3-2-1-104-01 · Riigikohus

3-2-1-104-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. novembril 2001. a

Georg Ambachi hagi Eesti Vabariigi vastu tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja

eest töötasu saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas

läbi avalikul kohtuistungil 24. septembril 2001. a G. Ambachi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. veebruari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/25/01. Istungist

võtsid osa hageja G. Ambach ja tema esindaja vandeadvokaat M. Mängel.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

G. Ambach töötas Harjumaa Päästeteenistuse asedirektorina kuni töölepingu lõpetamiseni 5. juunil

1998. a TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu.

Hagis palus G. Ambach tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, teda tööle ennistada ja

välja mõista töötasu töölt sunnitud puudumise aja eest.

Harju Maakohtu 25. aprilli 2000. a otsusega hagi rahuldati.

Maakohus tuvastas, et Harjumaa Päästeteenistuse direktori 2. juuni 1997. a käskkirjaga nähti

koosseisunimestikus ette üks direktori, kolm asedirektori ja üks nõuniku ametikoht. Hageja töötas

1. augustist kuni 3. novembrini 1997. a kostja juures nõunikuna ja seejärel asedirektorina

kodanikukaitse ja tuletõrjejärelevalve alal. Seoses rahanappusega ja Harjumaa Päästeteenistuse

juhtkonnas töö ümberkorraldamisega tegi Harju maavanem 9. veebruari 1998. a korraldusega

Päästeteenistuse direktorile ettekirjutuse asedirektori ametikoha koondamiseks. Harjumaa

Päästeteenistuse direktori 12. veebruari 1998. a käskkirjaga koondati asedirektori ametikoht alates

16. veebruarist 1998. a. Käskkirja täitmine peatati 17. veebruari 1998. a käskkirjaga, sest tööandjal ei

olnud võimalik hageja haiguse ajal alates 12. veebruarist kuni 16. aprillini ja 5. maist kuni 4. juunini

1998. a temaga töölepingut lõpetada. Tööleping lõpetati 5. juunil 1998. a ja selle aluseks oli

asedirektori ametikoha koondamine alates 16. veebruarist 1998. a.

Hageja haiguslehel viibimise ajal 20. märtsil 1998. a moodustati Harju Päästeteenistuse töötajate

üldkoosolekul ametiühinguorganisatsioon ja hageja valiti usaldusisikuks. Hageja koondamine ei

olnud põhjuslikus seoses tema valimisega usaldusisikuks, kuna koondamise korralduse andis Harju

maavanem ligi kaks kuud enne hageja valimist usaldusisikuks. Tööandjat teavitati hageja valimisest

usaldusisikuks 6. aprillil 1998. a. Tööandja pidi hagejaga kui usaldusisikuga töölepingu lõpetamiseks

järgima TLS § 94 sätestatud korda. Hagejaga töölepingu lõpetamiseks puudus pädeva tööinspektori

nõusolek. Töölepingu lõpetamiseks andis nõusoleku Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni

peatööinspektor, kes ei olnud tööandja asukoha (Keila valla) tööinspektor.

Koondamise vajadusel peab tööandja TLS § 99 järgi arvestama töötaja töölejäämise eelisõigusega.

Kuna tööandjal oli vaid üks asedirektori ametikoht kodanikukaitse ja tuletõrjejärelevalve alal, ei

olnud hagejat võimalik töötajatega samal erialal kellegagi võrrelda.

Hagejale pakuti kodanikukaitsejärelevalve büroo riskianalüüsi peaspetsialisti ametikohta ja teatati

vabast tõrjuja-päästja ja lukksepa ametikohast. Hagejale ei pakutud kõiki vabu ametikohti. Kostjal oli

täitmata üksteist ametikohta, mis vastasid hageja haridusele ja kvalifikatsioonile, samuti oli vaba

valvuri ja koristaja töökoht.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 21. veebruari 2001. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja uue otsusega

jäeti hagi rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt on töövaidluses kostjaks Eesti Vabariik. Harju maavanema kinnitatud

põhimääruse kohaselt on Harjumaa Päästeteenistus Harju Maavalitsuse hallatav riigi päästeasutus, s.o

riigiasutus Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 sätete kohaselt. TsÜS §-st 6 lg 3 tulenevalt ei ole

riigiasutused juriidilised isikud, küll osaleb tsiviilõigussuhtes juriidilise isikuna riik, kes teostab

juriidilise isiku tsiviilõigusi ja täidab tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu. Seega on käesolevas

tsiviilasjas kostjaks Eesti Vabariik. Arvestades aga, et vaidluses on Harju Päästeteenistuse töötaja,

Harjumaa Päästeteenistus on aga riigiasutus, kelle kaudu Eesti Vabariik selles tööõigussuhtes osaleb,

siis oli see asutus TsMS §-st 84 lg 2 tulenevalt õigustatud kohtuvaidluses riigi seadusliku esindajana

osalema.

Maakohus tuvastas, et Harjumaa Päästeteenistuse juhtkonnas toimus töö ümberkorraldamine, mis tõi

kaasa hageja ametikoha koondamise, hagejaga lõpetati tööleping koondamise tõttu kooskõlas TLS §-

ga 98; hageja koondamine ei olnud seotud tema tegevusega usaldusisikuna; kostja ei rikkunud TLS

§ 99 ega pidanud eelistama hagejat teisele töötajale, kes täitis allesjääva majandusala direktori

ametikoha. Pooled ei ole neid järeldusi vaidlustanud.

Ebaõige on maakohtu järeldus, et hagejaga lõpetati tööleping tööandja asukoha tööinspektori

nõusolekuta. Kostja pöördus 27. aprillil 1998. a kirjaga asukohajärgse Tallina ja Harjumaa

Tööinspektsiooni poole, et saada tööinspektori nõusolekut hagejaga sõlmitud töölepingu

lõpetamiseks. Töölepingu lõpetas kostja pärast peatööinspektorilt nõusoleku saamist. Asjaolu, et

tööinspektsiooni juhataja korraldab tööinspektorite tööpiirkonnad, ei muuda peatööinspektori

nõusolekut ebaseaduslikuks. Tööinspektsiooni juhataja korraldusel on vaid inspektsioonisisese

tööjaotuse tähendus, sellel ei ole kohustuslikku tähendust väljapoole tööinspektsiooni. Keegi

asjaosalistest ei ole väitnud, et tööinspektsiooni juhatajal on õigus anda inspektsiooni sisemise

tööjaotuse küsimuses üldkohustuslikke ettekirjutusi. Peale selle ei saa täitmiseks kohustuslik olla

avaldamata ettekirjutus. Asjaosalised ei väida, et osundatud korraldus tehti avalikult teatavaks. Sellest

tulenevalt on põhjendatud kostja väide, et töölepingu lõpetamiseks oli tal tööinspektorilt saadud

nõusolek kooskõlas TLS §-s 94 sätestatuga.

Maakohus ei olnud pädev hindama tööinspektori nõusoleku andmise õigust. Tööinspektori tegevuse

peale võis hageja kaebuse esitada halduskohtule.

Ebaõige on maakohtu järeldus, et töölepingu lõpetamine hagejaga oli ebaseaduslik seetõttu, et talle ei

pakutud kõiki vabu ametikohti. Vaidlustatud ei ole asjaolu, et kostja pakkus hagejale kolme talle

sobivat töökohta: riskianalüüsi peaspetsialisti, tuletõrjuja-päästja ja lukksepa töökohta, kuid hageja ei

nõustunud ühegagi neist.

Tööandjal oli hagejaga töölepingu lõpetamisel üksteist vaba ametikohta. Maakohtu järeldus, et kõik

need töökohad sobinuksid hageja haridusele ja kvalifikatsioonile, ei põhine tõenditel. Kostja 17. juuni

1998. a õiendi kohaselt eeldas avalike suhete korraldaja ametikoht ajakirjanduslikku kõrgharidust või

tuletõrje- ja päästealast eriharidust ja kogemust ajakirjanduslikul tööl; side- ja informaatika

peaspetsialisti ametikoht erialast kõrg- või kutsekeskharidust ning infotehnoloogia vanemspetsialisti

ametikoht vastavat kõrg- või kutsekeskharidust. Hageja ei ole väitnud, et need eeldused oleksid tema

puhul täidetud. Hageja ei olegi nimetatud ametikohtade pakkumata jätmist kostjale ette heitnud. Küll

aga leidis hageja, et kostja oleks pidanud lisaks pakutud töökohtadele pakkuma talle tööd kas

operatiivkorrapidajana, operatiivkorrapidaja abina, valvurina või koristajana. Kostja põhjendas nende

töökohtade pakkumata jätmist asjaoluga, et hageja ei olnud ainus, kelle ta koondas, seetõttu tuli tal

kui tööandjal otsustada, kellele millist töökohta pakkuda. Mitme koondatava olemasolul on tööandjal

õigus otsustada, kellele neist millist tööd pakkuda. Kostja pidas hageja jaoks kõige sobivamaks

riskianalüüsi peaspetsialisti kohta, millest hageja aga keeldus. Hageja ei põhjendanud, miks see

ametikoht talle ei sobinud. Hageja poolt kirjalikule tööpakkumisele tehtud märkusest järeldub, et ta

pidas enda koondamist ebaõigeks ega olnudki talle pakutavatest töökohtadest huvitatud.

Hageja on tööandjale ette heitnud, et talle kõiki vabu töökohti ei pakutud, kuid ei ole kordagi väitnud,

et ta tegelikult kas või ühele vabadest töökohtadest oleks soovinud tööle asuda. Hageja suhtumine

töökohtadesse, mida kostja talle ei pakkunud, nähtub tema 27. aprillil 1998. a Riigi- ja Omavalitsuse

Töötajate Ametiühingute Liidu juhatuse esimehele ja tööinspektorile esitatud kirjast. Selles pidas

hageja küüniliseks ja mõnitavaks Harjumaa Päästeteenistuse direktori poolt sekretariaadi juhatajale

T. Roostalule kui kõrgharidusega elujõulisele juhtimiskogemustega spetsialistile seoses

koondamisega tõrjuja-päästja või koristaja töökoha pakkumist. Sellest võib järeldada, et hageja, kes

oli seni töötanud direktori asetäitja ametikohal, pidanuks mõnitavaks talle kvalifitseerimata või

juhtimiskogemust mittenõudva töö pakkumist. TLS § 98 lg 2 eesmärgiks ei ole kohustada tööandjat

pakkuma töötajale formaalselt neid töökohti, millistest töötaja ei ole huvitatud, vaid tagada, et

võimaluse korral saaks töötaja jätkata tööd sama tööandja juures. See eesmärk oli hagejale sobiva töö

pakkumisega täidetud.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hageja palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks

läbivaatamiseks.

Ebaõige on Eesti Vabariiki kostjaks pidada. Maakohus pidas Harjumaa Päästeteenistust kui juriidilist

isikut hageja tööandjaks. Apellatsioonikohus ei põhjendanud, miks ta hindas seda maakohtust

erinevalt.

Tööandjal ei olnud töölepingu lõpetamiseks piirkondliku tööinspektori nõusolekut. TLS § 94 kohaselt

võis töötajaid esindava isikuga tööandja algatusel lõpetada töölepingu üksnes tööandja asukoha

tööinspektori nõusolekul. Harjumaa Päästeteenistuse administratsioon asub Keilas. Tööandja ei

pöördunud oma asukohajärgse Keila valla tööinspektori poole nõusoleku saamiseks. Tallinna ja

Harjumaa Tööinspektsiooni peatööinspektori E. Hinno nõusolekust ei nähtu, et ta oleks olnud TLS

§ 94 järgi kohane tööinspektor.

TsMS §-de 1 lg 2; 4 lg 1 ja 6 sätte ja mõttega on vastuolus apellatsioonikohtu seisukoht, et maakohus

ei võinud hinnata, kas tööinspektoril oli piisav alus töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmiseks

ning kas selle andmine oli otstarbekas. Maakohus andis töövaidlust lahendades ühtlasi hinnangu

tööandja ja peatööinspektori tegevusele.

Tööandjal oli üksteist vaba töökohta, milledest hagejale oleks tulnud pakkuda vähemalt viit. Hagejale

pakuti kodanikukaitsejärelevalve büroo riskianalüüsi peaspetsialisti, tõrjuja-päästja ja lukksepa

ametikohta. Riskianalüüsi peaspetsialisti ametikohast hageja keeldus, kuna selline ametikoht reaalselt

puudus. Pakkumata jäeti operatiivkorrapidaja ja tema abide ametikohad.

Rikkudes TsMS § 316 lg 1 ja 332 nõudeid, ei motiveerinud apellatsioonikohus, miks ta hindas teisiti

tõendeid hagejale tehtud tööpakkumiste ja hageja hariduse vastavust vabadele ametikohtadele.

Oletuslik on apellatsioonikohtu järeldus, et hageja ei soovinud reaalselt tööle asuda.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja pidas apellatsioonikohtu otsust õigeks.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebuse

põhjendused ei anna selle tühistamiseks alust. Kolleegium ei pea vajalikuks apellatsioonikohtu otsuse

põhjendusi korrata.

Apellatsioonikohus on Harjumaa Päästeteenistuse põhimäärust ja Vabariigi Valitsuse seadust

kohaldades teinud õige järelduse, et käesolevas töövaidluses on kostjaks Eesti Vabariik, kes teostab

oma õigusi ja kohustusi riigiasutuste kaudu. Harjumaa Päästeteenistus on Harju Maavalitsuse hallatav

riigiasutus. Hagejaga töölepingu sõlmimise ja lõpetamise ajal kehtinud Harju maavanema

korraldusega kinnitatud Harjumaa Päästeteenistuse põhimääruse kohaselt oli päästeteenistuse

direktoril õigus nimetada ametisse ja vabastada ametist päästeteenistuse koosseisu kuuluvaid

ametnikke ning sõlmida, muuta ja lõpetada töölepinguid päästeteenistuse töötajatega.

Tööõigussuhtest tekkinud vaidluses on kostjaks käesolevas tsiviilasjas Eesti Vabariik Harjumaa

Päästeteenistuse kaudu.

Hagejaga töölepingu lõpetamiseks oli tööandjal pädeva tööinspektori nõusolek. Kohus tuvastas, et

enne töölepingu lõpetamist pöördus tööandja TLS § 94 nõudeid täites asukohajärgse Tallinna ja

Harjumaa Tööinspektsiooni poole töölepingu lõpetamiseks nõusoleku saamiseks. 5. mail 1998. a

andis peatööinspektor E. Hinno nõusoleku hagejaga töölepingu lõpetamiseks. Lisaks

apellatsioonikohtu otsuse põhjendustele tööinspektori nõusoleku seaduslikkuse kohta ja vastuseks

kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et toimikus on maakohtule esitatud Tallinna ja Harjumaa

Tööinspektsiooni juhataja 1. aprilli 1998. a korraldus, millega kehtestati inspektorite tööpiirkonnad

ettevõtete tegevusalade järgi ja territoriaalselt (v.a ettevõtted, milliseid teenindatakse tegevusalade

järgi). Selles töökorralduses oli tegevusala järgi riigiasutuste tööinspektoriks E. Hinno ja

territoriaalseks tööinspektoriks Keila vallas A. Suviste. Hageja on vääriti mõistnud eeltoodud

korralduse sisu - peatööinspektor E. Hinno oli 5. mail 1998. a hagejaga töölepingu lõpetamiseks

nõusolekut andes Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioonis riigiasutuste tööinspektoriks.

Kuna apellatsioonikohus tugines maakohtus tuvastatule, et hageja koondamine ei olnud seotud tema

tegevusega usaldusisikuna ja seda asjaolu pooled ei vaidlustanud ega ole seda vaidlustanud

kassatsioonkaebuses ka hageja, siis ei oma käesolevas vaidluses tähendust, millises korras võiks

vaidlustada töölepingu lõpetamiseks antud tööinspektori nõusolekut.

TsMS § 330 lg 4 kohaselt märgitakse ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas tuvastatud asjaolud ja

nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida

ringkonnakohus kohaldas. Ringkonnakohus ei ole neid nõudeid rikkunud. Tuvastatud asjaoludest ja

tõenditest järeldust tehes on kohus põhjendatult märkinud, et TLS § 98 lg 2 kohaselt on enne

töölepingu lõpetamist koondamise tõttu tööandja kohustatud pakkuma võimaluse korral teist tööd,

mille eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. See eesmärk oli

hagejale sobiva töö pakkumisega täidetud.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. veebruari 2001. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik