998 paluti M.-V. Aabi "üleandmise-vastuvõtmise akti

koostamiseks ja vajadusel ka lepingute sõlmimiseks pöörduda Tallinna Kesklinna Valitsuse poole, et

täpsustada vara üleandmise-vastuvõtmise tähtaeg".

Tallinna Linnavalitsuse 5. märtsi 1999. a korralduse nr 1515-k p-ga 4 tunnistati Tallinna

Linnavalitsuse 20. märtsi 1998. a korraldus nr 1507-k kehtetuks ja p-ga 1 otsustati lõpetada Tallinnas

Adamsoni tn 30 asuva elamu tagastamise menetlus, kuna õigustatud subjekt ei võtnud vara mõjuvate

põhjusteta talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vastu. Korralduse õigusliku alusena oli ära näidatud

ORAS § 12 lg 7 ja Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 40.

Marta-Vilhelmine Aab palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada Tallinna Linnavalitsuse

5. märtsi 1999. a korraldus nr 1515-k ja teha linnavalitsusele ettekirjutus talle õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise menetluse jätkamiseks. Kaebuse väitel ei tundnud linnavalitsus huvi,

miks vara ei ole vastu võetud. Kaebajal olid vara vastuvõtmata jätmiseks mõjuvad põhjused. Kaebaja

saatis 27. aprillil 1998 linnaosa valitsusele tähtkirja, kus ta palus täpsustada elamu üleandmise-

vastuvõtmise tähtaega. Linnaosa valitsus jättis kaebajale vastamata. Linnavalitsusele oli teada, et

kaebaja on kõrges vanuses ja halva tervisega ning et tema elukohaks on Ameerika Ühendriigid.

Elamu üleandmise aeg oli kindlaks määramata. Tallinna Kesklinna Valitsuse 11. septembri 1998. a

kirjaga nr 1-22/2444 teatati Tallinna linna omandireformiametile, et Adamsoni tn 30 asuvat elamut ei

ole tähtaegselt vastu võetud. See kiri ei saa olla vara tagastamata jätmise aluseks.

Tallinna Halduskohtu 28. detsembri 2000. a otsusega tühistati Tallinna Linnavalitsuse 5. märtsi

1999. a korraldus nr 1515-k ja tehti linnavalitsusele ettekirjutus teatada tagastamismenetluse

taastamisel õigustatud subjektiks tunnistatud M.-V. Aabile kirjalikult vara üleandmise tähtpäev,

võimaldamaks tal teha menetluses vajalikke toiminguid. Kohus leidis, et tagastatud vara üleandmise-

vastuvõtmise korraldamine ei saa toimuda suvalisel ajal kolme kuu jooksul arvates õigustatud

subjekti poolt vara tagastamise korralduse kättesaamisest, vaid selleks peab kohustud subjekt

määrama konkreetse aja ja koha. Asjas ei leidnud kinnitust vara mõjuvate põhjusteta vastuvõtmata

jätmine õigustatud subjekti poolt. Tõendatud on, et õigustatud subjekt pöördus Kesklinna Valitsuse

poole, paludes määrata vara üleandmise-vastuvõtmise aeg.

Haldusasja läbivaatamisele kolmanda isikuna kaasatud Leoniida Rohtla esitas halduskohtu otsuse

peale apellatsioonkaebuse, paludes kohtuotsus tühistada ja jätta hoone kaebajale tagastamata.

Apellant leidis, et vaidlustatud linnavalitsuse korralduse tühistamine on alusetu, sest kaebaja on vara

tagastamise korralduse kätte saanud ja ta on asjaajamiseks volitanud oma tütart Krista Kanelit.

Kaebaja ei ole teatanud mõjuvatest põhjustest vara vastuvõtmisega viivitamisel ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist. Adamsoni tn 30 asuv elamu on erastatud endistele üürnikele, kelle hulka kuulub

ka apellant.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3. aprilli 2000. a otsusega jäeti halduskohtu otsus

muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse

põhjendustega ja lisas, et halduskohus on õigesti kohaldanud ORAS § 12 lg-t 7 ja Õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise korra sätteid. Kuna Tallinna Kesklinna Valitsus ei olnud kaebajale

teinud teatavaks vara üleandmise-vastuvõtmise aega, oli ebaõige elamu tagastamise menetluse

lõpetamine põhjusel, et õigustatud subjekt ei võtnud tähtaegselt vara vastu.

L. Rohtla kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada kokkuvõtvalt järgmistel

motiividel:

kaebus on halduskohtule esitatud 10. märtsil 2000. a tähtaja rikkumisega;

kaebaja poolt Kesklinna Valitsusele kirja saatmine (vastuseks vara tagastamise korraldusele) ei ole

tõendatud;

kaebaja ei ole näidanud ära isikut, kellele vara üle anda, ega ole palunud vara vastuvõtmise tähtaja

pikendamist. Ta ei võtnud vara talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul mõjuvate põhjusteta vastu.

Seetõttu on vara tagastamise otsuse tühistamine põhjendatud;

vaidlusaluse elamu korterid on erastatud ja ka maa erastamise menetlust on alustatud. Kassaator

leiab, et ta on korteri omandanud seaduslikul teel ja tagastamismenetluse jätkamine rikuks tema

õigusi, mis tulenevad Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 p-st 2.

M.-V. Aab palub oma vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata, leides, et see on esitatud

tähtaega rikkudes. L. Rohtla ei ole kassatsioonkaebuses näidanud, millist materiaalõiguse normi on

ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on oluliselt rikutud.

Kassatsioonkaebusest ei selgu isegi, mida selle esitaja taotleb. Seetõttu on võimatu esitada

kassatsioonkaebusele põhjendatud vastuväiteid.

Tallinna Linnavalitsus leiab vastuses, et kassatsioonkaebus on põhjendatud. Õigustatud subjekt ei

võtnud tagastatud vara mõjuvate põhjusteta tähtaegselt vastu. Kohtud peavad koguma tõendeid, kas

kaebaja õigusi on rikutud või mitte. M.-V. Aab ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit ega dokumenti,

mis kinnitaks mõjuvaid põhjusi, miks ta ei saanud vara vastu võtta. Kohtud on vääralt leidnud, et vara

üleandmise tähtaeg hakkab kulgema alles sellest momendist, kui õigustatud subjektile on teatavaks

tehtud vara üleandmise aeg ja koht. See ei ole kooskõlas ORAS § 12 lg-ga 7.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

1. M.-V. Aab leiab, et kassatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Ringkonnakohtu otsus tehti

avalikult teatavaks 3. aprillil 2001. M.-V. Aabi esindaja vastuse kohaselt on kassatsioonkaebus

esitatud 21. mail 2001 ja tähtaja ennistamist ei ole taotletud.

HKMS § 53 lg 1 kohaselt võib pool või kolmas isik esitada ringkonnakohtu otsuse peale

kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest arvates. TsMS § 42 lg 2

kohaselt jäetakse pärast protsessitähtaja lõppemist esitatud kaebused ja muud dokumendid

tähelepanuta.

Riigikohtule esitatud materjalidest nähtub, et 30. aprillil 2001 on ringkonnakohtus registreeritud

Leoniida Rohtla, Alina Vetrova, Margus Aroni ja Larissa Randrüüdi kassatsioonkaebus. 30. aprillil

2001 on L. Rohtla tasunud Riigikohtu arveldusarvele kautsjoni 800 kr. Tallinna Ringkonnakohus

andis 2. mail 2001 kassaatoritele tähtaja kuni 14. maini 2001 kassatsioonkaebuse puuduste

kõrvaldamiseks. 14. mail 2001 on L. Rohtla esitanud taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja

pikendamiseks. 21. mail 2001 esitas L. Rohtla uue kassatsioonkaebuse sama ringkonnakohtu otsuse

peale. 28. mail 2001 saatis Tallinna Ringkonnakohus L. Rohtla kassatsioonkaebuse läbivaatamiseks

Riigikohtule.

Sellest lähtuvalt leiab Riigikohus, et L. Rohtla on esitanud kassatsioonkaebuse 30. aprillil 2001 ja

tema poolt 21. mail 2001 esitatud kassatsioonikaebus kujutab protsessiõiguslikult endast täiendust,

millega kõrvaldati kassatsioonkaebuse puudused. Vastavalt TsMS §-le 44 võib kohus pikendada

kohtu poolt määratud tähtaega. Kuna ringkonnakohus on kassatsioonkaebuse Riigikohtule edastanud,

on ta lugenud L. Rohtla kassatsioonkaebuse puudused kõrvaldatuks.

2. Kassaator on seisukohal, et käesolevas asjas ei oleks halduskohus tohtinud vaidlustatud korraldust

tühistada.

Vaidlustatud korraldus (vara tagastamise korralduse kui isikut soodustava haldusakti kehtetuks

tunnistamine linnavalitsuse poolt) peab tuginema õiguslikule alusele. Linnavalitsus on õigusliku

alusena märkinud ORAS § 12 lg 7 ja Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra (edaspidi

Tagastamise kord) p 40. Sisulise motiivina on korralduse p-s 1 toodud põhjendus, et "õigustatud

subjekt pärast tagastamise otsustamist ei võtnud mõjuvate põhjusteta talle kirjalikult teatatud tähtaja

jooksul vara vastu".

3. ORAS § 12 lg 7 sätestab: "Õigustatud subjektiks tunnistatud isik on kohustatud vara tagastamise

menetluses tegema Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras menetluseks vajalikke

toiminguid. Kui õigustatud subjekt mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul

vajalikke toiminguid, loetakse ta nõudest loobunuks ja tagastamismenetlus lõpetatakse. Kui

õigustatud subjekt pärast tagastamise otsustamist ei võta mõjuva põhjuseta talle kirjalikult teatatud

tähtaja jooksul vara vastu, tagastamismenetlus lõpetatakse ja tagastamise otsus tühistatakse.

Nimetatud juhtudel vara kompenseerimise menetlust ei alustata.".

Tagastamise korra p 40 lg 1 sätestab: "Kui valla- või linnavalitsus on andnud õigustatud subjekti

taotlusel korralduse vara tagastamiseks, on õigustatud subjekt kohustatud selle vara vastu võtma

hiljemalt kolme kuu jooksul vara tagastamise korralduse kättesaamise päevast arvates. Kui õigustatud

subjekt ei saa mõjuvatel põhjustel vara selleks tähtajaks vastu võtta, peab ta sellest enne tähtaja

möödumist teatama valla- või linnavalitsusele ja taotlema tähtaja pikendamist, näidates ära vara

vastuvõtmist takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu kohta.".

Vara tagastamise korralduse tühistamist põhjusel, et õigustatud subjekt ei võta vara vastu, reguleerib

ORAS § 12 lg 7 kolmas lause. Selle sätte tõlgendamisel tuleb arvestada ka sama lõike esimese ja

teise lausega. Tagastamiskorralduse tühistamiseks peavad olema täidetud üheaegselt järgmised

tingimused:

- õigustatud subjektile peab olema kirjalikult teatatud tähtaeg, mille jooksul tuleb vara vastu võtta;

- õigustatud subjekt peab olema jätnud tegemata omapoolsed toimingud;

- toimingute tegemata jätmine peab olema takistanud vara üleandmist;

- toimingud peavad olema jäänud tegemata ilma mõjuvate põhjusteta.

Tagastamise korraldust ei saa ORAS § 12 lg 7 alusel tühistada, kui õigustatud subjekt ei saanud

omapoolt vajalikku teha valla- või linnavalitsuse viivituse või tegevusetuse tõttu.

4. Kohtud on käesolevas asjas leidnud, et vara vastuvõtmise tähtaega ei ole õigustatud subjektile

kirjalikult teatavaks tehtud ja et ainuüksi selle pärast on tagastamiskorralduse tühistamine alusetu.

Kohtud on ekslikult asunud seisukohale, et tagastamiskorralduse tühistamine eeldab igal juhul, et

õigustatud subjektile oleks teatavaks tehtud vara üleandmise konkreetne tähtpäev.

ORAS § 12 lg-s 7 sätestatud "kirjalikult teatatud tähtajana" tuleb käsitada sama lõike esimese lause

alusel Vabariigi Valitsuse poolt Tagastamise korra p 40 lg-s 1 kehtestatud vara vastuvõtmise tähtaega,

milleks on kolm kuud vara tagastamise korralduse kättesaamise päevast arvates. See tuleneb ORAS

§ 12 lg 7 esimese lause koosmõjust, mille kohaselt õigustatud subjekt peab tegema tagastamiseks

vajalikke toiminguid Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb kontrollida, kas see tähtaeg on õigustatud subjektile teatavaks tehtud.

Tähtaja kirjalikku teatavakstegemist ei välista iseenesest asjaolu, et teadet sisaldav kiri on

allkirjastamata või et selles ei ole märgitud kirja väljastanud haldusorganit. Näiteks kui tähtaeg oli

teatavaks tehtud tagastamise korraldusele lisatud kaaskirjas, siis on võimalik mõistlikul viisil

järeldada, et korralduse andnud haldusorgan on väljastanud ka kaaskirja. Samuti ei ole

asjaajamiskorra nõuete mittejärgimine aluseks sellise teabe tähelepanuta jätmiseks.

5. Vara vastuvõtmise tähtaja teatavakstegemisega on aga täidetud vaid üks ORAS § 12 lg 7 kolmanda

lause kohaldamise eeldustest. Õige on kohtute seisukoht, et vara vastuvõtmine ei saa toimuda

suvalisel ajal kolme kuu jooksul arvates tagastamise korralduse jõustumisest.

Tagastamise korra p 39 lg 3 paneb valla- või linnavalitsusele kohustuse korraldada vara üleandmine

kolme kuu jooksul tagastamise korralduse vastuvõtmisest arvates. Vara üleandmist korraldades peab

valla- või linnavalitsus tulenevalt Tagastamise korra p-st 36 muuhulgas teatama õigustatud subjektile

üleandmise täpse tähtpäeva. Selle asemel võib linnavalitsus üleandmise täpse tähtpäeva temaga ka

kokku leppida. Tähtpäeva kindlaksmääramiseks võib linnavalitsus paluda õigustatud subjektil

pöörduda vara üleandmiseks kohustatud linna asutuse poole. Asja uuel läbivaatamisel tuleb selgitada,

kas vara jäi üle andmata linna asutuste või õigustatud subjekti tegevusetuse tõttu.

Kassaatori ja linnavalitsuse väidet, et M.-V. Aabi poolt linnaosavalitsusele 23. aprillil 1998 kirja

saatmine ei ole tõendatud, ei saa Riigikohus tulenevalt HKMS § 64 lg-st 2 hinnata.

6. Ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu L. Rohtla apellatsioonkaebuses toodud väitele, et

hoone tagastamine tema korteri osas pole võimalik, sest korter on talle erastatud.

Tulenevalt HKMS § 26 lg 1 p-st 2 koostoimes § 7 lg-ga 1 on halduskohtul õigus teha ettekirjutus

haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks, kui kaebuse esitajal on õigus haldusakti või

toimingut vastustajalt nõuda ja vastustaja on õigusvastaselt jätnud haldusakti andmata või toimingu

sooritamata ning ei esine põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus haldusaktile või

toimingule võiks olla ära langenud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 6. märtsi 2001. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-2-01 p 1).

Erastaja omandis olev eluruum ei ole omandireformi objekt. Kui korteri omandiõigus on L. Rohtlale

üle läinud, ei ole võimalik selles osas enam hoonet tagastada ilma korteri erastamist vaidlustamata ja

ilma korterit linna omandisse tagasi nõudmata. Sellisel juhul ei saa kohus teha vastustajale

ettekirjutust õigustatud subjektile vara üleandmise tähtpäeva teatamiseks.

7. Kassaatori väide, et M.-V. Aabi kaebus Tallinna Halduskohtule on esitatud tähtaega rikkudes, tuleb

jätta tähelepanuta. Kaebuse esitamise tähtaeg on ennistatud Tallinna Halduskohtu 2. mai 2000. a

määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2000. a määrusega on see määrus jäetud muutmata.

Juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 2 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Leoniida Rohtla kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli 2000. a otsus haldusasjas nr II-3/145/2001 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada kautsjon.

Otsus jõustub 22. novembril 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann