Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-44-01 ECLI:EE:RK:2001:3.3.1.44.01.380 AI generated

3-3-1-44-01 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-44-01
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

vaatas 25. oktoobril 2001 kirjalikus menetluses läbi Peeter Masingu erikaebuse Tartu Ringkonnakohtu 12. septembri 2001. a määruse peale haldusasjas nr 3-3-129/2001.

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-44-01 · Riigikohus: vaatas 25. oktoobril 2001 kirjalikus menetluses läbi Peeter Masingu erikaebuse Tartu Ringkonnakohtu 12. septembri 2001. a määruse peale haldusasjas nr 3-3-129/2001.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-3-1-44-01

MÄÄRUS

Tartus 15. novembril 2001

Peeter Masingu erikaebuse läbivaatamine kohtusse kutsumise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 25. oktoobril 2001 kirjalikus menetluses läbi Peeter Masingu erikaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 12. septembri 2001. a määruse peale haldusasjas nr 3-3-129/2001.

25. jaanuaril 2001 esitas P. Masing Tartu Halduskohtule kaebuse Viljandi maavanema otsuste peale.

Tartu Halduskohtu 20. aprilli 2001. a otsusega haldusasjas nr 3-127/01 jäeti P. Masingu kaebus

rahuldamata. 22. mail 2001 esitas P. Masing apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu 14. mai 2001. a

määrusega lõpetati eelmenetlus ja määrati asi arutamiseks avalikul kohtuistungil 11. septembril 2001.

Kohtuistungile tuli määruse järgi kutsuda "apellant Peeter Masing, esindaja adv Silja Holsmer".

Tartu Ringkonnakohtu 12. septembri 2001. a määrusega jäeti P. Masingu apellatsioonkaebus

HKMS § 40 lg 3 alusel läbi vaatamata, sest apellant ega tema esindaja ei ilmunud ringkonnakohtu

istungile, kuigi neile oli kohtuistungi toimumise aeg teatavaks tehtud. Määruse järgi ei teatanud

apellant ka kohtuistungile mitteilmumise põhjust ega esitanud avaldust asja arutamise

edasilükkamiseks või asja arutamiseks ilma tema osavõtuta. Kohtuistungi protokolli järgi apellant

P. Masing ei ilmunud kohtuistungile ja tema kohtukutse oli kohtule tagasi saadetud hoiutähtaja

möödumise tõttu. Sama protokolli järgi ei ilmunud kohtuistungile ka apellandi esindaja, kes oli

kohtuistungi toimumise ajast teadlik.

28. septembril 2001 esitas P. Masing Riigikohtule erikaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu

määrus ja saata asi ringkonnakohtule läbivaatamiseks. P. Masing leidis, et ringkonnakohus on

oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, sest talle ei ole kohtukutset üle antud ja kohtukutset ei ole

saadetud ka tema esindajale.

Viljandi maavanema kirjalikus vastuses ei esitata erikaebusele sisulisi vastuväiteid.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

HKMS § 40 lg 1 kohaselt määrab ringkonnakohus kindlaks asja arutamise aja ja koha ning teeb selle

teatavaks protsessiosalistele, kui asi on eelmenetluse korras ette valmistatud. HKMS § 40 lg 2

sätestab, et apellant ja teised protsessiosalised kutsutakse ringkonnakohtusse tsiviilkohtumenetluse

korras. TsMS § 26 lg 1 järgi kutsutakse protsessiosalised kohtusse kutsega. Kohtusse kutsumine

toimub kirjaliku kutse kätteandmise, ajalehekuulutuse avaldamise või kutse edastamise teel

sidevahendiga.

Kirjaliku kutse kätteandmine tähendab vastavalt TsMS §-le 28 lg 1, et kirjalik kutse saadetakse

postiga, käskjalaga või kohtukordnikuga ja antakse kätte allkirja vastu teatisel, mis tagastatakse

kohtule ja jääb toimikusse. Sellist kutse kätteandmist P. Masingule ei ole toimunud. Sama paragrahvi

lõike 5 alusel loetakse protsessiosalise esindajale kohtukutse kätteandmisel ka tema volitajale

kohtukutse kätte antuks. Antud asjas ei ole toimunud kutse kätteandmist P. Masingu esindajale TsMS

§-s 28 lg 1 sätestatud viisil.

Vastavalt TsMS §-le 27 lg 6 võib kohus edastada kutse telefoni, faksi või muu sidevahendiga,

kusjuures sel viisil edastatud tekst jääb toimikusse ja kutse loetakse kätteantuks. P. Masingule ei ole

kutset edastatud nimetatud viisil. Tema esindajale on aga vastavalt ringkonnakohtu määrusele ja

istungi protokollile istungi toimumise aeg teatavaks tehtud. Ringkonnakohtu istungi protokollil

puudub eesistuja-kohtuniku allkiri.

Esindajale kohtuistungi toimumise aja teatavakstegemise kohta on Tartu Ringkonnakohtu 14. mai

2001. a määrusele teksti "apellant Peeter Masing, esindaja adv Silja Holsmer" juurde hiljem

kirjutatud "kokku lepitud". See märkus ei ole käsitletav kui tõend kutse edastamise kohta, sest

nimetatud märkusest ei nähtu kutse tekst, selle edastamise viis, aeg ega adressaat. Muid tõendeid

kutse edastamise kohta kohtutoimikus ei ole.

Seega puuduvad antud asjas tõendid P. Masingu või tema esindaja kohtusse kutsumise kohta.

Ringkonnakohtu 12. septembri 2001. a määrus tuleb tühistada kohtumenetluse normi olulise

rikkumise tõttu HKMS §-de 64 lg 3 ja 45 lg 1 p 2 alusel.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg 1 p 2 ja 90 lg 2, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Rahuldada Peeter Masingu erikaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. septembri 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-129/2001 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada kautsjon.

Määrus jõustub 15. novembril 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel