3-2-1-105-01 · Riigikohus

3-2-1-105-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 17. oktoobril 2001. a

Sami Markus Lotila hagi Eesti Ekspressi Kirjastuse AS vastu au teotamise lõpetamiseks, au

teotavate andmete ümberlükkamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks 142 105 krooni

saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas kirjalikus

menetluses 17. septembril 2001. a läbi Sami Markus Lotila kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. veebruari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/245/01.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

28. mail 1999. a esitas Sami Markus Lotila Tallinna Linnakohtule hagi Eesti Ekspressi Kirjastuse AS

vastu au teotamise lõpetamiseks, au teotavate andmete ümberlükkamiseks ja moraalse kahju

hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt avaldati 20. novembri 1998. a ajalehes Eesti Ekspress artikkel

pealkirjaga "Soome ajakirjanikul raskused Eesti elamisloaga", mida ei kirjutatud lugeja

informeerimiseks, vaid väärväidete esitamisega hagejast lugejas negatiivse ja halvustava ettekujutuse

loomiseks.

Hageja leidis, et artikliga on kostja teadlikult ja tahtlikult teotanud tema au ja väärikust, tekitades

sellega temale moraalset kahju. Isiku nimetamine avalikkuse ees seaduserikkujaks halvendab oluliselt

ühiskonna liikmete suhtumist temasse, mis toob kaasa sotsiaalse heaolu languse. Artikkel võis

põhjustada hageja äriviisa taotluse rahuldamata jätmise, Selle tõttu ei olnud hagejal võimalik viibida

enam Eestis ja ta pidi loobuma oma senisest töökohast.

Hageja palus tunnistada vaidlusaluses artiklis avaldatud väited tegelikkusele mittevastavateks ja

hageja au ja väärikust teotavateks ning kohustada kostjat avaldama ajalehes Eesti Ekspress neid

andmeid ümberlükkava artikli. Moraalse kahju hüvitamiseks palus ta välja mõista 142 105 krooni 10

senti, mis vastab tema kolme kuu keskmisele sissetulekule enne artikli avaldamist.

Kostja leidis, et kellegi nimetamist seaduserikkujaks ei peeta ühiskonnas head nime teotavaks. Kuna

hageja töötab Soomes, siis ei saa Eestis avaldatud artikkel kahjustada ja oluliselt halvendada

ühiskonna liikmete suhtumist temasse.

Tallinna Linnakohus rahuldas 19. oktoobri 2000. a otsusega hagi osaliselt, kohustas kostjat avaldama

ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest ajalehes Eesti Ekspress teate, et tegelikkusele ei vasta artikli

väited nagu oleks hageja seaduserikkuja, kes viibis Eestis pärast elamisloa lõppemist ja üritas

hilinenult elamisluba tudengina pikendada.

Otsuse motiividel viibis hageja artikli ilmumise ajal Eestis seaduslikult. Seetõttu ei saa teda nimetada

seaduserikkujaks. Vastutus artiklis avaldatud teabe tõesuse eest lasub kostjal. Kuna artiklis on hagejat

alusetult nimetatud seaduserikkujaks, on artikkel tervikuna hageja suhtes negatiivse hoiakuga ning

see teotab hageja au ja väärikust. Kohatu on kostja väide nagu ei saaks hageja au ja väärikust teotada

ja talle moraalset kahju põhjustada, kuna ta on soomlane, kes elab Soomes. Ajakirjandus ei tohi oma

tegevusega tekitada põhjendamatuid kannatusi sõltuvalt rahvusest ja elukohast.

Hinnates artikli avaldamise koha elatustaset, mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja moraalse

kahju hüvitise 10 000 krooni. Kohus märkis, et moraalse kahju suuruse hindamisel ei ole põhjendatud

võtta aluseks hageja kolme kuu keskmine töötasu, kuna moraalse kahju hüvitamine ei saa olla

alusetult rikastumise aluseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus 22. veebruari 2001. a otsusega tühistas linnakohtu otsuse hüvitise

väljamõistmise osas ning jättis moraalse kahju hüvitise nõude rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduse kohaselt on seadusandja TsÜS §-st 172 lg 3 mõttes tulenevalt

leidnud, et igasuguse isiklike õiguste rikkumisega, sealhulgas au teotamisega, ei pea kaasnema

tingimata moraalne kahju. Linnakohus ei ole otsuses põhjendanud, milles hageja moraalne kahju

seisneb. Kohus on otsuses vaid märkinud, et isiku nimetamine seaduserikkujaks põhjustab moraalseid

kannatusi.

Ringkonnakohus leidis, et moraalne kahju isiku au teotamisel võib iseenesest seisneda talle

kannatuste põhjustamises. Samas ei ole hageja kannatuste põhjustamisele kui hagi aluseks olevale

asjaolule tuginenud. Apellatsioonkaebuse vastusest tuleneb, et hageja soovis tegelikult varalise kahju

hüvitamist tema kolme kuu keskmise töötasu suuruses, kuigi nimetas seda moraalseks kahjuks.

Varaline kahju ja moraalne kahju ei ole samastatavad: moraalse kahju tekitamist ei saa põhjendada

asjaoluga, et isikule on tekkinud varaline kahju.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuse esitas hageja, kes palus tühistada ringkonnakohtu otsuse moraalse kahju

hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas ja teha selles osas uue otsuse.

Moraalse kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisel on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud

TsÜS § 172 lg 3, hinnates vääralt tuvastatud asjaolusid ja jätnud hinnangu andmisel osa asjaoludest,

millele hageja tugines, arvestamata. Au ja väärikuse teotamisest tulenevat moraalset kahju ei ole

võimalik tõendada tavapäraste tsiviilprotsessis esitatavate tõenditega. Seetõttu sätestab TsÜS § 172

lg 3, et isikliku õiguse rikkumise korral teeb kohus moraalse kahju tekitamises otsuse arvestades

kõiki asjaolusid. Kirjutis avaldati sihilikult ja teadvalt hageja au ja väärikuse kahjustamiseks, mitte

lugejate informeerimiseks. Kirjutis ei sisaldanud ühtegi avalikkusele huvi pakkuda võivat fakti, kui

hageja isiku suhtes avaldatud valeväited välja arvata. Enne kirjutise avaldamist ei püütud ühendust

võtta hagejaga, et kajastada selles käsitletavas küsimuses ka tema seisukohta.

Kogu protsessi vältel ei ole Eesti Ekspressi Kirjastuse AS esindaja kordagi väitnud, et avaldatud

andmed olid tõesed ega esitanud ühtki tõendit avaldatud valeväidete tõesuse kinnitamiseks. Kostja on

püsinud järjekindlalt seisukohal, et isiku nimetamine seaduserikkujaks ei ole tema au ja väärikust

teotav.

Ringkonnakohus on möönnud, et moraalne kahju au teotamisel võib seisneda kannatuste

põhjustamises. Kohtutoimikus on tõlked Soomes ilmunud artiklitest, mis näitavad, et küsimus on

leidnud kajastamist ka Soome massiteabevahendites. Sellest tulenes hagejal vajadus anda seletusi

ning korduvalt põhjendada artiklis ilmunud väidete tõele mittevastavust. Kuivõrd Eesti Ekspressi

Kirjastuse AS ei soostunud avaldatud valeandmeid kohtuväliselt ümber lükkama, jäi hagejal oma hea

nime taastamise ainsaks võimaluseks pöörduda hagiga kohtu poole. Hageja motiiviks oli eelkõige

vajadus taastada oma hea nimi, ühiskonnaliikmete ja kolleegide suhtumine temasse kui

seadusekuulekasse ja usaldusväärsesse isikusse ja kolleegi. Seetõttu hageja linnakohtu väljamõistetud

hüvitise suurust, mida kohus on otsuses piisavalt põhjendatud, ei vaidlustanud.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud TsÜS §-s 172

lg 3 sätestatud asjaolusid. Seetõttu on ainetu tema seisukoht, et au ja väärikuse teotamisest tulenevat

moraalset kahju ei ole võimalik tõendada tavapäraste tsiviilprotsessis esitatavate tõenditega.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel osaliselt tühistada

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu.

Igaühe õigus heale nimele ja lugupidamisele - kellegi au ega head nime ei tohi teotada (põhiseaduse

§ 18) - väljendab ühiskonnaelu nõuet: pidada isikut väärikaks inimeseks seni, kuni ta oma tegudega ei

ole andnud alust tema väärikuses kahelda. Au teotamine riivab inimese õigust heale nimele ja

lugupidamisele. Kui konflikti - au teotamist - ei õnnestu lahendada üksnes eetiliste vahenditega:

vabandamine ja isiku au teotamise lõpetamine või tema au teotavate andmete ümberlükkamine

vabatahtlikult, lahendab selle kannatanu taotlusel kohus.

TsÜS § 23 kohaselt on isikul õigus nõuda kohtu korras au teotamise lõpetamist, tema au teotavate

andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, samuti au

teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Kohus tuvastas, et kostja ajalehes hageja

alusetult seadusrikkujaks nimetamisega teotati tema au.

Isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul silmas pidada, et moraalse kahju

mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Kolleegium on seisukohal, et

mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit.

Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku

õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole

võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa hageja kahju tekkimist käsitletud

tähenduses tõendada ühegi TsMS §-s 90 lg 2 nimetatud tõendiga: tunnistaja ütluse, poole ja kolmanda

isiku seletuse, dokumentaalse tõendi, asitõendi, paikvaatluse ning eksperdi ütlusega. Hageja peab

tõendama au teotamise (rikkumise) fakti ning põhjendama, miks ta leiab, et see on vaadeldav au

teotamisena. Seega puudub vajadus kirjeldada hagiavalduses seda, milles hageja kannatused

seisnevad. See kahju loetakse heastatuks rikutud õiguse (õigus heale nimele ja lugupidamisele)

kaitsega, kohustades rikkujat au teotamist lõpetama ja/või au teotavaid andmeid ümber lükkama.

Sel viisil kahju heastamisega ei saa pidada hüvitatuks moraalset kahju, mis kuulub TsÜS §-st 172

lg 2-4 tulenevalt hüvitamisele rahalise hüvitisena. Sama paragrahvi lõike 3 järgi peab kohus isikliku

õiguse rikkumise tuvastamisel asjaolude kohaselt otsustama, kas sellega on tekitatud moraalset kahju.

Kohtunik saab hinnata üksnes neid asjaolusid, mis on talle tajutavad. Sellisteks asjaoludeks isiku au

teotamisel on selle vorm (kirjas, pildis jne), ulatus (piiratud või piiramatu leviga teabeallikas),

iseloom (teabe sisu, selle esitamise viis, eesmärk ja motiiv) ning muud rikkumisega seonduvad

olulised asjaolud. Need on seega asjaolud, millele peab rajanema hageja moraalse kahju rahalise

hüvitise nõue. Jõudnud tuvastatud asjaolusid hinnates järeldusele, et au teotamist ei ole võimalik

lugeda heastatuks kostjat au teotamist lõpetama ja/või au teotavaid andmeid ümber lükkama

kohustades, mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja rahalise hüvitise, kui kostja ei tõendanud, et ta

pole kahju tekitamises süüdi (TsÜS § 172 lg 2). Moraalne kahju selles tähenduses väljendab seega

ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule, talle isikliku

õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest.

Moraalse kahju rahalise hüvitise suurus (TsÜS § 172 lg 4) on õiglane, kui lisaks eespool nimetatud

asjaoludele ja rikkuja süü astmele, kohus arvestab tema käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast

rikkumist, samuti hüvitiste suurust sama liiki asjade kohtupraktikas. Hüvitise suuruse otsustamisel

tuleb kohtutel silmas pidada, et nad ei või otsuses välja mõista rohkem, kui hageti (TsMS § 229 lg 1).

Nõude suuruse põhjendused ei ole kohtule siduvad.

Hagiavalduses näidatud 142 105 krooni võib pidada hüvitise ülempiiriks, sest hageja taotleb, et kostja

hüvitaks moraalse kahju, mille suuruse määrab kohus. Seda summat (hageja kolme kuu keskmine

sissetulek) ei ole hagiavalduses nimetatud kostja süül kaotatud töötasuks, vaid moraalseks kahjuks,

mis vastab tema kolme kuu sissetulekule enne artikli avaldamist. Hageja linnakohtu otsusega

väljamõistetud moraalse kahju hüvitise suurust ei vaidlustanud.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. veebruari 2001. a otsus osas, millega

tühistati linnakohtu otsus osas, millega Eesti Ekspressi Kirjastuse AS-lt mõisteti välja Sami

Markus Lotila kasuks moraalse kahju hüvitis 10 000 krooni ja 640 krooni riigilõivu ja osas,

millega jäeti Sami Markus Lotila hagi Eesti Ekspressi Kirjastuse AS vastu moraalse kahju

hüvitamiseks rahuldamata.

Tühistada apellatsioonikohtu otsus osas, millega jäeti kohtukulud poolte endi kanda.

Muus osas jätta apellatsioonikohtu otsus muutmata.

Tühistatud osades saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Sami Markus Lotila kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Ky Asianajotoimisto Hedman Advokatbyrå Kb Eesti filiaalile 20. märtsil 2001. a

Sami Markus Lotila kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik