Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-131-01 ECLI:EE:RK:2001:3.2.1.131.01.366 AI generated

3-2-1-131-01 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-131-01
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

AS Mõigu Ehituskoondis kohustus 2. mail 1995. a sõlmitud lepingu järgi maksma AS Mõigu EK endisele töötajale Ivo Söödorile eluaegselt riikliku pensioni lisana igakuiselt 2000 krooni.

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-131-01 · Riigikohus: mail 1995. a sõlmitud lepingu järgi maksma AS Mõigu EK endisele töötajale Ivo Söödorile eluaegselt riikliku pensioni lisana igakuiselt 2000 krooni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-131-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. novembril 2001. a

Ivo Söödori hagi AS Mõigu Ehituskoondise vastu 28 000 krooni saamiseks ja AS Mõigu

Ehituskoondise hagi Ivo Söödori vastu pensionilepingu tühisuse tunnustamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja A. Kull, vaatas

avalikul kohtuistungil 8. oktoobril 2001. a läbi Ivo Söödori kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/335/01. Istungist

võtsid osa hageja esindaja vandeadvokaat M. Heek ja kostja esindaja vandeadvokaat T. Bekker.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

AS Mõigu Ehituskoondis kohustus 2. mail 1995. a sõlmitud lepingu järgi maksma AS Mõigu EK

endisele töötajale Ivo Söödorile eluaegselt riikliku pensioni lisana igakuiselt 2000 krooni.

I. Söödor palus AS-lt Mõigu Ehituskoondis välja mõista 1999. a veebruarist kuni 29. veebruarini

2000. a. maksmata pensioni 28 000 krooni.

Vastuhagis palus kostja tunnustada 2. mai 1995. a pensionilepingu tühisust. Leping on vastuolus TLS

§-ga 10, mille järgi on eeliste lubamine ja andmine sõltuvalt varasemast tegevusest seadusevastane.

Tööandja pensioni õiguslik regulatsioon puudub. Kollektiivlepinguga ei ole pandud kostjale

lisapensioni maksmise kohustust. Sõlmitud ei ole töölepingut, mis näeks ette hagejale lisapensioni

maksmise. Võrreldes teiste töötajatega, kellele ei ole pensionilisa makstud, ei ole hagejal suuremaid

teeneid kostja töötulemuste saavutamisel.

Tallinna Linnakohtu 9. novembri 2000. a otsusega rahuldati hagi ning mõisteti kostjalt hageja kasuks

välja 28 000 krooni. Vastuhagi jäeti rahuldamata.

Otsuse kohaselt seadus ei keela tööandjal töötajaga pensionilepingut sõlmida. Leping ei ole vastuolus

TLS §-ga 10, kuna sõlmitud leping ei ole tööleping. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita

nõuetekohasel viisil ja tähtaegselt ning TsK § 174 kohaselt on ühepoolne keeldumine kohustise

täitmisest lubamatu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2001. a otsusega linnakohtu otsus tühistati. Uue otsusega jäeti

hagi rahuldamata, rahuldati vastuhagi ning tunnustati pensionilepingu tühisust.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel ei ole pensionileping kooskõlas heade kommetega. Lepingus

kokku lepitud tingimusteta eluaegse hüvitise maksmine ja selliselt ühe töötaja põhjendamatu

eelistamine ei ole millegagi põhjendatud ning on vastuolus heade kommetega. TsÜS § 66 lg 1

kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. AS Mõigu Ehituskoondis ei pea tühist

tehingut täitma ning hagejal ei ole alust selle täitmist nõuda. Väär on kostja väide, et pensionileping

pidi olema kooskõlas töölepingu seadusega.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hageja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale

apellatsioonikohtule.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt TsÜS § 66 lg 1. Arvestamata, et kumbki pool peab tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, rikkus kohus TsMS § 91 lg 1. Kohus rikkus

TsMS § 231 lg 4, sest jättis otsuses analüüsimata hageja esitatud tõendid. Hageja esitas tõenditena

pensionilepingu ja Sotsiaalkindlustusameti kirja. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit. Hageja taotles

pensioni määramist. Pensionilepingu sõlmimisega tema taotlus rahuldati. Toimikus puuduvad tõendid

teiste isikute pensioni taotluste kohta, kellele eelistamist luges ringkonnakohus heade kommetega

vastuolus olevaks.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus on otsuses viidanud asjaoludele, millistel

vaidlustatud pensionileping on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. Ringkonnakohus ei ole

rikkunud protsessiõiguse normi. Pensionileping oligi vaidluse objektiks ja sellele on hinnang

kohtuotsuses antud. Sotsiaalkindlustusameti kiri kinnitas seda, et seadusest ei tulene tööandja

pensioni maksmise kohustust. Seda tõendit on kohus arvestanud.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi rikkumise tõttu.

Seaduse kohaldamine peab põhinema ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel (TsMS § 330 lg 4).

Poolte 2. mail 1995. a sõlmitud lepingu p 2.1 kohaselt reguleeritakse lepinguga endisele Mõigu EK

töötajale AS Mõigu EK poolt makstava pensionilisa maksmise korda. Lepingust ei nähtu, kas

pensioni makstakse hagejale seoses tema töötamisega Mõigu EK-s töölepingu alusel või seoses selle

juriidilise isiku juhatuse liikmeks olemisega.

Kui kostja kohustus hagejale pensionilisa maksma töölepingulisest suhtest tulenevalt, tuleb kohtul

hinnata lepingu vastavust TLS §-s 10 lg 1 kehtestatud põhimõttele - töö edukusega mitteseotud

eeliste lubamine ja andmine on seadusevastane. Juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise

isikuga töölepinguseadus ei laiene (TLS § 7 p 10). Juhatuse liikmele ei ole juriidiline isik tööandja.

TsÜS § 66 lg 1 võib seega kuuluda kohaldamisele, kui hagejale pidi pensionilisa makstama kui kostja

juhatuse endisele liikmele.

Lepingu p 4.1 kohaselt kohustus AS Mõigu EK maksma I. Söödori pensionile lisa igakuiselt 2000

krooni. Sellise kohustuse võtmise headele kommetele vastavuse hindamisel peab kohus arvestama

kõiki tuvastatud asjaolusid kogumis, sealhulgas hagejale käsitletava soodustuse andmise põhjust.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2001. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Ivo Söödorile 14. mail 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

L. Laarmaa, J. Luik, A. Kull