3-2-1-118-01 · Riigikohus

3-2-1-118-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 26. oktoobril 2001. a

Maara Vaik"i hagi Lembit Tampuu vastu eluruumist väljatõstmiseks ja Lembit Tampuu hagi

Maara Vaik"i vastu eluruumi kasutamise õiguse tunnustamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi

kirjalikus menetluses 24. septembril 2001. a M. Vaiki kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/61/01.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Maara Vaikile kuulub 1996. a omandatud endine kooperatiivkorter Tallinnas Paekaare 74-52.

Eluruumi on sisse kirjutatud M. Vaiki täiskasvanud poeg Lembit Tampuu, kes oli eluruumist

lahkunud enne selle omandamist ja alates 1994. aastast elab koos oma perekonnaga Tallinnas Koidula

32-2. Hageja palus kostja eluruumist Paekaare 74-52 ES §-de 11 lg 2 ja 3, 46 ja 47 alusel välja tõsta.

Kostjal oli hageja endise perekonnaliikmena ES § 11 lg 2 järgi õigus kasutada eluruumi allüürniku

õigustes. Allüürilepingu lõpetamisest on kostjale teatatud, kuid ta keeldub eluruumi vabastamisest.

Vastuhagis palus L. Tampuu tunnustada ES § 11 alusel tema õigust kasutada eluruumi ja kohustada

hagejat selleks mitte takistusi tegema.

Tallinna Linnakohtu 29. juuni 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata ja rahuldati vastuhagi.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja hageja endine perekonnaliige. Eluruumide erastamise

seaduse (EES) § 17 lg 2 kohaselt kasutavad erastatud eluruumi omaniku endised perekonnaliikmed

eluruumi vastavalt omavahelisele kokkuleppele eluruumi üürilepingu või tasuta kasutamise lepingu

alusel, kokkuleppe puudumisel aga allüürniku õigustes vastavalt elamuseadusele. ES § 47 lg 1

kohaselt peab üürilepingu lõpetamisest ette teatama kolm kuud. Hageja ei ole seda nõuet järginud,

teatades kostjale allüürilepingu lõpetamisest hagi aluse muutmise avalduses.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2001. a otsusega muudeti linnakohtu otsust hagi rahuldamata

jätmise põhjenduste osas ja jäeti vastuhagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt

on kostja hageja endine perekonnaliige, kes alates 1994. aastast elab Koidula 32-2. EES § 17 ei ole

asjas kohaldatav, kuna see reguleerib erastamisele kuuluvate eluruumide, mitte aga kunagise

kooperatiivkorteri omandanud kooperatiivi liikme ja tema endise perekonnaliikme suhteid. Vaidlus

tuleb lahendada elamuseaduse sätete alusel. ES § 11 lg 2 kohaselt on eluruumi omaniku endisel

perekonnaliikmel vastavalt omanikuga sõlmitud kokkuleppele õigus kasutada eluruumi üürilepingu

alusel, tasuta kasutamise lepingu alusel või allüürniku õigustes. Pooltel puudub eluruumi kasutamise

kokkulepe. Seega on põhjendatud hageja seisukoht, et kostja on allüürniku õigustes olev isik.

Vastavalt ES §-le 47 lg 1 pidi hageja esitama kostjale teate allüürilepingu lõpetamisest kolm kuud

ette. See tingimus peab olema täidetud enne hagi esitamist. Seda teadet ei asenda hagi aluse

muutmise taotlus.

Vastuhagi rahuldamisele ei kuulu. Vastuhagiavalduse kohaselt on kostja ise hageja eluruumist

lahkunud. Ta ei ole viidanud ühelegi asjaolule, millest tuleneks tema õigus kasutada seda eluruumi

üürnikuna.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jätmise osas ja

uue otsusega hagi rahuldada. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et väljatõstmise eelduseks on kolm

kuud enne kohtule hagi esitamist kostjale väljatõstmisest teatamine. Etteteatamine on vajalik juhul,

kui allüürnik elab eluruumis. Kohus tuvastas, et kostja lahkus vaidlusalusest eluruumist 1994. a.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja pidas kostja kaebust põhjendamatuks ja ringkonnakohtu otsust õigeks.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsust tuleb muuta põhjenduste osas.

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et allüürilepingu lõpetamise tõttu eluruumist

väljatõstmise hagi rahuldamine oleneb sellest, kas kolmekuuline etteteatamistähtaeg oli hagi

esitamise ajaks möödunud või mitte. Kui asja kohtus lahendamise ajaks on allüürileping ES § 47 lg 1

alusel lõpetatud, see asjaolu kuulub hagi alusesse ja kostjal puudub muu õiguslik alus eluruumi

kasutada, siis kuulub hagi rahuldamisele vaatamata sellele, et hagi esitamise ajal polnud

kolmekuuline etteteatamistähtaeg möödunud. Asjas ei saa allüürilepingut lugeda ES § 47 lg 1 alusel

lõpetatuks seetõttu, et hageja pole üldse teatanud kostjale allüürilepingu lõpetamisest. Selliseks

teateks pole kohtule esitatud hagi aluse muutmise avaldus.

ES § 47 lg 4 järgi allüürniku keeldumisel allüürilepingu lõppemisel või lõpetamisel eluruum

vabastada, kuulub ta kohtu korras väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata. Sel alusel saab nõuda

seega allüürilepingu lõppemisel või lõpetamisel eluruumi kasutava allüürniku väljatõstmist.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on kostjal hageja eluruumi kasutamiseks küll allüürniku õigused,

kuid eluruum tema kasutuses ei ole. Kuna kostja on eluruumi vabastanud, on väljatõstmise nõue

alusetu.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium

o t s u s t a s:

Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2001. a otsuse põhjendusi Maara

Vaik"i hagi Lembit Tampuu vastu eluruumist väljatõstmiseks rahuldamata jätmise osas ning

jätta Maara Vaik`i hagi rahuldamata Riigikohtu põhjendusel. Muus osas jätta ringkonnakohtu

otsus muutmata.

Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

H. Jõks, J. Luik, T. Vernik