3-2-1-115-01 · Riigikohus

3-2-1-115-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 15. novembril 2001. a

Umat "ebzuhhovi hagi Enn Roo ja Raissa "ebzuhhova vastu ostu-müügilepingu kehtetuks

tunnistamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 1. oktoobril 2001. a E. Roo kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/408/01. Istungist

võtsid osa kostja E. Roo ja tema esindaja vandeadvokaat J. Tedder.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Umat "ebzuhhovi ja Raissa "ebzuhhova abielu registreeriti 20. aprillil 1984. a ja lahutati Tallinna

Linnakohtu 12. jaanuari 1994. a otsusega. 10. juunil 1994. a müüs R. "ebzuhhova E. Roole

poolelioleva suvila aiandusühistu Vimpel krundil nr 32 Suurupi külas Harku vallas Harjumaal.

Hagis palus U. "ebzuhhov TsK § 51 lg 1 alusel, mis kehtis kuni tsiviilseadustiku üldosa seaduse

jõustumiseni 1. septembril 1994. a, suvila ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistada kui seaduse

nõuetele mittevastava tehingu. R. "ebzuhhova müüs abikaasade ühisvarana suvila, mille müügiks tal

puudus abielu- ja perekonnakoodeksi (edaspidi APK, mis kehtis kuni perekonnaseaduse jõustumiseni

1. jaanuaril 1995. a) § 21 lg 2 järgi nõutud U. "ebzuhhovi kirjalik nõusolek.

Tallinna Linnakohtu 7. detsembri 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt oli APK § 21 lg 2 järgi abikaasadel keelatud ühisvara võõrandmine ilma teise abikaasa

kirjaliku nõusolekuta. Umat ja Raissa "ebzuhhovi abielu oli lahutatud enne ostu-müügilepingu

sõlmimist ja tehingu tegemiseks ei olnud vaja U. "ebzuhhovi nõusolekut. Ostu-müügileping vastas

seaduse nõuetele.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2001. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ja uue otsusega

tunnistati suvila ostu-müügileping kehtetuks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt võõrandas

R. "ebzuhhova abikaasade ühisvara ilma teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, millega rikuti APK

§ 21 lg 2 nõudeid. Kuigi abielu oli lahutatud, oli suvila abielu kestel soetatud ühisvara, mida kinnitab

Tallinna Linnakohtu 26. mai 1999. a jõustunud kohtuotsus "ebzuhhovite ühisvara jagamiseks.

Vastavalt TsK §-le 51 lg 1 on seaduse nõuetele mittevastav tehing kehtetu.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

E. Roo palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normide olulise rikkumise ja

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kohus jättis tähelepanuta E. Roo kui vara heauskse

omandaja seadusega kaitstud õigused. "ebzuhhovite abielu lahutati kohtuotsusega 12. jaanuaril

1994. a ja abielulahutus registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis 14. märtsil 1994. a, s.o enne ostu-

müügilepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimisel esitati notarile abielulahutuse registreerimise tunnistus.

Suvila oli Hooneregistris registreeritud R. "ebzuhhova nimele ja sellel ei lasunud keelde ega areste ja

suvila kuuluvuse üle ei olnud tõstetud vaidlust. Asjaolu, et 1998. a algatas U. "ebzuhhov kohtus

ühisvara jagamise vaidluse, ei saanud mõjuda 1994. a sõlmitud ostu-müügilepingule.

III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise

ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Apellatsioonikohus tuli vaidlust lahendades järeldusele, et ei ole oluline, kas abielu oli lahutatud, sest

suvila oli abielu kestel soetatud ühisvara, mille võõrandamisel tuli järgida APK §-s 21 sätestatud

abikaasade ühisvara käsutamise korda. APK § 21 lg 2 kohaselt, kui üks abikaasadest teostab tehingu

abikaasade ühisomanduses oleva vara võõrandamiseks, siis eeldatakse, et ta tegutseb teise abikaasa

nõusolekul; kuid vara võõrandamise tehingute teostamiseks, mis kuuluvad notariaalselt tõestamisele

või vastavates organites registreerimisele, peab teise abikaasa nõusolek olema väljendatud kirjalikult.

APK § 21 reguleeris abikaasade suhteid ühisvara võõrandamisel. Notariaalset tõestamist nõudnud

vara võõrandamise tehing ei ole kehtetu, kui selleks puudus lahutatud abikaasa kirjalik nõusolek.

Seega on abielu lõppemise moment käesoleva vaidluse lahendamisel olulise tähendusega.

APK § 46 kohaselt loeti abielu lõppenuks momendist, mil abielulahutus registreeritakse

perekonnaseisuorganis. Seetõttu peab kohus tuvastama, kas Umat ja Raissa "ebzuhhovi abielu oli

lõppenud. Kuna Riigikohus ei või tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid (TsMS § 353 lg 3), siis

asja uuel läbivaatamisel peab seda tegema apellatsioonikohus ja sellest tulenevalt vaidluse

lahendama.

Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et E. Roo õigustele, mis tekkisid 10. juunil

1994. a suvila ostmisega, ei mõju asjaolu, et Tallinna Linnakohtu hilisema 26. mai 1999. a

tagaseljaotsusega jagati Umat ja Raissa "ebzuhhovi ühisvara.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2001. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Enn Roole 20. aprillil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

A. Kull, H. Jõks, T. Vernik