3-4-1-7-01 · Riigikohus

ERIARVAMUS

Me jääme eriarvamusele Riigikohtu üldkogu 11. oktoobri 2001. a otsuse Tallinna Halduskohtu

taotluse tunnistada Relvaseaduse § 28 lg 1 p 6 kehtetuks suhtes järgnevates küsimustes.

Esiteks. Meie arvates ei ole põhiseadusevastane kehtestatud piirang, mis keelab andmast relvaluba

isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata sellest, kas karistatus on

kustunud või kustutatud.

1. jaanuarist 1996. a jõustunud Relvaseaduse § 28 lg 1 p 6 sõnastusest nähtub seadusandja tahe mitte

anda relva soetamise või omandamise luba isikule, kes on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo

eest, sõltumata sellest, kas tema karistatus on kustunud või kustutatud. Selle piirangu eesmärgiks oli

kriminaalkorras karistatud isikute poolt lähtuvate võimalike ohtude ennetamine inimeste elule ja

tervisele. Tahtlikud kuriteod on kõige ohtlikumad ühiskonna vastu suunatud teod. Arvestades kõrget

kuritegevuse taset ja riigivõimu kohustust kaitsta üliolulisi väärtusi- inimese elu ja tervist, oli tahtlike

kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud isikute suhtes seadusandja õigustatud ja

kohustatud rakendama täiendavaid piiranguid, mis takistasid neid relvi omamast. Kas piirangu

tegemisel lähtutakse erinevate tahtlike kuritegude laadist ja raskusest (mida peab õigustatuks ja

põhjendatuks ka üldkogu) või süü vormist, on seadusandja otsustada. Kehtestatud piirang väljendas

avalikku huvi piirata kriminaalkorras karistatud isikute õigust soetada relvi, oli eesti ühiskonnas

õigustatud ja vajalik inimeste elu ja tervise kaitseks ning seega proportsionaalne.

Teiseks. Tunnistades põhiseadusevastaseks ja kehtetuks Relvaseaduse § 28 lg 1 p 6 lõigu "olenemata

sellest, kas karistatus on kustunud või kustutatud", antakse võimalus soetada relvi kõigil isikutel, kes

on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest karistatud ja kelle karistusandmed ei sisaldu

karistusregistris, sh ka kõige raskemaid kuritegusid toimepannud isikutel. Kehtiv Relvaseadus annab

ammendava loetelu füüsilisele isikule soetamisloa või relvaloa andmist välistavatest asjaoludest.

Sellest loetelust on nüüd välja jäetud võimalus keelduda relvaloa andmisest isikule, kes on

toimepannud raske tahtliku kuriteo, kuid kelle kohta andmed karistusregistris puuduvad, kui teisi

välistavaid asjaolusid ei esine. Üldkogu soostus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 6. oktoobri 2000. a otsuses väljendatud seisukohaga, et seadusandja peab andma seaduse

rakendajale võimaluse arvestada relvaloa taotleja isikut ja tema poolt toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kuid tunnistades Relvaseaduse § 28 lg 1 p 6 osaliselt kehtetuks, pole seaduse rakendajal jätkuvalt

sellist võimalust, sest Relvaseaduses sisalduv ettekirjutus on imperatiivne. Allakirjutanud on

seisukohal, et Relvaseaduse § 28 lg 1 p 6 osalise kehtetuks tunnistamisega võib tekkida ebamõistlik

õiguslik olukord, mil raske tahtliku kuriteo eest karistatud isik võib saada veel kehtiva Relvaseaduse

alusel relva soetamise või omandamise loa.

Tartus 11. oktoobril 2001

Riigikohtunikud Lea Kivi, Lea Laarmaa