Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-109-01 ECLI:EE:RK:2001:3.2.1.109.01.299 AI generated

3-2-1-109-01 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-109-01
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tagastati omandireformi käigus V. Jõgile 1993. aastal elamu Tallinnas Kiige 5. Selles kasutas alates 1981. a üürilepingu alusel eluruumi T. Nirk. Aastatel 1981-

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-109-01 · Riigikohus: Jõgile 1993. aastal elamu Tallinnas Kiige 5. Selles kasutas alates 1981. a üürilepingu alusel eluruumi T. Nirk. Aastatel 1981-

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-109-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. septembril 2001. a

Tavi Nirk"i hagi Viktor Jõgi vastu kulutuste hüvitamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja H. Jõks, vaatas läbi

kirjalikus menetluses 27. augustil 2001. a T. Nirki kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. märtsi 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/312/01.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tagastati omandireformi käigus V. Jõgile 1993. aastal elamu

Tallinnas Kiige 5. Selles kasutas alates 1981. a üürilepingu alusel eluruumi T. Nirk. Aastatel 1981-

1989 tegi ta korteris kapitaalremonti, mille vajalikest kulutustest palus kostjalt välja mõista 30 000

krooni.

Tallinna Linnakohtu 5. detsembri 2000. a otsusega hagi rahuldati. ORAS § 121 lg 8 kohaselt, kui

üürnik on seaduslikul alusel teinud eluruumi kapitaalremondi või eluruumi ümber ehitanud, hüvitab

eluruumi omanik üürnikule üürilepingu pikendamata jätmisel kapitaalremondi või ümberehitusega

tehtud vajalikud kulutused asjaõigusseaduse tähenduses. ORAS § 121 lg 4 annab üürileandjale õiguse

vaidlustada üürilepingu pikenemist, mida kostja ka tegi. Üürileping lõpetati siiski poolte kokkuleppel

ja hageja vabastas korteri vabatahtlikult. Hüvitise nõude rahuldamine ei ole sõltuvuses

pooltevahelisest vaidlusest, oluline on lepingu pikendamata jätmise fakt, mida hageja aktsepteeris.

Nõutud hüvitise suurus on põhjendatud ja tõendatud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 7. märtsil 2001. a linnakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 1999. a otsusega

rahuldamata V. Jõgi hagi T. Nirki vastu õiguse tunnustamiseks keelduda üürilepingu pikendamisest.

Kuna kohtuotsuse kohaselt puudus üürilepingu pikendamata jätmiseks alus, üürileping pikenes ja

seejärel lõppes ennetähtaegselt poolte kokkuleppel. ORAS § 121 lg 8 alusel on eluruumi omanik

kohustatud üürnikule hüvitama remondiga tehtud vajalikud kulutused üksnes juhul, kui üürileping

lõpeb selle pikendamata jätmise tõttu. Samuti ei tõendanud hageja kulutuste suurust ega remondi

seaduslikkust.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kuigi apellatsioonikohus leidis,

et alused üürilepingu pikendamata jätmiseks puudusid, ei lahkunud ta vaidlusalusest eluruumist mitte

vabatahtlikult, vaid V. Jõgi poolt avaldatud surve tagajärjel. Rikkudes TsMS § 95, jättis

ringkonnakohus tähelepanuta ja hindamata tõendid, mis kinnitavad remondi tegemist hageja kulul ja

remondi seaduslikkust.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

ORAS § 121 lg 8, mille kohaselt üürileandja hüvitab üürnikule eluruumi üürilepingu pikendamata

jätmisel üürniku poolt seaduslikul alusel tehtud kapitaalremondi või ümberehitamisega tehtud

vajalikud kulutused asjaõigusseaduse tähenduses, kehtestati 2. märtsil 1997. a. Selle normi

eesmärgiks on üürnikule kulutuste hüvitamine siis, kui ta ei saa eluruumi edasi kasutada seetõttu, et

üürileandja ei pikenda üürilepingut. ORAS § 121 lg 8 ei näe kapitaalremondi või ümberehitamisega

tehtud vajalike kulutuste hüvitamist ette üürilepingu lõpetamisel poolte kokkuleppel, olenemata

asjaoludest, mis kokkuleppele viivad. Küll on poolte kokkuleppel üürilepingu lõpetamisel võimalik

kokku leppida ka remondikulude hüvitamises. Seega on apellatsioonikohus põhjendatult leidnud, et

kuna üürilepingut ei jäetud pikendamata ja see pikenes, siis ei tekkinud üürnikul õigust vajalike

kulutuste hüvitamisele osundatud normi alusel.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. märtsi 2001. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

L. Laarmaa, J. Luik, H. Jõks