3-1-1-93-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 9. oktoobril 2001. a 3-1-1-93-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi vaatas 11. septembril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M.G. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 195 lg 3, § 184 lg 1 ning 1842 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M.G. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. Narva Linnakohtu 21. septembri 2000. a otsusega tunnistati M.G. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega 6 kuuks, § 184 lg 1 järgi arestiga kolmeks kuuks, § 1842 lg 1 järgi vabadusekaotusega 1 aastaks ning § 195 lg 3 järgi vabadusekaotusega 3 aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel, liites need karistused osaliselt, mõisteti talle kuritegude kogumi eest karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 41 lg 1 alusel liideti osaliselt mõistetud karistusele Narva Linnakohtu 12. jaanuari 1999. a otsusega mõistetud kandmata karistus (8 kuud vabadusekaotust) ning M.G. lõplikuks karistuseks loeti 4 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 31. detsember 1999. a. Sama otsusega mõisteti süüdi ka A.T.. 2. Narva Linnakohtu 21. septembri 2000. a otsuse vaidlustasid kohtualused M.G. ja A.T.. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2000. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu 21. septembri 2000. a otsus osaliselt. KrK § 45 sätete alusel arvestati M.G. kantud karistustähtaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, kokku 1 aasta 7 kuud ja 20 päeva, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud ja 10 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 16. detsember 2000. a. 3. Riigiprokuröri Alar Kirsi kassatsioonprotesti alusel tühistas Riigikohtu kriminaalkolleegium 5. aprilli 2001. a otsusega Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2000. a otsuse M.G. ja A.T. süüdistusasjas täies ulatuses ning saatis kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks. 4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2001. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu 21. septembri 2000. a otsus muuhulgas M.G.le lõpliku karistuse mõistmise osas. M.G. lõplikuks karistuseks, mis mõisteti KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 195 lg 3; § 184 lg 1 ja § 1842 lg 1 järgi, loeti KrK § 40 lg 1 alusel 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 31. detsember 1999. a. Menetlus Riigikohtus 5. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2001. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu M.G., kes palub kergendada talle KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 195 lg 3 ning 1842 lg 1 järgi mõistetud karistusi ning lõplikku karistust. Kassatori arvates on mõistetud karistus põhjendamatult karm. Samuti juhib ta tähelepanu asjaoludele, et tal on alaline elukoht, et ta õppis enne karistuse kandmist kolled"is ning tema tervislik seisund on halb. M.G. kahetseb oma tegu ning on nõus hüvitama tsiviilhagid. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil esinenud kaitsja asus apellatsioonikohtu otsuse eestikeelse tõlke teksti analüüsides seisukohale, et vaidlustatud kohtuotsuse resolutiivosa ei vasta KrMK § 275 lg 1 ja 2 nõuetele ning taotles kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Prokurör leidis, et kohtulahendite puudused on apellatsioonikohtu poolt kõrvaldatud ja otsuse tõlke arvustatav stiil ei kahjusta otsuse originaali mõistetavust. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kasseeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. 7.1 Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2001. a otsusega on kõrvaldatud M.G. kriminaalõigusliku kohtlemise sisulised ja menetluslikud puudused, millele viitas 5. aprilli 2001. a otsuses Riigikohtu kriminaalkolleegium. 7.2 Läbivaadatavas kriminaalasjas on M.G-le karistuse mõistmisel arvestatud nii KrK 4. peatükis sätestatud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid kui ka konkreetseid norme ja tuldud põhjendatult järeldusele, et korduvalt kuritegusid toime pannud isikuna välistas M.G. ise võimaluse kergemate karistusliikude valikuks. Kõiki tema poolt rõhutatud asjaolusid kajastab keskmistest võimalikest karistusmääradest lühiajalisema vabadusekaotuse kohaldamine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s : 1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2001. a kohtuotsus M.G. süüdistusasjas muutmata. 2. M.G. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3. Välja mõista M.G-lt riigieelarve tuludesse 867 krooni 30 senti kohtukulu vandeadvokaat Aino-Eevi Lukase esinemise eest. Kohtuotsus jõustub 9. oktoobril 2001. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Rätsep Liikmed Jüri Ilvest, Lea Kivi

3-1-1-93-01 · Riigikohus: oktoobril 2001. a 3-1-1-93-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi vaatas 11. septembril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M.G. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 195 lg 3, § 184 lg 1 ning 1842 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M.G. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. Narva Linnakohtu 21. septembri 2000. a otsusega tunnistati M.G. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega 6 kuuks, § 184 lg 1 järgi arestiga kolmeks kuuks, § 1842 lg 1 järgi vabadusekaotusega 1 aastaks ning § 195 lg 3 järgi vabadusekaotusega 3 aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel, liites need karistused osaliselt, mõisteti talle kuritegude kogumi eest karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 41 lg 1 alusel liideti osaliselt mõistetud karistusele Narva Linnakohtu 12. jaanuari 1999. a otsusega mõistetud kandmata karistus (8 kuud vabadusekaotust) ning M.G. lõplikuks karistuseks loeti 4 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 31. detsember 1999. a. Sama otsusega mõisteti süüdi ka A.T.. 2. Narva Linnakohtu 21. septembri 2000. a otsuse vaidlustasid kohtualused M.G. ja A.T.. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2000. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu 21. septembri 2000. a otsus osaliselt. KrK § 45 sätete alusel arvestati M.G. kantud karistustähtaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, kokku 1 aasta 7 kuud ja 20 päeva, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud ja 10 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 16. detsember 2000. a. 3. Riigiprokuröri Alar Kirsi kassatsioonprotesti alusel tühistas Riigikohtu kriminaalkolleegium 5. aprilli 2001. a otsusega Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2000. a otsuse M.G. ja A.T. süüdistusasjas täies ulatuses ning saatis kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks. 4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2001. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu 21. septembri 2000. a otsus muuhulgas M.G.le lõpliku karistuse mõistmise osas. M.G. lõplikuks karistuseks, mis mõisteti KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 195 lg 3; § 184 lg 1 ja § 1842 lg 1 järgi, loeti KrK § 40 lg 1 alusel 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 31. detsember 1999. a. Menetlus Riigikohtus 5. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2001. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu M.G., kes palub kergendada talle KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 195 lg 3 ning 1842 lg 1 järgi mõistetud karistusi ning lõplikku karistust. Kassatori arvates on mõistetud karistus põhjendamatult karm. Samuti juhib ta tähelepanu asjaoludele, et tal on alaline elukoht, et ta õppis enne karistuse kandmist kolled"is ning tema tervislik seisund on halb. M.G. kahetseb oma tegu ning on nõus hüvitama tsiviilhagid. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil esinenud kaitsja asus apellatsioonikohtu otsuse eestikeelse tõlke teksti analüüsides seisukohale, et vaidlustatud kohtuotsuse resolutiivosa ei vasta KrMK § 275 lg 1 ja 2 nõuetele ning taotles kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Prokurör leidis, et kohtulahendite puudused on apellatsioonikohtu poolt kõrvaldatud ja otsuse tõlke arvustatav stiil ei kahjusta otsuse originaali mõistetavust. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kasseeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. 7.1 Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2001. a otsusega on kõrvaldatud M.G. kriminaalõigusliku kohtlemise sisulised ja menetluslikud puudused, millele viitas 5. aprilli 2001. a otsuses Riigikohtu kriminaalkolleegium. 7.2 Läbivaadatavas kriminaalasjas on M.G-le karistuse mõistmisel arvestatud nii KrK 4. peatükis sätestatud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid kui ka konkreetseid norme ja tuldud põhjendatult järeldusele, et korduvalt kuritegusid toime pannud isikuna välistas M.G. ise võimaluse kergemate karistusliikude valikuks. Kõiki tema poolt rõhutatud asjaolusid kajastab keskmistest võimalikest karistusmääradest lühiajalisema vabadusekaotuse kohaldamine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s : 1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2001. a kohtuotsus M.G. süüdistusasjas muutmata. 2. M.G. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3. Välja mõista M.G-lt riigieelarve tuludesse 867 krooni 30 senti kohtukulu vandeadvokaat Aino-Eevi Lukase esinemise eest. Kohtuotsus jõustub 9. oktoobril 2001. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Rätsep Liikmed Jüri Ilvest, Lea Kivi