3-2-1-117-01 · Riigikohus

3-2-1-117-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. septembril 2001. a

Indrek Alliksaare vastulause Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi 12. septembri 2000. a

kandeotsusele, millega jäeti rahuldamata OÜ Finance.ee avaldus äriregistrisse kandmiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas

kirjalikus menetluses 27. augustil 2001. a läbi Indrek Alliksaare kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. jaanuari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/387/2001.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

8. augustil 2000. a esitasid A. Kümnik, I. Alliksaar ja M. Kaupmees Tallinna Linnakohtu

registriosakonnale kandeavalduse, milles palusid asutatava osaühingu Finance.ee kanda äriregistrisse.

Kohtunikuabi jättis 12. septembril 2000. a avalduse rahuldamata põhjusel, et osaühingu osakapital ei

olnud tasutud nõutavas ulatuses. Osaühingu asutajad soovisid tasuda osade eest mitterahalise

sissemaksega, milleks oli asutajate vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevate rahaliste nõuete

loovutamine asutatavale osaühingule. Asutajad sõlmisid 1. juulil 2000. a laenulepingud 15 000 krooni

laenamiseks üksteisele.

Tallinna Linnakohus jättis 16. oktoobril 2000. a I. Alliksaare esitatud vastulause rahuldamata.

Linnakohus leidis, et kandeavaldust osaühingu registrisse kandmiseks ei saa rahuldada põhjusel, et 45

000 krooni asemel oli osakapitali katteks tehtud mitterahalise sissemakse tegelik väärtus 15 000

krooni. Tegemist on asutajate ristvõlgnevusega ja mitterahalise sissemakse väärtus ei ole nõuete

summa. Kohus ei saanud tugineda audiitori arvamusele, kuna see ei olnud esitatud audiitori blanketil

ning puudus audiitori pitsatijäljend, millel oleks audiitori kutsetunnistuse number.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. jaanuaril 2001. a linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus

märkis, et kandeavalduse rahuldamata jätmise aluseks on asjaolu, et asjas ei ole esitatud tõendeid

selle kohta, et asutajad oleksid tasunud osa eest. Samuti leidis ringkonnakohus, et asutajate

vastastikused nõuded üksteise vastu ei ole käsitletavad mitterahalise sissemaksena, vaid ÄS §-s 141

rahalise sissemakse tegemiseks ettenähtud korrast möödahiilimisega. Linnakohus tegi õige järelduse,

et tegemist on asutajate ristvõlgnevusega ja mitterahalise sissemakse väärtus ei ole nõuete summa.

Ka ei ole audiitori arvamus varustatud rekvisiitidega ja sellest ei nähtu, et tegemist oleks vannutatud

audiitoriga.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuse palus I. Alliksaar tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks

läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kohus on rikkunud protsessiõiguse norme ning vääralt

tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus ei vastanud apellatsioonkaebuse

esitatud väitetele, et linnakohus kohaldas otsuse tegemisel kehtetut normi. Kohus ei selgitanud,

millisel moel vähendab ristvõlgnevus nõuete väärtust.

Lisaks rikkus ringkonnakohus TsMS § 95 lg 1, hinnates audiitorkogu arvamust ebaobjektiivselt.

TsMS § 316 mõttest tuleneb, et kirjalikus menetluses ei saa kohtulahendit rajada asjaolule, mille

tõendamiseks või ümberlükkamiseks ei ole pooltel võimalust olnud. Ringkonnakohus tugines

asjaolule, et asutajate vahel sõlmitud laenulepingute alusel tekkinud nõuete üleandmise näol

osaühingule on tegemist ÄS §-s 141 rahalise sissemakse tegemiseks ettenähtud korrast

möödahiilimisega. Samas leidsid kohtunikuabi ja linnakohus, et tegemist on mitterahalise

sissemaksega 15 000 krooni väärtuses. Ringkonnakohus pidi teistsuguse otsustuse tegemisel lugema

linnakohtu järelduse valeks.

ÄS §-st 142 ei tulene kohtu väide, et tegemist ei ole mitterahalise sissemaksega. ÄS § 142 mõte ongi

võimaldada ÄS § 141 kasutamata jätmist ja sellest möödahiilimist.

III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Kui ringkonnakohus leidis, et tegemist on laenulepingutest tulenevate nõuete loovutamisega, siis on

ebaõige väide, et mitterahalise sissemakse väärtuseks on 15 000 krooni. Kui osaühingu nõudeks

igaühe vastu on 15 000 krooni, siis oleks mitterahalise sissemakse väärtus 45 000 krooni.

ÄS § 142 lg 1 sätestab, et mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes hinnatav ja osaühingule

üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Seega on osaühingule

üleantavale varalisele õigusele sissenõude pööramise võimalikkus mitterahalise sissemakse

kohustuslik tingimus.

Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et asutatavale äriühingule loovutatavad nõuded on tõelised.

Ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut, kas laenulepingud kui reaalsed lepingud olid üldse

sõlmitud. Lepingutekstidest ei nähtu raha üleandmine.

Samuti puudub audiitori arvamuses mitterahalise sissemakse vastavuse hindamisel ÄS § 142

märgitud nõuetele audiitori seisukoht TsK § 219 osas. Nimelt võimaldab TsK § 219 võlgnikul esitada

uue kreeditori nõude vastu kõik vastuväited, mis tal olid esialgse kreeditori vastu nõude

loovutamisest teate saamise momendil, seega ka nõuet tasaarvestada. Sellise tasaarvestuse läbi võib

tekkida rahatu äriühing, mida lähtudes võlausaldajate kaitse printsiibist, ei või luua.

Asjas ei kuulu kohaldamisele ÄS § 141, mis puudutab rahalise sissemakse tasumist.

Ekslik on ringkonnakohtu hinnang, et audiitori arvamus ei ole varustatud rekvisiitidega (puudub

pitsat, audiitori kutsetunnistuse nr) ja seda ei saa arvestada. Rahandusministri 15. juuni 2000. a

määrusega nr 50 kehtestatud auditeerimiseeskiri ei kehtesta audiitori arvamuse kohta selliseid

nõudeid.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. jaanuari 2001. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Indrek Alliksaare kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Indrek Alliksaarele 5. märtsil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull