Legislator Case Law & Legislation
3-1-3-9-01 ECLI:EE:RK:2001:3.1.3.9.01.291 AI generated

3-1-3-9-01 · Riigikohus

Case Number 3-1-3-9-01
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Pärnu Maakohtu 12. jaanuari 2000.a otsusega tunnistati V.T. süüdi KrK § 15 lg 2 ja 140 lg 2 p 1 ning 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks kaks aastat vabadusekaotust tingimisi kolmeaastase katseajaga. V.T. tunnistati süüdi selles, et ta, olles varem karistatud KrK § 140 lg 2 p 3

Legislator headnote

AI generated

3-1-3-9-01 · Riigikohus: põhjustades sellega B.A-le 1000 krooni suuruse materiaalse kahju. Karistuseks mõisteti üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust.

Keywords

AI generated
modification of curatorship comprehensive curatorship health coverage for cataract pension rights equalization case of extreme hardship substantial change in health
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 6. septembril 2001. a

3-1-3-9-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar vaatas 7. augustil 2001. a toimunud

avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasjad

V.T. süüdistuses KrK § 15 lg 2- § 140 lg 2 p 1 ja 3 ning § 139 lg 2 p 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa V.T. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 12. jaanuari 2000.a otsusega tunnistati V.T. süüdi KrK § 15 lg 2 ja 140 lg 2 p 1 ning 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks

kaks aastat vabadusekaotust tingimisi kolmeaastase katseajaga. V.T. tunnistati süüdi selles, et ta, olles varem karistatud KrK § 140 lg 2 p 3

järgi, püüdis 14. augustil 1999. a kella 12.50 paiku Pärnus J tn teenindusmaja lähedases pargis avalikult varastada K.K-lt tema pükste vasakus

taskus olnud rahakotti, kuid vargus jäi lõpule viimata, kuna vargust märganud I.T. püüdis seda takistada. Seejärel lõi V.T. I.T-le vastu pead,

tarvitades seega vägivalda, mis ei olnud ohtlik elule ja tervisele. Samal ajal püüdis V.T. avalikult varastada I.T. käekotti, kuid vargus ei

õnnestunud, sest I.T. ei lasknud käekotti lahti. Seega jäid vargused lõpule viimata kohtualuse tahtest olenemata.

2. Pärnu Maakohtu 6. juuni 2000. a otsusega tunnistati V.T. süüdi KrK § 139 lg 2 p 2 järgi selles, et ta, viibides 9. aprillil 2000. a kella 16.00

paiku koos M-R.A-ga viimase ema A.A. elukohas Pärnu linnas S tn x-x, varastas salaja elutoas asuvalt laualt mobiiltelefoni Nokia 1611,

põhjustades sellega B.A-le 1000 krooni suuruse materiaalse kahju. Karistuseks mõisteti üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust.

Nimetatud karistusele liideti KrK § 41 lg 1 alusel osaliselt Pärnu Maakohtu poolt 12. jaanuaril 2000. a KrK § 15 lg 2 - § 140 lg 2 p 1 ja 3 järgi

mõistetud kandmata karistus kaks aastat vabadusekaotust ja lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse alusel loeti kolm aastat vabadusekaotust

kinnises vanglas.

3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. septembri 2000. a kohtuotsusega jäeti Pärnu Maakohtu 6. juuni 2000. a otsus V.T. suhtes

muutmata.

4. Kohtuvea parandamise avalduse, milles V.T. taotles tõenditest tuletatud tehiolude ümberhindamist, jättis Riigikohtu kriminaalkolleegium

29. märtsi 2001. a otsusega rahuldamata.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5. V.T. on esitanud järjekordse kohtuvigade parandamise avalduse, milles taotleb süüdistuse ja karistusmäära muutmist. Tõendite hindamisele

lisaks vaidlustab V.T. asjaolu, et ta tingimisi karistatuna täitis 11 kuu jooksul katseajaks tema suhtes kehtestatud nõudeid, kuid kohus ei

arvestanud seda aega kantud karistusena.

6. Eeltooduga seoses peab Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega ja ära kuulanud ilmunud

menetlusosalised, vajalikuks selgitada järgmist:

6.1 AKKS § 65 lg 4 kohaselt ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid. Sellega seonduvalt ei anna avalduses väljendatud kriitika kahes

kohtuastmes kontrollitud tõendiallikate kohta küllaldast alust kohtute õiguslike järelduste ümberhindamiseks.

6.2 KrK § 47 käsitleb tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslikku kohaldamata jätmist. Selle sätte rakendamist pidas Pärnu Maakohus

12. jaanuari 2000. a otsuse puhul V.T. suhtes võimalikuks ja kohus määras, et karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu

poolt määratud kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kutitegu või haldusõiguserikkumist ning täidab temale katseajaks määratud

kontrollnõudeid ja kohustusi. Seaduse tekstist tulenevalt ei ole süüdimõistetu poolt õiguskuulekalt läbitud katseaja osa võrdsustatav kantud

karistusega ja KrK § 47 lg 7 kohaselt mõistab kohus katseaja kestel tahtliku kuriteo toimepanijale karistuse vastavalt KrK § 41 sätetele.

Selliselt V.T.t Pärnu Maakohtu 6. juuni 2000. a otsusega koheldigi.

Eeltoodu alusel juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. septembri 2000. a kohtuotsus V.T. süüdistusasjas muutmata ja avaldus

kohtuvea parandamiseks rahuldamata.

2. Välja mõista V.T-lt riigieelarve tuludesse 991 krooni 20 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks.

Kohtuotsus jõustub 6. septembril 2001. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Rätsep

Liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar