3-2-1-125-01 · Riigikohus

3-2-1-125-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. novembril 2001. a

Salva Kindlustuse AS hagi Tallinna linna vastu kahju 99 000 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik, vaatas avalikul

kohtuistungil 8. oktoobril 2001. a läbi Tallinna linna kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. märtsi 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/208/01. Istungist

võtsid osa hageja esindaja vandeadvokaat K. Vilippus ja kostja esindaja vandeadvokaat P. Paas.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Eesliikunud sõiduki ülesõidust püsti pöördunud kanalisatsioonikaevu luugile otsasõidust 9. juunil

1999. a Tallinnas Pärnu maantee maja nr 127 juures purunes sõiduauto Ford Escort reg nr 657

ALP. Salva Kindlustuse AS hüvitas vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu alusel sõiduki omanikule

tekkinud sõidukikahju 98 000 krooni ning sõiduki pukseerimise eest 1000 krooni.

Salva Kindlustuse AS palus kindlustusseaduse (KS) § 18 alusel välja mõista 99 000 krooni Tallinna

linnalt. Kostja on tee omanik, kes teeseaduse (TeeS) § 37 lg 1 järgi on kohustatud kõrvaldama teelt

liiklusele ohtliku rajatise.

Kostja vaidles hagile vastu. Õnnetuskohal valmistati teed ette asfalteerimiseks ja peatöövõtjaks oli

AS Talter. Enne asfaltbetoonkatte freesimist tuleb tänavaaluste tehnovõrkude kaevupead lahti raiuda

ja lasta alla tasemele, mis ei takista freesimistöid. Seejärel paigaldatakse kaevupead freespinna

tasemele. Teel paiknev kanalisatsioonikaev koos luugiga ei ole tee osa ning selle korrashoiu eest ei

vastuta tee omanik. TeeS § 25 lg 6 järgi tagab teehoiutööde ajal liiklusohutuse teehoiutöö tegija.

Kostja taotlusel kaasas linnakohus protsessi kolmandate isikutena kostja poolel AS Talter ja AS

Tallinna Vesi.

Tallinna Linnakohtu 6. oktoobri 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. KS § 18 järgi läheb

kahjukindlustuse korral nõudeõigus varalist kahju tekitanu vastu kindlustushüvitust saanud isikult üle

kindlustusandjale väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses. Kostja süü kanalisatsioonikaevu luugi

mittekorrasolekus ja seega ka kahju tekkimises, ei ole tõendatud. Kuigi TeeS § 2 lg 2 kohaselt ei ole

kanalisatsioonikaevu luuk tee osa, on sama seaduse § 37 lg 1 kohaselt tee omanik kohustatud jälgima

tee seisundit ja hoidma tee korras, kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku,

puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Kahjujuhtumi ajal remontis teed AS Talter. TeeS § 25

lg 6 ning Tallinna linnaga sõlmitud lepingu kohaselt pidi tee remontimisel liiklusohutuse tagama AS

Talter.

Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2001. a otsusega linnakohtu otsus tühistati. Uue otsusega

rahuldati hagi osaliselt ning kostjalt mõisteti välja 74 000 krooni.

Otsuse põhjenduste järgi on tee omanikuks kostja. TeeS § 10 kohaselt peab tee seisund võimaldama

ohutult liigelda. Tee omanik on kohustatud hoidma tee seadusega või muude õigusaktidega sätestatud

nõuetele vastavas seisundis (TeeS § 37 lg 1). Seaduse kohaselt lasub vastutus tee korrashoiu eest tee

omanikul. Tulenevalt TeeS § 37 lõikest 6 on omanik kohustatud liiklejale hüvitama tee

kasutuskõlbmatusest tekkinud kahju. See, et seaduse kohaselt peab teehoiutöö ajal liiklusohutuse

tagama teehoiutöö tegija, ei vabasta samast seadusest tulenevalt tee omaniku vastutusest.

Arvestades, et sõiduki jääkväärtuseks on 25 000 krooni, tuleb kostjalt välja mõista 74 000 krooni.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Tallinna linn palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus juhindus teeseaduses teeomaniku vastutust reguleerivatest üldsätetest, kuid jättis

kohaldamata sama seaduse teeomaniku vastutust välistava erisätte. TeeS § 25 lg 6 ja § 10 lg 3

koosmõjust tuleneb, et teehoiutööde tegemise ajaks kandub vastutus liiklusohutuse ja tee nõuetele

vastavas seisundis hoidmise eest tee omanikult üle teehoiutööde tegijale. See on kehtiv ka

kolmandate isikute suhtes. TeeS § 25 lg 6 sätestab teehoiutööde tegija vastutuse piiramatu subjektide

ringi ees.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. TeeS § 25 lg 6 ei ole erisäte TeeS § 37 lg 6 suhtes.

AS Talter tegutses Tallinna linna ülesandel ja huvides. Kostja ja AS Talter vaheline tööettevõtuleping

tekitas õigusi ja kohustusi lepingu pooltele. Kostja on seadusejärgselt vastutav liiklejale tekkinud

kahju eest ja seda ei saa muuta lepinguga.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Nii tee omaniku kui teehoiutöö tegija vastutus liiklejale tekitatud kahju eest eeldavad TsK §-st 448

tulenevalt lisaks kahjule põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahju tekitanu teo vahel, kahju

tekitanu teo õigusvastasust ning kahjutekitanu süüd. Hüvitanud sõiduki omanikule liiklusõnnetusest

tekkinud kahju, esitas hageja KS § 18 alusel hagi tee omaniku vastu. Kostja ei ole kasseerinud otsust

põhjusel, et tema vastutus oleks välistatud mõne kahju hüvitamise kohustist tekitava tingimuse

puudumise tõttu.

Teele esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse

liiklusohutusnõuete rikkumise eest sätestab teeseadus (TeeS § 1). Liikluse korraldamise teedel ning

selle ohutuse tagamise alused ja põhinõuded on kehtestatud liiklusseadusega (LS § 1).

TeeS § 10 lg 1 ja LS § 4 lg 2 järgi peab tee seisund võimaldama ohutult liigelda. Tee omanik on

kohustatud jälgima tee seisundit ja hoidma tee korras, kõrvaldama teelt liiklust ohustava või

nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise ning korraldama tee

kasutamist ja kaitset (TeeS § 37 lg 1). Samuti näeb LS § 6 ette teeomaniku või valdaja kohustuse

pidevalt jälgida tee seisundit, hoida tee korras ja viivitamatult kõrvaldada liiklust ohustavad või

segavad takistused.

TeeS § 37 lg 6 kohaselt on tee omanik kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutuskõlbmatuse tõttu

ning sama seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud sama

paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Ohutu on teel liigelda siis, kui tee ja sellel paiknevad rajatised

on korras. Kahju hüvitamise kohustis võib seega tekkida nii siis, kui tee seisund ei võimalda üldse

liiklust (tee on kasutuskõlbmatu) kui ka siis, kui tee seisund ei ole liiklemiseks ohutu.

Teehoiutööde ajal peab liiklusohutuse tagama teehoiutöö tegija (TeeS § 25 lg 6). Sellest ei tulene, et

liiklusohutuse tagamise kohustuse panemisega teehoiutöö tegijale lõpeb omaniku vastutus liiklejale

tekitatud kahju eest. Tee omanikule TeeS § 37 lg 6 ja TsK § 448 alusel vastutuse panemisel pole

seega oluline, et tee võis liiklusele ohtlikuks muutuda tee omanikuga lepingulistes suhetes oleva

kolmanda isiku tegevuse tagajärjel. Kannatanu võis nõuda kahju hüvitamist ka teehoiutööde tegijalt

kahju tekitamisest tuleneva kohustise alustel.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et Tallinna linna kassatsioonkaebuselt on kassatsioonikautsjon

tasutud ekslikult. Vastavalt TsMS § 57 lõikele 4 on riik ja kohalik omavalitsusüksus kautsjoni

tasumisest vabastatud.

Hageja palus kohtukulude nimekirjas Advokaadibüroo Teder & Rask 28. septembri 2001. a arvele

tuginedes kostjalt välja mõista 10 000 krooni vandeadvokaat K. Vilippuse osavõtu eest Riigikohtus.

TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel loeb kolleegium Salva Kindlustuse AS vajalikuks ja põhjendatuks õigusabi

kuluks Riigikohtus 2000 (kaks tuhat) krooni.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. märtsi 2001. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Välja mõista Tallinna linnalt 2000 (kaks tuhat) krooni Salva Kindlustuse AS kasuks õigusabi

eest Riigikohtus.

Tagastada Tallinna Kommunaalametile 14. mail 2001. a tasutud kautsjon 740 (seitsesada

nelikümmend) krooni.

A. Kull, H. Jõks, J. Luik