3-1-1-101-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. oktoobril 2001. a

3-1-1-101-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher vaatas 2. oktoobril 2001. a

toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

M. O. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M. O.-i kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss.

Asjaolud ja menetluse käik

1. M. O. tunnistati Narva Linnakohtu 2. veebruari 2001. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta

ja 6 kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 22. august 2000. a. Kantud karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud

aeg 20. kuni 21. märtsini ja 19. kuni 20. juunini 2000. a, s.o 4 päeva.

Sama otsusega tunnistati süüdi V. B., V. J., V. A. ja O. S.

2. Narva Linnakohtu eeltoodud otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse teiste hulgas M. O. ja tema kaitsja Mihhail Korlenko, kes palusid M.

O.-le mõistetud karistuse kergendamist. M. O. palus arvestada karistuse aja algust 19. juunist 2000. a, s.o päevast, mil ta vahistati.

3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 2001. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu 2. veebruari 2001. a otsus osaliselt. M. O.-

le mõisteti KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel mõisteti lõplikuks

karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust, millest arvestati maha Narva Linnakohtu 21. juuni 2000. a otsuse järgi kantud karistus 2 kuud

aresti ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta ja 4 kuud vabadusekaotust.

KrK § 45 alusel arvestati kantud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20. kuni 21. märtsini 2000. a, s.o 2 päeva, 19. kuni 20. juunini

2000. a, s.o 2 päeva, 21. augustist 2000. a kuni 14. maini 2001. a, s.o 8 kuud ja 24 päeva - kokku 8 kuud ja 28 päeva. Ringkonnakohtu otsuse

järgi jäi M. O.-l karistust kanda 7 kuud ja 2 päeva vabadusekaotust. Karistusaja alguseks loeti 15. maid 2001. a.

Muus osas jäi linnakohtu otsus muutmata, M. O.-i apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, kuid tema kaitsja apellatsioonkaebus jäeti

rahuldamata.

Kriminaalkolleegium leidis, et linnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, s.t jättis kohaldamisele kuulunud seaduse kohaldamata.

Ringkonnakohtu otsuses märgiti, et M. O. pani käesoleva asja kuriteoepisoodid toime 6. märtsil 2000. a ja 9. juunil 2000. a, s.o enne Narva

Linnakohtu 21. juuni 2000. a otsust ning sellest tulenevalt tuleb tema lõplik karistus mõista KrK § 40 lg 3 järgi. Tuginedes Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsustes nr 3-1-1-35-97 ja 3-1-1-44-97 väljendatud seisukohale, arvas ringkonnakohus M. O.-i lõplikust karistusest maha

Narva Linnakohtu 21. juuni 2000. a otsuse järgi mõistetud ja ärakantud karistuse 2 kuud aresti.

Menetlus Riigikohtus

4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 2001. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu M. O. ja

kassatsioonprotesti osakonda juhtiv riigiprokurör Jüri Pikma.

4.1 M. O. ei ole nõus, et tema karistusaja alguseks on loetud 19. juuni 2000. a asemel 21. august 2000 a. Ta palub karistuse mõistmisel võtta

arvesse tema perekondlikku seisundit ja töökohalt antud positiivset iseloomustust ning soovib karistuse kergendamist.

4.2 Kassatsioonprotesti esitaja leiab, et ringkonnakohus, mõistes M. O.-le lõpliku karistuse KrK § 40 lg 3 järgi, kohaldas ebaõigesti

kriminaalseadust.. KrK § 40 lg 3 kohaselt " " liidab kohus hiljem mõistetud karistusega varem mõistetud karistuse ärakandmata osa täies

ulatuses või osaliselt või loeb kergema karistuse kaetuks raskema karistusega." Kassaator leiab, et kuritegude toimepanemise ajal kehtinud

KrK § 40 lg 3 redaktsioon ei võimalda täielikult ärakantud karistuse mahaarvamist hilisemas asjas mõistetud karistusest. Küll aga oli see

võimalik nimetatud paragrahvi kuni 5. veebruarini 1996. a kehtinud sõnastuses ning ringkonnakohtu otsuses viidatud Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-44-97 käsitabki KrK § 40 lg 3 varasemat, s.o kuni 5. veebruarini 1996. a kehtinud redaktsiooni. Kassaator

leiab, et teine ringkonnakohtu otsuses viidatud Riigikohtu otsus nr 3-1-1-35-97 on vastuoluline ning sellest juhindumine ei olnud asjakohane.

5. Riigikohtu istungil toetas riigiprokurör esitatud kassatsioonprotesti ja taotles selle rahuldamist, kassatsioonkaebuse palus jätta rahuldamata.

Kaitsja arvates kuulub M. O.-i kassatsioonkaebus rahuldamisele, kassatsioonprotest tuleb jätta rahuldamata.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle

tühistamiseks puudub alus.

6.1 Alusetu on M. O.-i taotlus lugeda karistuse kandmise aja alguseks 19. juuni 2000. a, sest ta kandis alates 21. juunist 2000. a karistust 2

kuud aresti linnakohtu 21. juuni 2000. a otsuse järgi ja see arvati lõplikust karistusest maha kui hiljem tuvastatud konkurentsi järgi mõistetud

karistus. 19. juunist kuni 20. juunini 2000. a vahi all viibitud aeg arvestati samuti maha tema lõplikult mõistetud karistusest. Seega on M. O.-i

poolt 21. augustini 2000. a vahi all viibitud aeg juba ringkonnakohtu poolt maha arvestatud kandmisele kuuluvast karistusest.

Samuti leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et puudub alus M. O.-le mõistetud karistuse kergendamiseks, sest ta on varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud isik ja eelnevalt mõistetud karistused ei ole mõjutanud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.

6.2 Jättes rahuldamata kassatsioonprotesti, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks rõhutada, jäädes oma varasema seisukoha juurde,

et kui isik on eelmise kohtuotsusega hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluva kuriteo eest mõistetud karistuse täielikult ära kandnud, arvatakse

see lõplikust karistusest lihtsalt maha.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 2001. a kohtuotsus M. O.-i süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p-de 1,2 ja 3

järgi muutmata.

2. M. O.-i kassatsioonkaebus ja prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata.

3. Välja mõista M. O.-lt riigieelarve tuludesse 867 krooni ja 30 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks.

Kohtuotsus jõustub 18. oktoobril 2001. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Ott Järvesaar

Liikmed Jüri Ilvest, Peeter Vaher