3-1-3-15-01 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 18. oktoobril 2001. a

3-1-3-15-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher vaatas 02. oktoobril 2001.a

toimunud avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi

OÜ D haldusõiguserikkumise asja HÕS § 132 lg 3 järgi

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa OÜ D esindaja P.P. ja Tartu Politseiprefektuuri esindaja Marek Ranne.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Politseiprefektuuri politseijuhtivinspektor Marek Ranne koostas 19. jaanuaril 2001. a haldusõiguserikkumise protokolli OÜ-le D

(edaspidi OÜ D), selle eest et töölepingu alusel OÜ-s D töötav müüja A.L. müüs Tartus T ja P tn nurgal asuvas osaühingule kuuluvas

müügiputkas alaealisele ühe paki sigarette L&M Super Lights, millega OÜ D rikkus Tarbijakaitseseaduse (TkS) alusel välja antud Vabariigi

Valitsuse 26. oktoobri 1999.a määruse nr 327 VIII peatüki p 36 nõudeid, pannes toime TkS § 17 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise.

Samuti müüdi alaealisele pudel õlut Saku Pilsner ning rikuti Alkoholiseaduse § 31 p 1 nõudeid, mis on kvalifitseeritav Alkoholiseaduse § 37

lg 2 järgi.

2. Tartu Maakohtu 09. aprilli 2001. a otsusega karistati OÜ-d D HÕS § 132 lg 3 järgi rahatrahviga 70 päevapalga, s.o 3710 krooni ulatuses.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

3. Tartu Politseiprefektuur esitas nimetatud otsuse peale kohtuvea parandamise avalduse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu 09. aprilli

2001. a otsuse ja saata asi uuesti läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.

3.1 Avalduse kohaselt jättis maakohus kohtuistungile kutsumata politseiametniku, rikkudes sellega HÕS § 242 p 3, § 247 lg 3 ja § 248 lg 4

nõudeid.

3.2 Politseiprefektuuri poolt volitatud esindaja asja arutamisele kutsumata jätmise tõttu kohaldas kohtunik kohtuotsuse aluseks olevat seadust

valesti. HÕS § 132 lg 3 ei ole antud asjas kohaldatav ja selele ei ole tehtud viidet haldusõiguserikkumise protokollis.

4. Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leiab OÜ D juhataja P.P., et maakohtu otsus on seaduslik, sellega määratud karistus on

kantud. Tegemist oli firma esimese ja ainsa rikkumisega.

Samuti leitakse vastuses, et kohtuvea parandamist saab Halduskohtumenetluse seadustiku § 81 lg 1 järgi taotleda ainult isik, kelle suhtes

kohtuotsus on tehtud.

5. Nimetatud vastusele omapoolse kirjaliku seisukoha esitanud Tartu Politseiprefektuur leiab, et vastuse esitaja viide Halduskohtumenetluse

seadustikule on ekslik, kuna haldusõiguserikkumise asjades on menetluse aluseks HÕS.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud haldusõiguserikkumise materjalidega, kuulanud ära M. Ranne, kes taotles avalduse rahuldamist

ning P.P., kes ei pidanud vajalikuks Tartu Maakohtu kaevatavat otsust muuta,

l e i d i s :

6.1. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et haldusõiguserikkumise asju menetletakse juhindudes Haldusõiguserikkumiste seaduse, mitte

aga Halduskohtumenetluse seaduse normidest.

6.2. HÕS § 242 p 3 kohaselt on haldusõiguserikkumise asja arutamisel maa- või linnakohtu poolt menetluses osalevateks isikuteks ka

haldusõiguserikkumise protokolli koostanud ametiisik või protokolli koostajaga samast asutusest volitatud muu ametiisik. See isik kutsutakse

vastavalt HÕS § 254 lg-le 1 kohtuistungile kohtukutsega. Käesolevas asjas neid menetlusnorme ei järgitud ning sellega rikuti

haldusõiguserikkumise menetluses osaleva isiku - haldusõiguserikkumise protokolli koostaja - õigusi. Nimelt ei olnud tal võimalust avaldada

taandust kohtu vastu, osaleda tunnistajate ülekuulamisel ja teiste tõendite uurimisel ning anda oma seletus ning esitada taotlus

haldusvastutusele võetava isiku karistamise kohta.

6.3. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et need rikkumised tuleb vastavalt HÕS § 325 lg-le 1 tunnistada olulisteks menetlusnormide

rikkumiseks, sest jättes ühe menetluses osaleva isiku asja arutamisest kõrvale, ei taganud kohus asja objektiivset ja igakülgset arutamist.

Käesoleva haldusõiguserikkumise arutamisel on see viinud ka ilmselt ebaseadusliku kohtulahendi tegemiseni, sest juriidilist isikut on

karistatud väära materiaalõiguse normi järgi, mida aga politseiprefektuuril ei olnud ülalnimetatud rikkumiste tõttu võimalik õigeaegselt

vaidlustada.

Juhindudes HÕS § 324 lg 1 p-st 2, 325 lg-st 1, 326 lg-st 1 aj 32910, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

Tühistada Tartu Maakohtu 9. aprilli 2001. a määrus OÜ D karistamise kohta ja saata asi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule.

Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada, kautsjon tagastada Tartu Politseiprefektuurile.

Määrus jõustub 18. oktoobril 2001. a, ega ole edasikaevatav.

Eesistuja: Ott Järvesaar

Liikmed: Jüri Ilvest, Peeter Vaher