3-1-1-83-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 24. septembril 2001

3-1-1-83-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi vaatas 21. augustil 2001. a

toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

T.R. süüdistuses KrK § 155 lg 2 p 1 ja

A.L. süüdistuses KrK § 155 lg 2 p 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa T.R. ja A.L. kaitsja vandeadvokaat Mart Missik ja riigiprokurör Marge Püss.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.R. ja A.L. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et nad teostasid ajavahemikul 1.-8. märts 1999. a isikute grupis Lääne maakonnas K vallas

L külas M looduskaitseala piiranguvööndi hoiumetsas asuval 10,7 ha suurusel U.P-le kuuluval R kinnistul nr x eeluurimise käigus

kindlakstegemata palgatud raietöölisi kasutades ebaseaduslikku raiet.

Süüdistuse kohaselt rikkusid kohtualused Metsaseaduse (edaspidi MS) § 17, § 23 lg 1 ja 2, § 28 lg 2 p 4 ning M looduskaitseala kaitse-

eeskirja punkte 10.5 ja 23. Nimelt jäeti esitamata metsateatis ja raietöid teostati hoiumetsas ilma nõutava kaitseala valitseja nõusolekuta.

Lisaks ületati lubatud raiemahtu, mis oli antud U.P. poolt Läänemaa Metsaametile esitatud ja 1. märtsil 1999. a kinnitatud metsateatises BB-

0072526. Nimetatud raieõiguse andis U.P. 2. märtsil 1999. a koostatud volikirja alusel T.R-le ja A.L-le. Raieõigust omamata võeti maha 1482

kaske keskmise kännudiameetriga 15,2 cm, kõrgusega 11 m ja tüvemahuga 0,0572 tm, mille tulemusena mets muutus harvikuks.

Ebaseadusliku metsaraie tulemusena tekitasid A.L. ja T.R. loodusele suure varalise kahju, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. detsembri

1995. a määruses nr 377 toodud määradele on 137 826 krooni.

T.R. ja A.L. panid vahendlikku täideviimist kasutades toime puude ebaseadusliku raie, millega põhjustasid suure kahju taksides, mis on

kehtestatud puude ja põõsaste ebaseadusliku raiega tekitatud kahjude sissenõudmiseks, s.o KrK § 155 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks sellele süüdistati T.R. ja A.L. riikliku kaitse alla võetud looduskaitseobjekti rikkumises, s.o KrK § 198 järgi kvalifitseeritava teo

toimepanemises.

2. Lääne Maakohus tunnistas A.L. ja T.R. süüdi KrK § 155 lg 2 järgi ja karistas üheaastase vabadusekaotusega tingimisi katseajaga üks aasta.

Samuti mõisteti neilt Keskkonnainspektsiooni kasuks välja solidaarselt 123 714 krooni looduskeskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks. KrK

§ 198 järgi mõisteti T.R. ja A.L. õigeks.

Maakohus leidis, et kohtualustele esitatud süüdistus KrK § 155 lg 2 järgi on õigesti kvalifitseeritud ja süü on tõendatud. Kohus asus

seisukohale, et kuna metsateatis on dokument, milleta ei tohi raietöid teostada, on olulised ja järgimiseks kohustuslikud ka kõik sellel

dokumendil märgitud andmed: raie liik ja maht ning väljaraie protsent. Kohtualused ei ole ühtegi teatises märgitud nõuet arvestanud. Kuna

kohtualused tegelesid elukutseliselt metsa ülestöötamisega, leidis kohus, et nad olid teadlikud vajalikest toimingutest, ning need toimingud

jäid tegemata teadlikult ja tahtlikult.

Kohus luges tõendatuks kohtualuste poolt looduskeskkonnale tekitatud suure kahju, kuid märkis, et 137 826 kroonist tuleb maha arvata

asitõendiks tunnistatud ja realiseeritud 58,8 tm kasepaberipuu maksumus 14 112 krooni.

KrK § 198 alusel mõistis Lääne Maakohus kohtualused õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohus leidis, et pole tõendatud kohtualuste

teadlikkus ebaseadusliku raie organiseerimisest looduskaitseobjektil.

3. Apellatsioonkaebuses palus kohtualuste kaitsja M. Missik kohtuotsuse tühistada, mõista A.L. ja T.R. õigeks ja jätta tsiviilhagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse motiivide kohaselt ei saanuks kohtualuseid süüdistada MS § 23 lg 1 ja 2 rikkumises, kuna see säte on kohaldatav ainult

metsaomaniku suhtes. Kuna metsaomanikule oli väljastatud registreeritud ja kinnitatud metsateatis, ei olnud kohtualustel kohustust uue

metsateatise esitamiseks.

Apellant leidis, et mets, kus raiet teostati, ei ole hoiumets MS § 28 lg 1 p 2 tähenduses. Pealegi ei keela kaitse-eeskiri raietöid täielikult, vaid

selleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Selle omamine on aga metsaomaniku ja metsateatise registreerinud Läänemaa metsaameti

kohustus. Nii metsateatisel, kui ka kinnistusraamatus puudus märge keskkonnakaitseks määratud metsa kohta. Seega kohus, mõistnud

kohtualused õigeks KrK § 198 järgi ning olles tuvastanud, et kohtualused ei olnud teadlikud sellest, et tegemist on looduskaitsealaga, ei saa

neid samaaegselt süüdistada MS § 28 lg 2 p 4 rikkumises.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis Lääne Maakohtu otsuse muutmata, kuid täpsustas kohtuotsuse resolutiivosa ja luges A.L. ja T.R.

süüdimõistetuks KrK § 155 lg 2 p 1 järgi.

Kriminaalkolleegium nõustus Lääne Maakohtu otsuses esitatud tõendite analüüsi ja motiividega täielikult ega pidanud vajalikuks nende

kordamist.

Ringkonnakohus leidis, et esimese astme kohus on põhjendatult lugenud tõendatuks keskkonnale tekitatud kahju suures ulatuses. Kahju

arvutamisel on õigesti aluseks võetud Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1995. a määruse sätted, kuna Vabariigi Valitsuse 8. juuni 1999. a

määrusega nr 186 kinnitatud "Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrade" sätted raskendaksid

kohtualuste olukorda märgatavalt. Lisaks leidis ringkonnakohus, et kahju määramisel kasutatud metoodika on põhjendatud ning tõendid on

usaldusväärsed. Kriminaalkolleegium nõustus apellandi väitega, et akt väljaraiutud metsa koguse määramise kohta ei vasta kehtestatud

vorminõuetele, kuid kohtu arvates ei muuda vormipuudused dokumendis sisalduvaid andmeid ebausaldusväärseks.

Kohus leidis, et kui on tuvastatud kuriteo sündmus, siis on kuriteo toimepanemisest osavõtjat võimalik süüdi tunnistada ja karistada ka juhul,

kui kuriteo täideviijat ei ole suudetud tuvastada.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5. Kassatsioonkaebuses palub kohtualuste kaitsja vandeadvokaat M. Missik tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

24. aprilli 2001. a otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

5.1 Kassatsioonkaebuses leitakse, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, kuna

kohtuotsus on jäetud piisavalt motiveerimata, käsitlemata on jäänud apellatsioonkaebuse motiivid seaduse kohaldamise osas. Samuti leiab

kassaator, et esitatud süüdistus on ebakonkreetne, mistõttu see pole kontrollitav. Süüdistuses ja kohtuotsustes puudub viide MS § 56 lg-le 3,

mis sätestab, milliste konkreetsete tegudega tekitatakse metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale kahju.

5.2 Kohtualuseid ei saa süüdistada MS § 23 lg 1 ja 2 rikkumises, kuna antud säte on kohaldatav ainult metsaomaniku suhtes.

5.3 Vastavalt MS § 28 lg 1 p 2 kuulub mets hoiumetsa kategooriasse, kui kaitseala kaitse-eeskirjadega on seal majandustegevus keelatud.

Vastavalt M looduskaitseala kaitse-eeskirjadele ei ole piiranguvööndis majandustegevus, sh raie keelatud.

5.4 A.L. ja T.R. ei saa süüdistada MS § 28 lg 2 p 4 rikkumises, kuna antud säte on blanketne. Viidatud on küll MS §-le 27, kuid süüdistuses

puudub viide selle paragrahvi lõikele ja punktile. Kuigi süüdistuse sisuks on üleraie ja aktsepteeritud on harvendusraie 150 tm ulatuses,

süüdistatakse kohtualuseid metsaseaduse § 17 lg 1 rikkumises. Kohus on jätnud tähelepanuta, et teo toimepanemise ajal ei kehtinud veel

harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad.

5.5 Kaitsja arvates on arusaamatu, miks kohus lähtus olukorras, kus metsateatisel toodud väljaraie protsent ja tihumeetrites antud raie maht ei

langenud kokku, just viimasest, kuigi esimese arvestamine oleks olnud kohtualuste jaoks soodsam.

5.6 Esimese astme kohtus esitatud süüdistuse kohaselt pandi väidetavalt toime ebaseaduslik metsaraie, mille tulemusena tekitati suur kahju

taksides, mis on kehtestatud puude ja põõsaste ebaseadusliku raiega tekitatud kahjude sissenõudmiseks. Sama süüdistuse alusel mõisteti

kohtualused süüdi, kohus kohaldas seega KrK § 155 vana, s.o kuni 4. aprillini 2000. a kehtinud redaktsiooni. Tallinna Ringkonnakohus,

täpsustades väidetavalt kohtuotsuse resolutiivosa, mõistis kohtualused süüdi sama paragrahvi uue redaktsiooni alusel, mille dispositsioonis

on teistsugune teokirjeldus " suure kahju tekitamine keskkonnale.

5.7 Tööliste palkamine ja langi kättenäitamine ei saa olla ebaseadusliku raie täideviimine; selle kuriteo täideviimine saab olla ainult metsa

raiumine.

5.8 Kohtuotsustes puuduvad nõuetekohased normatiivsed viited raiemahtu ületava puidukoguse arvutamise kohta.

5.9 Ringkonnakohus, nõustudes apellandi väitega, et akt väljaraiutud metsa koguse määramise kohta ei vasta kehtestatud vorminõuetele,

lähtus otsuse tegemisel siiski sellest aktist.

6. Riigikohtu istungil toetas kaitsja kassatsioonkaebust ja taotles selle rahuldamist. Prokuröri arvates on ringkonnakohtu otsus seaduslik ja

põhjendatud ning kassatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et teo toimepanemise ajal 1.-8. märtsil 1999. a, kehtis 9. detsembril 1998. a vastu võetud

Metsaseadus § 23 lg 1 ja lg 2 alljärgnevas redaktsioonis:

"§ 23 Metsateatis

(1) Metsaomanik on kohustatud Metsaameti kohalikule asutusele esitama metsateatise, mis sisaldab andmeid:

1) kavandatud raie liikidest vastavalt käesoleva seaduse §-dele 13--14, 16--19 ja 34, metsauuendustöödest, metsakuivendussüsteemide ja

metsateede ehitamisest ja uuendamisest ning nende tööde käigus loodus- ja muinsuskaitse nõuete tagamisest (kaasa arvatud võtmebiotoopide

säilitamine);

2) metsakahjustustest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 loetletud andmed esitatakse Metsaameti kohalikule asutusele vähemalt kaks nädalat enne tööde

alustamist ja punktis 2 nimetatud informatsioon kohe pärast seda, kui omanik sai teada või pidi teada saama metsa kahjustamisest.

Metsateatis loetakse esitatuks selle Metsaameti kohalikus asutuses registreerimise päevast või posti panemise päevast postitempli järgi."

7.1 T.R. ja A.L. süüdistati selles, et nad rikkusid MS § 23 lg-te 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt metsaomanik või tema poolt selleks volitatud

isik on kohustatud esitama metsaameti kohalikule asutusele vähemalt 2 nädalat enne tööde alustamist metsateatise.

Lääne Maakohus leidis, et selline rikkumine on vastuolus MS § 23 lg 1 p-s 2 sätestatuga. Ka Tallinna Ringkonna kriminaalkolleegium

nõustus selle seisukohaga.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et siin on tegemist kohtu veaga. Metsaseaduse § 23 lg 1 p 2 sätestab üksnes metsaomaniku

kohustuse esitada metsaametile metsateatise, mis sisaldab andmeid metsakahjustustest. Teo toimepanemise ajal ei kehtinud

enam 20. oktoobril 1993. a vastu võetud metsaseadus redaktsioonis, mille § 5 lg 5 kohaselt läksid metsavaldajaks, -hooldajaks või -

kasutajaks volitatud isikule üle omaniku kohustused ja õigused, kui vastavasisuline otsus või leping ei sätestanud teisiti. Ei maakohtu ega

ringkonnakohtu otsusest nähtu, millisele õigusaktile tuginedes on tõendatud T.R. ja A.L. kohustus esitada metsaametile metsateatis ja

konkreetselt millise sätte rikkumisega metsaseaduses sellisel juhul tegemist on.

7.2 Metsaseaduse §-s 28 käsitletakse ühte metsakategooriat - hoiumetsa. See on loodusobjektide hoidmiseks määratud mets. Sama paragrahvi

teises lõikes sätestatakse hoiumetsas metsa kasutamise viisid. Lubatud viisideks on looduse kaitse, keskkonnakaitse, teadus- ja õppetöö.

Lisaks eeltoodule viidatakse teise lõike 4. punktis omakorda MS §-le 27, mille kohaselt on lubatud hoiumetsas veel teised metsa kasutamise

viisid, kui need on lubatud kaitseala kaitse-eeskirjadega.

T.R. ja A.L. süüdimõistmisel ebaseaduslikus metsaraies KrK § 155 lg 2 järgi ongi maakohus lähtunud asjaolust, et raie toimus

looduskaitseobjektil M looduskaitsealal hoiumetsas, kus oli lubatud üksnes harvendusraie kaitseala valitseja nõusolekul. Süü tõendamisel on

kohus lähtunud M looduskaitseala kaitse-eeskirja p-dest 10.5 ja 23 ja leidnud, et kohtualused on tahtlikult neid kaitseala kaitse-eeskirju

rikkunud.

Sama kohtuotsusega on aga maakohus mõistnud T.R. ja A.L. õigeks looduskaitseobjekti rikkumise eest põhjendusel, et pole tõendatud

kohtualuste poolt metsaraie organiseerimine M looduskaitsealal, sest kohtualused ei olnud teadlikud looduskaitseobjektist.

Maakohtu järelduste selline ebajärjekindlus ja vastuolulisus on jäänud tähelepanuta ka ringkonnakohtus. Niivõrd oluliste vastuolude

esinemise kohtuotsuses tunnistab Riigikohus AKKS § 39 lg 4 alusel kriminaalmenetlusseaduse oluliseks rikkumiseks, mis on takistanud

seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.

7.3 Riigikohus juhib tähelepanu kohtuotsuste ebaselgusele ka T.R. ja A.L. poolt toimepandud kuriteole õigusliku hinnangu andmisel.

T.R. ja A.L. mõisteti Lääne Maakohtu poolt süüdi ebaseaduslikus metsaraies vahendliku täideviimise vormis. Maakohtu otsusest ei nähtu

täpselt, kuidas vahendlik täideviimine toimus. Täiesti eksitav on kohtu väide, et kohtualused teostasid isikute grupis koos eeluurimisel

tuvastamata palgatud raietööliste tööjõudu kasutades ebaseaduslikku metsaraiet. Tegutsemine isikute grupis tähendab kaastäideviimist.

Kohtuotsuses räägitakse ka kohtualuste poolt raie organiseerimisest (tl 119 II kd).

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei ole üldse käsitlenud vahendlikku täideviimist, piirdutakse üksnes kaasaaitamise

küsimusega. Apellatsioonkaebuses tõstatatud probleemile, kas vahendlikku täideviimist saab olla kui täideviijat pole tuvastatud, on

ringkonnakohus jätnud vastamata.

7.4 Riigikohus märgib, et kehtivast kriminaalõigusest lähtudes tähendab vahendlik täideviimine seda, et vahend ei pane õiguslikus mõttes

toime kuritegu. Tema vastutus võib olla välistatud erinevatel põhjustel - ta ei ole subjekt (lapseealine, süüdimatu), tegutseb tahtluseta, on

eksimuses, hädaseisundis jms. Vastavalt teovalitsemise teooriale tuleb näidata, et vahendlik täideviija valitses tegu ülekaaluga - ülekaaluka

teadmisega, psüühilise või füüsilise sunniga vms. Selline ülekaaluga valitsemine peab olema süüdistuses ja süüdimõistvas kohtuotsuses

määratletud. Süüdistuses ja süüdimõistvas kohtuotsuses peab olema näidatud, milles seisnes süüteo täideviimise vahendlikkus.

Õige on kaitsja väide, et ebaseadusliku metsaraie kui spetsiifilise teokirjeldusega koosseisu puhul saab täideviimine olla metsa mahavõtmine.

Kuid Riigikohus ei nõustu kaitsjaga selles, et vahendlik täideviimine seisneb üksnes koosseisupärase teo toimepanemises. Sellisel juhul ei ole

vahendlik täideviimine praktiliselt võimalik. Nii kuriteost osavõtu puhul kui ka vahendliku täideviimise korral, kui täideviija isik pole

tuvastatud, on vaja teha kindlaks tegu kriminaalõiguslikus mõttes. Sõltuvalt tuvastatud asjaoludest saab seejärel kuriteo kvalifitseerida kas

kaasaaitamise, kihutamise, organiseerimise või vahendliku täideviimisena.

8. Kuna käsitletavas kriminaalasjas kuuluvad eelnevad kohtulahendid tühistamisele kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ja

kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu, siis ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium võimalikuks anda hinnangut ebaseadusliku

raiega põhjustatud materiaalse kahju suuruse kohta. Lähtudes keskkonnale tekitatud kahju suurusest on kohtukolleegiumi arvates võimalik ja

seaduslik enne 4. aprilli 2000. a toimepandud ebaseaduslik metsaraie kvalifitseerida KrK § 155 lg 2 p 1 järgi. Seejuures tuleb karistuse

mõistmisel lähtuda teo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 155 lg 2 sanktsioonist, kuna see on kergem käesoleval ajal kehtivast

sanktsioonist.

9. Eeltoodut arvestades ja juhindudes AKKS § 43 lg-st 2, § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2001. a otsus T.R. ja A.L. süüdimõistmises ja karistamises

KrK § 155 lg 2 p 1 järgi ja Lääne Maakohtu 2. märtsi 2001. a otsus T.R. ja A.L. süüdimõistmises ja karistamises KrK § 155 lg 2

järgi.

2. Kriminaalasi saata uueks sisuliseks arutamiseks Lääne Maakohtule.

3. Kaitsja kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt, kassatsioonkautsjon tagastada.

Otsus jõustub 24. septembril 2001. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi