3-1-1-108-01 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Tartus 25. oktoobril 2001. a.

3-1-1-108-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Ott Järvesaar vaatas 09. oktoobril 2001. a

toimunud avalikul kohtuistungil läbi J. T. erikaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. augusti 2001. a määruse peale, millega jäeti läbi vaatamata süüdistatava J. T. ja

tema kaitsja vandeadvokaadi Ruth Sild"i erikaebused Lääne Maakohtu kohtuniku 11. augusti 2001. a määruse peale tõkendina

kohaldatud vahi all pidamise kohta 26. augustini 2001. a.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa J. T. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. Tarakanov peeti kinni 15. märtsil 2001.a ja tema suhtes kohaldati tõkendina vahi all pidamist, mille tähtaega pikendati. Talle esitati

süüdistus KrK § 141 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi selles, et ta 08. märtsil 2001. a koos teiste isikutega pani toime röövimised M. T. ja A. S. korterites.

J. T. end süüdi ei tunnistanud.

2. Süüdistatava vahi all pidamise tähtaeg lõppes 11. augustil 2001. a. Samal päeval taotles Lääne Politseiprefektuuri juhtivinspektor Elle Teder

süüdistatava vahi all pidamise tähtaja pikendamist 26. augustini 2001. a põhjendusega, et see aeg on vajalik eeluurimise jätkamiseks, kuid

süüdistatav võib vabaduses olles kõrvale hoiduda kriminaalmenetlusest ja panna toime uusi kuritegusid. Lääne Maakohtu kohtunik, olles

eelnevalt küsitlenud süüdistatavat kaitsja osavõtul, andis 11. augustil 2001. a loa pidada J. T.-t vahi all uurija poolt taotletud tähtaja lõpuni.

3. Kohtu määruse peale esitasid erikaebuse J. T. ja tema kaitsja vandeadvokaat Ruth Sild, kes taotlesid määruse tühistamist.

Kaitsja erikaebuse motiivides väideti, et süüdistatava vahi all pidamise tähtaeg lõppes Vangistusseaduse § 104 lg 3 kohaselt 11. augustil

2001. a päeval kell 12.00. Kohtunik arutas uurija taotlust õhtul kell 19.30, mil süüdistatav oleks pidanud olema vabastatud. Sellistel asjaoludel

ei olnud kohtunikul õigust J. T. vahi all pidamise tähtaega pikendada. Lisaks on rikutud KrMK § 73 lg 5 nõudeid sellega, et kohtuniku määrus

ei olnud varustatud pitsatiga.

Analoogilised motiivid olid esitatud ka J. T. erikaebuses.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis oma 30. augusti 2001. a määrusega esitatud erikaebused läbi vaatamata.

Kriminaalkolleegium ei hinnanud pitsatijäljendi puudumist kohtuniku määrusel kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena.

Ka märkis ringkonnakohus, et Lääne Maakohtu kohtuniku määruse sõnastusest nähtub, et selle määrusega ei pikendatud süüdistatava vahi all

viibimise tähtaega, vaid anti luba süüdistatava vahi all pidamiseks 26. augustini 2001. a.

Kriminaalkolleegium leidis, et esitatud erikaebused ei kuulu sisulisele läbivaatamisele, sest ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks on

möödunud tähtaeg, milleni vahi all pidamiseks oli antud kohtuniku luba.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas erikaebuse J. T., kes palub tunnistada Lääne Maakohtu istung ebaseaduslikuks ja sellest tulenevalt

tunnistada kehtetuks vahi all pidamise tähtaja pikendamise määrus.

5.1 Kaebuse motiivide kohaselt näeb Vangistusseaduse § 104 lg 3 ette, et kui vahistustähtaega ei pikendata, vabastatakse vahistatu

vahistustähtaja viimasel päeval, milleks oli 11. august 2001.a, hiljemalt kell 12.00, kaebuse esitajat selleks ajaks ei vabastatud. Vahi all

pidamist, mille tähtaeg on lõppenud, ei ole võimalik pikendada. Kaebuse esitaja leiab, et vajadusel oleks olnud võimalik vahi all pidamise

tähtaega pikendada varem, kuna 8. augustil 2001. a etapeeriti ta kolmeks päevaks Haapsallu.

5.3 Lääne Maakohtu kohtuniku määrus ei olnud varustatud pitsatiga.

5.4 Ringkonnakohus käsitles oma määruses vaid osa esitatud J. T. erikaebusest. Ringkonnakohtu teatis istungi toimumise kohta anti J. T.-le

kätte 28. augustil 2001. a, s.o vähem kui kaks ööpäeva enne istungi toimumist. Sellega rikuti süüdistatava võimalust esitada taotlusi. Samuti

taotles süüdistatav võimalust istungist osa võtta, mida ei võimaldatud.

6. Riigikohtu istungil J. T. kaitsja vandeadvokaat K. Kuusmaa toetas erikaebust. Prokurör leidis, et probleemne oli vahi all pidamine pooleteise

tunni ulatuses, s.o tööpäeva lõpust kohtuniku määruse tegemiseni, kuid see ei välista vahi all pidamise pikendamist.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et puudub alus Tallinna

Ringkonnakohtu 30. augusti 2001. a määruse tühistamiseks.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub erikaebuses toodud väitega, et Lääne Maakohtu 11. augusti 2001. a määruse koostamise ajaks oli J.

T. vahi all pidamise tähtaeg lõppenud. Seega pidanuks kohus lahendama küsimuse, kas J. T.-t oli alust vahi all pidamise pikendamise taotluse

alusel uuesti vahi alla võtta. Selles osas on maakohtu nimetatud määrus ebajärjekindel, sest kohtunik on küll rahuldanud määruse resolutiivosa

kohaselt uurija taotluse, kuid samas ei ole vahi all pidamise tähtaega pikendanud vaid on lubanud J. T.-t vahi all pidada kuni 26. augustini

2001. a.

Kuna aga vastavalt KrMK § 73 lg 51 sätestatule pikendatakse vahi all pidamise tähtaega vahi alla võtmist reguleerivate sätete alusel, tuleb

mõlema protseduuri raames kontrollida ühtede ja samade õiguslike aluste olemasolu ja otsustada sarnane küsimus - kas isikult võtta ajutiselt

enne kohtuotsuse tegemist vabadus või mitte. Seetõttu ei oma terminid "vahi alla võtmine" ja "vahi all pidamise tähtaja pikendamine" olulist

sisulist erinevust. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Lääne Maakohus on 11. augustil 2001. a J. T-i vahi all pidamise küsimuse

otsustamisel kaalunud nii vahistamise materiaalseid kui ka menetluslikke aluseid ning tulnud põhjendatult järeldusele, et seda isikut peab

hoidma vahi all kuni kohtuni. Riigikohtu kriminaalkolleegium, viidates siinkohal ka oma varasematele määrustele 3-1-1-12-00 (RT III, 00, 5,

52) ning 3-1-1-108-00 (RT III, 00, 27, 299), nõustub maakohtu seisukohaga.

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 30. augusti 2001. a määrusega erikaebused sisuliselt läbi vaatamata, kuna määruse tegemise ajaks oli

möödunud tähtaeg, milleni oli antud kohtuniku luba süüdistatava vahi all pidamiseks, ja seega on kaevatav määrus kaotanud õigusliku sisu.

30. augustil 2001. a viibis J. T. vahi all Lääne Maakohtu kohtuniku määruse alusel seoses tema kohtu alla andmisega 23. augustil 2001. a,

millega ühtlasi valiti kohtuliku arutamise ajaks tõkend vahi all pidamine. Seega oli ringkonnakohus õigustatud jätma erikaebuse läbi

vaatamata. Sellise lahenduse puhul ei olnud ringkonnakohus kohustatud andma seisukohta kõikide erikaebustes esitatud motiivide suhtes.

10. AKKS § 39 lg 3 annab kriminaalmenetluse seaduse oluliste rikkumiste loetelu. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt võib Riigikohus

või ringkonnakohus tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks ka teisi menetlusosaliste õiguste või muude

kriminaalmenetluse eeskirjade rikkumisi, mis on takistanud või oleksid võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset

uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Pitsatijäljendi puudumist dokumendil ei ole AKKS § 39 lg 1 loetelus toodud.

Kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et pitsatijäljendi puudumise puhul ei ole tegemist kriminaalmenetluse

seaduse olulise rikkumisega, sest dokumendi koostanud ametiisiku tahe on tekstis selgelt väljendatud ning kinnitatud tema allkirjaga.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 g-st 3 ja § 72 g-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30 augusti 2001. a määrus jätta muutmata ja J. T. erikaebus jätta rahuldamata.

Mõista J. T.-lt riigieelarve tuludesse kohtukulu 371 krooni ja 70 senti kaitsja esinemise eest Riigikohtu istungil.

Kohtumäärus jõustub 25. oktoobril 2001. a ega ole edasikaevatav.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar