3-1-1-98-01 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 23. oktoobril 2001

3-1-1-98-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas 25. septembril 2001.a

toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi

S.H. haldusõiguserikkumise asja HÕS § 1031 lg 1 järgi

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa S.H. ja tema esindaja vandeadvokaadi vanemabi Jaak Pikma.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida-Viru Politseiprefektuuri liikluspolitsei vaneminspektor Igor Penkin koostas 31. mail 2000. a S.H.le haldusõiguserikkumise protokolli

HÕS § 1031 lg 1 sätestatud õiguserikkumise toimepanemise kohta. Protokollis toodud haldusõiguserikkumise kirjelduse järgi tuli S.H. poolt

juhitud sõiduautol 23. mail 2000. a kell 22.00 Kohtla-Järvel S tn x maja ees ratas alt ära ja veeres otsa kõnniteel liikunud jalakäijale. Autojuht

ei veendunud enne väljasõitu sõiduki korrasolekus ega jälginud teel olles selle tehnoseisundit, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus. Juht

lahkus õnnetuse sündmuskohalt politseid teavitamata, kuid teatas õnnetusest Päästeameti häirekeskusele.

Ida-Viru Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissar Herman Piirsalu 17. augusti 2000. a otsusega karistati S.H-t HÕS § 1031 lg 1

järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks.

2. S.H. kaebuse alusel arutas seda haldusõiguserikkumise asja Kohtla-Järve Linnakohus. Kohus rahuldas oma 22. detsembri 2000. a otsusega

kaebuse, tühistas ametiisiku otsuse ja lõpetas asjas menetluse.

3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium rahuldas oma 12. märtsi 2001. a otsusega Ida-Viru Politseiprefektuuri apellatsioonkaebuse,

tühistas linnakohtu otsuse ja jättis Ida-Viru Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissari H. Piirsalu otsuse muutmata.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas 8. juuni 2001. a määrusega ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti muutmata ülemkomissari

poolt määratud karistus ja saatis asja selles osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

5. Viru Ringkonnakohus muutis oma 10. juuli 2001. a otsusega ülemkomissar H. Piirsalu 17. augusti 2000. a otsusega määratud karistuse ja

karistas S.H-t HÕS § 1031 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks ja rahatrahviga viiekümne päevapalga

ulatuses.

Ringkonnakohtu hinnangul nähtub käesoleva haldusõiguserikkumise asja materjalidest, et S.H. taotles oma kaebuses linnakohtule taotlenud

talle ametiisiku poolt määratud karistuse vähendamist või ametiisiku otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist. Seega on

ringkonnakohtu pädevuses halduskaristuse kergendamine.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

6. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse S.H. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Jaak Pikma, kes taotleb kohtuotsuse

tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist. Ühtlasi taotleb esindaja vastavalt HÕS § 3511 lg 1 õigusabi eest makstud tasu hüvitamist riigi- või

kohaliku eelarve vahenditest.

6.1 Kassaator leiab, et Kohtla-Järve Linnakohtu otsus on põhjendatud ja vastab asja tehioludele ning juhul kui helistati Päästeameti

häirekeskusele, tuleb lugeda see võrdsustatuks politseisse teatamisega, kuna häirekeskusel on kohustus politseid liiklusõnnetusest

informeerida.

6.2 Viru Ringkonnakohus tegi otsuse 10. juulil 2001. a ja täisotsuse said menetlusosalised kätte 12. juulil 2001. a, s.o rohkem kui aasta hiljem

haldusõiguserikkumise toimepanemisest. 23. mail 2000. a kehtinud HÕS § 30 lg 4 redaktsioon sätestas, et halduskaristust ei või määrata, kui

haldusõiguserikkumisest on möödunud vähemalt üks aasta. Hilisemad HÕS § 30 muudatused raskendavad S.H. olukorda ja ei ole seega

kohaldatavad.

7. Vastuses kassatsioonkaebusele ei nõustu politseiprefekt A. Uibo kaebusega ja leiab, et võimalikele menetlusnormi rikkumistele on hinnangu

andnud Riigikohus ja need ei leidnud kinnitust. Karistuse määramine ringkonnakohtu poolt ei olnud aegunud, kuna pidevalt toimusid

kohtuprotsessid ja aegumistähtaeg peatus.

8. Riigikohtu istungil toetasid S.H. ja tema esindaja kassatsioonkaebust.

9. Kriminaalkolleegium märgib, et kuna Riigikohus on samas haldusõiguserikkumise asjas oma 8. juuni 2001. a määrusega nr 3-1-1-75-01

võtnud seisukoha kassatsioonkaebuse motiivide suhtes liiklusõnnetusest teatamise kohta, puudub alus nendele uuesti hinnangu andmiseks.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatori seisukohaga, et õigusrikkumise aegumise küsimuse lahendamisel kuulub

kohaldamisele õiguserikkumise ajal kehtinud HÕS § 30 redaktsioon. 23. mail 2000. a kehtinud redaktsioonis nägi HÕS § 30 lg 4 ette järgmist:

"Ühelgi juhul peale §-s 141 sätestatud haldusõiguserikkumiste ja käesoleva paragrahvi 8. lõikes sätestatud juhtudel ei või halduskaristust

määrata, kui haldusõiguserikkumise päevast, jätkuva haldusõiguserikkumise korral selle avastamise päevast, on möödunud üks aasta või

rohkem aega." Seega tuleb kassaatori väidete objektiivseks hindamiseks kaaluda, millal ja kelle poolt S.H-le halduskaristus määrati. Kassaatori

arvates tegi seda Viru Ringkonnakohus 10. juulil 2001. a, s.o rohkem kui aasta pärast haldusõiguserikkumist. Selle seisukohaga ei saa

nõustuda järgmistel kaalutlustel.

11. HÕS § 189 lg 2 kohaselt on HÕS § 1031 sätestatud haldusõiguserikkumise asjades halduskaristuse määramise õigus kõrgemal

politseiametnikul ning vanempolitseiametnikul (politseiasutuse struktuuri- või allüksuse juhil). Kohtuniku ainupädevust halduskaristuse

määramisel käsitleb HÕS § 186 lg 1, mille kohaselt karistamine HÕS §-s 1031 sätestatud haldusõiguserikkumise asjades ei kuulu üldjuhul

kohtuniku pädevusse. Siiski võib kohtunik lahendada HÕS §-s 1031 sätestatud õiguserikkumise asja, kuid mitte karistuse määrajana vaid

ametiisiku poolt tehtud otsuse vaidlustamise korral selle vaidluse lahendajana. Seega on S.H-le halduskaristuse määranud Ida -Viru

Politseiprefektuuri vanempolitseiametnik - korrakaitseosakonna ülemkomissar - H. Piirsalu 17. augustil 2000. a. Karistus määrati vähem kui

kahe kuu möödumisel samas asjas kriminaalasja algatamisest keeldumisest, s.o rikkumise toimepanemise ajal kehtinud HÕS § 30 lg 2

redaktsiooni kohaselt enne haldusõiguserikkumise aegumist. Edasine asja käik ei kujuta endast S.H-le halduskaristuse määramist vaid vaidlust

selle üle, kas talle 17. augustil 2000. a määratud karistus põhineb seadusel ning vastab oma raskuselt HÕS §-s 18 toodud eesmärkidele. Seega

Viru Ringkonnakohtu 10. juuli 2001. a kohtuotsusega mitte ei karistatud S.H-t 23. mail 2000. a toimepandud haldusõiguserikkumise eest vaid

kergendati talle juba 17. augustil 2000. a määratud halduskaristust.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HÕS § 324 lg 1 p -st 1, § 327 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

Viru Ringkonnakohtu 10. juuli 2001. a otsus S.H. haldusõiguserikkumise asjas HÕS § 1031 järgi jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 23. oktoobril 2001. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Eerik Kergandberg

Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep