3-2-1-140-01 · Riigikohus

3-2-1-140-01

M Ä Ä R U S

Tartus 21. novembril 2001. a

AS Kadarik (pankrotis) erikaebus Tallinna Linnakohtu 6. aprilli 2001. a määrusele menetluse

lõpetamises AS kadarik (pankrotis) hagis Lahja Helena Nokelini vastu 352 320 krooni

saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas

kirjalikus menetluses 29. oktoobril 2001. a läbi AS Kadarik (pankrotis) erikaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu 17. mai 2001. a määruse tsiviilasjas nr II-2/922/01.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Hageja esitas hagi Soomes elava Lahja Helena Nokelini vastu 352 320 krooni kahju hüvitamiseks.

Kostja esitas taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna temale ei laiene Eesti Vabariigi kohtute

jurisdiktsioon. Tallinna Linnakohus lõpetas TsMS § 217 lg 1 alusel asjas menetluse, kuna

tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted on kohaldatavad vaid Eesti Vabariigis ning ei laiene alaliselt

Soome Vabariigis elavale Soome kodanikule. Tsiviilasi ei kuulu läbivaatamisele Eesti Vabariigi

kohtus.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu

seisukohaga, mille kohaselt tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada TsMS § 217 p 1 alusel, kuna Soome

Vabariigis alaliselt elava Soome kodaniku vastu esitatud kahju hüvitamise nõue ei allu Eesti Vabariigi

kohtute jurisdiktsioonile. Kuna puudub õigusabileping Soome Vabariigiga, siis polnud linnakohtul

võimalik TsMS § 143 lg 1 alusel asja üle anda kohtualluvuse järgi.

II. Erikaebus ja selle põhjendused

Hageja esitas erikaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi sisuliseks

läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule.

Asjaolu, et kostja elu- või asukoht on välisriigis ning nimetatud välisriigiga ei ole õigusabilepingut

sõlmitud, teeb võimatuks asja menetlemise Eestis. Kohtud ei ole arvestanud kohtu- ja kohtuväliste

dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooni, mille kohaselt protsessiosaliste elu- või

asukohad võivad olla erinevates riikides.

TsMS § 139 lg 7 näeb ette võimaluse, et kahju hüvitamise hagi võib esitada kahju tekitamise koha

järgi. Selliseks kohaks on koht, kus ilmnevad kahju kannatanule põhjustatud varalist laadi negatiivsed

tagajärjed. Selleks kohaks on Tallinna linn, kus ilmnes vara vähenemine.

Ringkonnakohus on ebaõigesti tuginenud TsMS § 217 p-le 1, mille alusel menetlus kuulub

lõpetamisele tingimusel, kui asi ei kuulu tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamisele. See vaidlus on

tsiviilõigussuhtest tulenev vaidlus ning allub tsiviilkohtumenetlusele.

III. Vastus erikaebusele

Kostja erikaebusele ei vastanud.

IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtte kohaselt kohaldavad kohtud alati oma riigi menetlusõigust.

Eesti kohus kohaldab Eesti menetlusõigust (TsMS § 9). Kuna Eesti ei ole Tsiviil- ja kaubandusasjade

jurisdiktsiooni ning kohtuotsuste täitmise 16. septembri 1988. a Lugano konventsiooni osalisriik, ega

ole tal ka Soome Vabariigiga kahepoolset lepingut, millega oleks määratud jurisdiktsioon

tsiviilasjades, siis tuleb kohtualluvuse määramisel lähtuda Eestis kehtivast tsiviilmenetluse

seadustikust. Hageja peab arvestama, et tsiviilasja lahendamisega Eesti kohtus ei pea kaasnema

kohtulahendi tunnustamist ja täitmist Soome Vabariigis, kuid see ei mõjuta kohtualluvuse

lahendamist kohtu poolt.

Seepärast on ringkonnakohtu väide, mille kohaselt Soome Vabariigis alaliselt elava soome kodaniku

vastu esitatud kahju hüvitamise hagi ei allu Eesti Vabariigi kohtu jurisdiktsioonile, väär. Hageja väitis

ringkonnakohtule esitatud erikaebuses, et vaidlusalune hagi allub Tallinna Linnakohtule TsMS § 139

lg 7 kohaselt. See hageja väide on põhjendatud, kui kahju tekitati Eestis. Selle sätte järgi võib kahju

hüvitamise hagi esitada ka kahju tekitamise koha järgi. Erikaebuse kohaselt on selliseks kohaks koht,

kus ilmnevad kahju kannatanule põhjustatud varalist laadi negatiivsed tagajärjed. Ringkonnakohus ei

pööranud sellele väitele tähelepanu.

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus võtma seisukoha selles, kus kahju tekkis ning vastama

hageja sellekohastele väidetele.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. mai 2001. a määrus ja saata asi

uueks arutamiseks samale apellatsioonikohtule.

Erikaebus rahuldada

Tagastada Advokaadibüroole Aivar Pilv 31. mail 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull