3-1-1-82-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 10. septembril 2001

3-1-1-82-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ja liikmed Ott Järvesaar ning Jüri Rätsep vaatas 14. augustil 2001. a

toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

T. T. süüdistuses KrK § 186 ja § 188 järgi

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa T. T., tema kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa ja riigiprokurör Marge Püss.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T. T. anti KrK § 186 järgi kohtu alla süüdistatuna selles, et ta 9. jaanuaril 1998. a kasutas Tallinnas X tn N asuvas notariaalkontoris teadvalt

võltsitud dokumenti " Harju Maavalitsuse Harjumaa Hooneregistritalituse 31.detsembri 1997. a õiendit nr 328 - eesmärgiga omandada

kohviku "X" müügiõigus, mis tegelikult Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi poolt 2. juunil 1995. a tsiviilasjas nr 11-2/303 tehtud

kohtuotsuse alusel kuulus X Tarbijate Ühistule (edaspidi X TÜ) ning millest oli T. T. teadlik.

KrK § 188 järgi oli T. T. antud kohtu alla süüdistatuna selles, et ta kohvikule "X" tehtud 1888 krooni ulatuses tehtud kulutuste hüvitamiseks

9. jaanuaril 1998. a Tallinnas X tn N asuvas notariaalkontoris, esitades teadvalt võltsitud dokumendi " 31. detsembril 1997. a välja antud

hooneregistriõiendi nr 328 " müüs X TÜ-le kuuluva kohviku "X" 510 000 krooni eest M. T-le, M. A. K-le ja V-J. M-le, s.o teostas oma

oletatavat õigust ebaseaduslikus korras, millega põhjustas X TÜ-le olulise kahju summas 508 112 krooni.

2. Tallinna Linnakohus mõistis T. T. nii KrK § 186 järgi kui ka KrK § 188 järgi esitatud süüdistustes õigeks. Linnakohus põhjendas

õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist sellega, et vastav õiend on hooneregistritalituse poolt väljastatud seaduslikult ning kohtus ei leidnud

tuvastamist, et õiendile oleks võltsimise teel tehtud juurdekirjutusi või seda muul viisil võltsitud. Arvesse võttes asjaolu, et kohviku

omandiõiguse suhtes puudus selgus, ei olnud kohtualune kui juriidilisi teadmisi mitteomav isik võimeline hindama õiendi sisu korrektsust.

Seega ei ole tõendamist leidnud, et kohtualune oleks toime pannud temale inkrimineeritava teo, teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise.

Samuti leidis linnakohus, et tõendatud ei ole kohtualuse poolt oma oletatava õiguse teostamine teadvalt ebaseaduslikus vormis.

3. Apellatsioonprotestis taotles prokurör Helgi Veinberg Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega

tunnistada T. T. süüdi KrK § 186 järgi ja mõista karistuseks rahatrahvi 70 päevamäära ulatuses ning KrK § 188 järgi ja mõista karistuseks

rahatrahv 100 päevamäära ulatuses.

Taotlust T. T. süüdimõistmiseks KrK § 186 järgi põhjendas prokurör sellega, et T. T. sai aru, et kohviku "X" tegelik omanik ei ole tema, vaid X

TÜ. Seetõttu oli Harjumaa hooneregistritalituse poolt T. T. väljastatud õiend nr 328 tema jaoks teadvalt võltsitud dokument formaalselt

autentne dokument sisaldas ebaõigeid andmeid.

KrK § 188 järgi taotles prokurör T. T. süüdimõistmist seoses sellega, et ta võltsitud dokumenti kasutades müüs maha talle mittekuuluva vara "

kohviku "X" " tekitades olulise varalise kahju X TÜ-le.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis Tallinna Linnakohtu 7. veebruari 2001. a otsuse muutmata ja apellatsioonprotesti

rahuldamata.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses toodud motiivide kohaselt eeldab teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamine, et

kasutatav dokument on eelnevalt kellegi poolt võltsitud. Ainuüksi asjaolu, et dokumendi sisu on ebaõige, ei tee veel dokumendist võltsitud

dokumenti. Võltsimine eeldab kellegi tahtlikku tegevust dokumendi sisu või vormi muutmisel. Käesolevas kriminaalasjas ei ole leidnud

tõendamist, et kasutatud õiendit oleks võltsitud " see on väljastatud selleks ettenähtud korras ja sellele olid kantud hooneregistris olevad

andmed. Isiku poolt teadvalt sisult ebaõige dokumendi kasutamine ei ole samastatav teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisega, mistõttu

puudub T. T. käitumises KrK § 186 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis.

Kriminaalkolleegium leidis, et kriminaalvastutuse KrK § 188 järgi välistab sellise kvalifitseeriva tunnuse puudumine, nagu õiguste teostamine

ebaseaduslikus korras. T. T. teostas oma oletatavat õigust - müüa kohvik "X" - notari juures, seega selleks ettenähtud korras.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5. Kassatsioonprotestis taotleb riigiprokurör Anne Talp T. T. süüdistusasjas KrK §-de 186 ja 188 järgi Tallinna Linnakohtu 7. veebruari 2001. a

otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 2001. a otsuse tühistamist ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks

Tallinna Linnakohtule teises koosseisus.

5.1. Kassatsioonprotesti põhjenduste kohaselt ei ole KrK § 186 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiks mitte ametlik dokument kui selline,

vaid vastavad ühiskondlikud suhted, mida teadvalt ebaõige sisuga dokumendi esitamisega rünnatakse. Kuivõrd notarile esitatud 31. detsembri

1997. a õiendis nr 328 sisalduv informatsioon omandiõiguse kuuluvusest ei vastanud tegelikele asjaoludele, on tegemist fiktiivset

omandiõigust tõendava dokumendiga. Seega on antud asjas tegemist intellektuaalse võltsimisega.

5.2. Kassatsioonprotestis leitakse, et kohtud on liiga kitsalt tõlgendanud süüdistust KrK § 188 järgi, sidudes selle liialt dokumendi võltsimise ja

tehingu teostamise kohaga. Süüdistus oli esitatud selles, et T. T. teostas oma oletatavat õigust "realiseerida kohvik", et saada tagasi sellele

tehtud kulutused.

6. Riigikohtu istungil taotles prokurör kassatsioonprotesti rahuldamist selles toodud motiividel. T. T. ja tema kaitsja leidsid, et

kassatsioonprotest on põhjendamatu ja taotlesid selle rahuldamata jätmist.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et kassatsioonprotestis esitatud seisukohad ei anna alust Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 2001. a kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks ning seetõttu tuleb kassatsioonprotest jätta rahuldamata.

Vastuseks kassaatori põhjendustele märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium järgnevat.

7.1. Põhjendatud ei ole kassaatori väide, et Harjumaa Hooneregistritalituse 31. detsembri 1997. a õiendi nr 328 puhul on tegemist

intellektuaalselt võltsitud dokumendiga. Intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle

koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid.

Hooneregistritalituse õiend peab kajastama õiendi väljaandmise momendil kehtivaid registrikandeid. Käesolevas kriminaalasjas ei ole kohtule

esitatud tõendeid, et ülalmärgitud õiendis nr 328 kajastatud andmed erineksid õiendi väljaandmise ajal kehtinud registrikannetest. Samuti ei

ole tuvastatud kuritegude toimepanemist Harjumaa Hooneregistritalituse töötajate poolt (tl-d 82, 161-164). Seega on kohtud õigesti asunud

seisukohale, et ei ole tuvastatud nimetatud õiendi nr 328 intellektuaalset ega materiaalset võltsimist. Kui ei ole tuvastatud dokumendi

võltsimist, siis on ka välistatud sama dokumendi kasutamine võltsitud dokumendina. Asjaolu, et dokumendis kajastatud andmed ei vasta

tegelikkusele seetõttu, et registrikanded, mille alusel õiend väljastati, ei kajasta tegelikkust, ei muuda dokumenti võltsituks. Dokumenti ei

muuda sellisel juhul võltsituks ka asjaolu, et selle kasutaja teadis, et registrikanded ja sellest tulenevalt ka nende alusel väljastatud õiend ei

kajastanud tegelikku olukorda. Sellise dokumendi kasutaja subjektiivsest küljest lähtuvalt on vaid võimalik kaaluda, kas tegemist on pettusega

või mitte. Kassatsioonprotestis ei ole esitatud taotlust, et tunnistada T. T. poolt nimetatud õiendit kasutades teostatud tehing pettuse teel

teostatud tehinguks. Seega puudub vajadus selles küsimuses T. T. käitumisele hinnangu andmiseks.

7.2. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu ka kassaatori väitega, et alusetu on T. T. õigeksmõistmine KrK § 188 järgi esitatud süüdistuses.

Kassatsioonprotesti kohaselt on T. T. esitatud süüdistus selles, et ta teostas oma oletatavat õigust - realiseerida kohvik, et saada tagasi

kohvikule tehtud kulutused, kusjuures sellega põhjustati oluline kahju. Samas ei nähtu protestist, milles seisnes ostu-müügitehingu teostamise

ebaseaduslik kord, mis on KrK § 188 järgi kvalifitseeritava kuriteo üheks oblikatoorseks koosseisu elemendiks.

T. T. KrK § 188 järgi esitatud süüdistuse kohaselt (tl 282) on ostu-müügitehingu teostamise ebaseaduslikuks korraks loetud Harjumaa

Hooneregistritalitusest saadud õiendi nr 328 võltsitud dokumendina kasutamine. Kohtud on eespool näidatud motiividel õigustatult tulnud

järeldusele, et nimetatud õiendit ei saa käsitada võltsitud dokumendina. Seega ei ole tuvastatud, et T. T. oleks ostu-müügitehingut teostanud

ebaseaduslikus korras KrK § 188 mõttes. Võimaliku pettuse käsitamist ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks, kuna see väljuks

arutatava kriminaalasja piiridest.

Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 2001. a otsus T. T. süüdistusasjas KrK § 186 ja § 188 järgi

muutmata ja kassatsioonprotest rahuldamata.

2. Kohtukulud võtta riigi kanda.

Kohtuotsus jõustub 10. septembril 2001. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep